Mehaanika konspekt füüsika kohta (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Mehaanika - füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega.

Kinemaatika - mehaanika osa, milles käsitletakse erinevaid võimalusi keha asukoha määramiseks suvalisel ajahetkel suvalises trajektoori punktis.

Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul.

Mehaanika põhiülesanne- määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis.

Kulgliikumine - liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt.

Punktmass - keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta.

Taustkeha - keha, mille suhtes vaadeldakse/kirjeldatakse meid huvitava keha liikumist. Vabalt valitav, soovitatav valida paigalseisvana.

Taustsüsteem- taustkehaga seotud koordinaatteljestik ja kell aja määramiseks.

Nihe - suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga.

Trajektoor - mõtteline joon, mida mööda keha liigub.

Liikumise liigid- ühtlane ja mitteühtlane; sirgjooneline ja kõverjooneline.

Liikumise pidevus- oma liikumisel ruumis peab keha läbima kõik trajektoori punktid.

Ühtlane sirgjooneline liikumine- liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked.

Keskmine kiirus- füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus.

Keha hetkkiirus - kiirus, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. .

Liikumisgraafik - saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus mõõtkavas ajaväärtused ja vertikaalteljele sobilikus mõõtkavas keha koordinaadi väärtused. (m)

Kiirusgraafik - saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus mõõtkavas ajaväärtused ja vertikaalteljele sobilikus mõõtkavas kiiruse väärtused. (m/s)

Mitteühtlane liikumine- liikumine, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust, hetkkiirust, kiirendust.

Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.

Keha kiirendus- füüsikaline suurus, mis võrdub kiiruse muudu ja sellele vastava ajavahemiku suhtega. Näitab kiiruse muutumise kiirust.

1 m/s- keha läbib ühe sekundi jooksul ühe meetri.

1 m/s2- niisuguse keha kiirendus, mille kiirus muutub 1 m/s võrra 1 s jooksul.

Ühtlaselt kiirenev liikumine- liikumine, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.

Ühtlaselt aeglustuv liikumine- liikumine, mille puhul keha kiirus kahaneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.

Kõverjooneline liikumine- liikumine, mille trajektooris on kõverjoon.

Kehade vaba langemine - kehade langemine vaakumis.

Kiirus kõverjoonelisel liikumisel- kiiruse suund ühtib trajektoori punktist tõmmatud puutuja sihiga.

Ühtlane ringjooneline liikumine- liikumine, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes ringjoonel liikudes võrdse pikkusega ringjoone kaared.

Pöördenurk- nurk, mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius. (rad)

Nurkkiirus - kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhe. (rad/s)

Joonkiirus - füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud kaare pikkuse ja aja suhtega.

Pöörlemissagedus- füüsikaline suurus, mis näitab pöörete arvu ajaühikus. (Hz)

Pöörlemisperiood- füüsikaline suurus, mis näitab ühe täispöörde läbimise aega. (s)

Kiirendus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel- ühtlane ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine, kuid kiiruse moodul on jääv. ()

Kehade vastastikmõju- ühe keha mõju teisele kehale. Kehade vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kiirus või kuju.

Gravitatsiooniline vastastikmõju- gravitatsioonilises vastastikmõjus osalevad peale Maa ka kõik teised taevakohad. Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained ). Mida suurem keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises.

Elektromagnetiline vastastikmõju- tugevam kui gravitatsiooniline vastastikmõju, ulatub mistahes kaugustele, aineosakestevahelised vastastikmõjud.

Tugev vastastikmõju- avaldub peamiselt tuumajõududena; jõud, mis hoiab kvarke koos; tugeva vastastikmõju laengut nimetatakse värvuseks.
Nõrk vastastikmõju- esineb kõikide elementaarosakeste vahel, mõjuraadius on alla 10-17 m, esineb elementaarosakeste lagunemisel teisteks osakesteks. Ei saa kirjeldada tõmbe- või tõukejõududena.

Newtoni I seadus- kui teiste kehade mõjud kehale kompenseeruvad, siis on see keha Maa suhtes kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.

Inertsiaalne taustsüsteem- taustsüsteem, mille suhtes keha väliste mõjude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.

Inerts - keha omadus säilitada oma liikumiskiirus , kui teiste kehade mõju kompenseerub või puudub.

Keha mass, selle määramine-

Newtoni II seadus- keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.

1N- niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2.

Jõud- ühe keha mõju teisele kehale. Vektoriaalne suurus, kuna tal on suund ning peab olema rakenduspunkt. Vekroriaalse suuruse iseloomustamiseks kasutatakse mõjumise suunda ja arvväärtust. (N)

Deformatsioon- deformatsiooni põhjuseks on keha ühe osa liikumine teise osa suhtes. Tulemuseks elastsusjõu teke.

Hooke ´i seadus- elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega. (N).

Toereaktsioon - kehale mõjuv toetuspinna elastsusjõud. Rakendatud kehale risti toetuspinnaga, tasakaalustab elastsusjõu.

Riputusvahendi (niidi) pinge- kehale mõjuv riputusvahendi elastsusjõud.

Gravitatsiooniseadus - kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. (N)

Gravitatsioonikonstant - näitab kahe ühekilogrammise massiga keha vahel mõjuvat gravitatsioonijõudu, kui kehadevaheline kaugus on 1m. = .

Vektori projektsioon positiivne- kui liikuda vektori alguspunkti projektsioonist vektori lõpp-punkti projektsiooni poole ja see liikumise suund ühtib valitud koordinaatteljestiku positiivse suunaga.

Vektori projektsioon negatiivne- kui liikuda vektori alguspunkti projektsioonist vektori lõpp-punkti projektsiooni poole ja see liikumise suund on vastupidine valitud koordinaatteljestiku positiivse suunale.

Hõõrdejõu põhjustajad- 1.) kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikkune mõju (konarused) 2.) kokkupuutuvate pindade osakeste vaheline vastastikmõju.

Hõõrdetegur sõltub- 1.) pindade töötlusest, puhtusest 2.) kokkupuutuvatest pindadest, nende materjalist.

Hõõrdejõud- tekib kehade vahetul kokkupuutel ja on alati suunatud piki kehade kokkupuutepinda.

Seisuhõõrdejõud- alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga.

Liugehõõrdejõud- ligikaudu võrdne maksimaalne seisuhõõrdejõuga. Tekib, kui keha öibiseb mööda teise keha pinda.

Kiirendusega liikuva keha kaal- sõltuvalt kiirenduse suurusest on keha kaal paigalseisu kaalust kas väiksem või suurem.

Impulss - keha kiiruse ja massi korrutis. Suund ühtib (keha liikumis )kiiruse suunaga. (kgm/s)

Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv.

Suletud süsteem- suletud süsteemi moodustavad niisugused kehad, mis mõjutavad ainult üksteist ning neid ei mõjuta süsteemivälised kehad. Kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonilise ja elektromagnetilise olemusega jõududega.

Keha teeb tööd kui- kehale mõjub kompenseerimata jõud ning keha liigub selle jõu mõjul.

Mehaaniline töö- konstantse jõu poolt tehtud töö võrdub jõu ja nihke vektorite moodulite ja jõu ning nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. (1J)

1 J- selline töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt sooritab 1m pikkuse nihke.

Põrge- kahe teineteise suhtes liikuva keha vastastikmõju, mis algab kehade kokkupuutega ja lõpeb kas kehade eemaldumise või peatumisega teineteise suhtes.

Võimsus- füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt tehtud töö ja selle töö tegemiseks kulutatud ajavahemiku suhtega. (1W)

1W- niisuguse seadme võimsus, mis teeb 1s jooksul tööd 1J.

Kineetiline energia- energia, mida omavad kehad oma liikumise tõttu. K=0,5mv2 (1J)

Potentsiaalne energia- energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu teiste kehade suhtes. = mgh (1J)

Kineetilise energia teoreem - keha poolt tehtud töö on võrdne kineetilise energia muuduga.

Potentsiaalse energia teoreem- keha poolt tehtud töö on võrdne potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega.

Energia jäävuse seadus mehaaniline koguenergia jaoks- suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv.

Energia jäävuse seadus üldkujul- energia ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.

Mehaaniline koguenergia- keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa. E

Kasulik töö- töö, mida teeb mehaaniline seade, mille jaoks ta on konstrueeritud.

Kasutegur- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure osa kogu tööst moodustab antud seadme kasulik töö.

Staatika- mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu.

Massikese- selliste jõudude mõju sirgete lõikepunkti, mis kutsuvad esile keha kulgliikumise.

Mittepöörlevate kehade tasakaal- et mittepöörlev keha oleks tasakaalus, peab temale mõjuvate jõudude resultant olema null.

Liikumatut pöörlemistelge omavate kehade tasakaal- keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu telje on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa selle telje suhtes on null.

Püsiv tasakaal- keha väikesel kõrvalekaldumisel tasakaaluasendist toob kehale rakendatud jõudude resultant ta tasakaaluasendisse tagasi.

Ebapüsiv tasakaal- keha väikesel kõrvalekaldumisel tasakaaluasendist viib kehale rakendatud jõudude resultant ta tasakaaluasendist eemale.

Jõuõlg- jõu mõjusirge ja pöörlemistelje vaheline lühim kaugus. d (1m)

Jõumoment- füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub jõu ja jõuõla korrutisega. M=Fd (1 Nm)

Inertsimoment- kindel suurus, mis sõltub keha kujust , massist, pöörlemistelje asukohast ja massi jaotusest kehas. I (1 kgm2)

Impulsimoment - füüsikaline suurus, mis võrdub keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega. L=Iw (1 kgm2/s)

Ükskõikne tasakaal- tasakaal on ükskõikne, kui tema väikesel kõrvalekaldumisel tasakaaluasendist säilib jõudude tasakaal.

Impulssmomendi jäävuse seadus- kui kehale mõjuvate välisjõudude momentide algebraline summa on null, siis keha impulssmoment on jääv. Iw=const

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

skaabo Õppematerjali autor

Väga põhjalik konspekt mehaanika kohta, mõisted, valemid jne

Mehaanika füüsika Kulgliikumine nihe trajektoor Kiirusgraafik Kõverjooneline liikumine nurkkiirus joonkiirus kiirus võimsus mass

Sarnased õppematerjalid

odt

Füüsika 10. klass

1. Mida nimetatakse mehaanikaks? - Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? -Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehhaaniline liikumine? - Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? - Mehaanika põhiülesanne on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? - Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta

Mehaanika

doc

Mehaanika 1. osa - Mehaanika põhivalemid

Mehaanika F10EKKÜ.T I osa 1. Mida nimetatakse mehaanikaks? Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks?

Füüsika

docx

10. klassi mehaanika mõisted+ seadused

FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoo

Füüsika

doc

Füüsika põhimõisted

Mehaanika on füüsika osa,mis tegeleb kehade asukoha ja liikumise uurimisega.Kinemaatikaks nim mehaanika osa,mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale.Keha mehaaniliseks liikumiseks nim keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes.Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel.Kulgliikumiseks nim liikumist,mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt(n:lauale tõstetav kohver).Punktmassiks nim keha,mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestama jätta(n:auto liikumine 1km kaugusel)

Kategoriseerimata

pdf

10. klassi füüsika konspekt

Kolmas pool on rõhk, mis iseloomustab elastsusjõu potentsiaalset energiat. Seal toru osas, kus kiirus on suurem, seal peab rõhk olema väiksem. Aja t jooksul läbib kõiki toru ristlõike võrdne vee kogus (mass). m= V = l S = v t s=const S 1 v 1 =S 2 v 2=const Peab mõjuma kiirendus, mis on tingitud rõhumisjõudude vahest. F =( p 1 - p 2 )S Kui gaasi ei suruta kokku ja kiirus ei ole väga suur, siis kehtib Bernoulli seadus ka gaasi kohta. 24. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste konsentratsioon. Makrokäsitluse puhul iseloomustatakse keha tervikuna, tegemata eeldusi tema molekulaarse ehituse kohta. Füüsikalisi suurusi, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse, nimetatakse makroparameetriteks. Nendeks on mass, rõhk, ruumala ja temperatuur. Põhimõtteliselt on aga makroparameetreid teisigi (nt. tihedus).

Füüsika

docx

Mehaanika mõisted

2punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, Pot. Teoreem- Keha poolt tehtud töö on mis on võrdeline nende võrdne potentsiaalse energia muudu vastand masside korrutisega ning pöördvõrdeline nende väärtusega kauguse ruuduga. Meh. kogu energiat nim. keha kin ja pot G konstant näitab f.s., mis võrdub arvuliselt energia summat jõuga, millega tõmbuvad f.o.- Füüsika osa f.s.- Füüsikaline suurus nim.- nimetatakse Meh.- mehaanika

Füüsika

docx

Konspekt füüsika eksamiks!

Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu.

Füüsika

doc

Mehaanika

Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus

Füüsika

Rohkem sarnaseid