Kehade vastastikmõju (mõisted) (0)

Kehade vastastikmõju
mass – fs. tähis m või M. Mass on inertsuse mõõt ( inertsus – keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja) (lk.51)
jõud – fs. vastastikmõju mõõt, tähis , mõõtühik 1N ( njuuton ) (lk.52)
rõhk – fs. võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega.
tihedus – fs. näitab aine massi ruumalaühikus.
jõu liigid:

• raskusjõud – gravitatsioonijõud (lk.56)
  

• elastsusjõud – keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. (lk.61)
  

• hõõrdejõud – keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. (lk.59)
  

• üleslükkejõud – ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud.
  

impulss – keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. vektor . (lk.64)
Newtoni I seadus – Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (lk.47)
Newtoni II seadus – Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (lk.53)
Newtoni III seadus – Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. (lk.62)
gravitatsiooniseadus – Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdelinenende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. (lk.55)
impulsi jäävuse seadus – impulss on jääv. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.(lk.65)
põrke liigid:

• absoluutselt elastne põrge – selline põrge, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama.
  

• absoluutselt mitteelastne põrge – selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha. Sellise põrke puhul kehtib ainult impulsi jäävuse seadus.
  

mehaaniline töö – fs. mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub, ühik 1J (džaul), tähis A või W. (lk.70)
võimsus – näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus, ühik J/s=W, tähis N. (lk.74)
mehaaniline energia – keha võime teha mehaanilist tööd, ühik 1J. (lk.77)
mehaanilise energia jäävuse seadus – Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.(lk.81)
OSKUSED: ülesannete lahendamine Newtoni seaduste kohta koos kõikide märksõnades toodud jõu liikide rakendamisega, ülesannete lahendamine impulsi jäävuse seaduse kohta absoluutselt mitteelastsel põrkel, ülesannete lahendamine gravitatsiooniseaduse kohta. Ülesannete lahendamine energia jäävuse seaduse rakendamisega koos erinevate jõuliikide arvestamisega, ülesannete lahendamine mehaanilise töö ja võimsuse kohta.
F – jõud
m – keha mass
a – kiirendus
k – jäikustegur
▲l – nihke suurus deformatsioonil
µ - hõõrdetegur
FN – rõhumisjõud
G – gravitatsioonikonstant
r – kaugus graviteeruvate kehade vahel
p – impulss
m1 – esimese keha mass
m2 – teise keha mass
v1 – esimese keha kiirus
v2 – teise keha kiirus
v – keha kiirus
g – vabalangemise kiirendus
h – kõrgus
A – töö
s – nihe
α – nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel
N – võimsus