Vabad Võnkumised

Ungert, Rain

Vabad Võnkumised (13)

Tallinna Tehnikaülikool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikooli
füüsika instituut
Üliõpilane: Üllar Alev
Teostatud:1303.07
Õpperühm: EAEI-21
Kaitstud:
Töö nr. 26
OT
VABAD VÕNKUMISED
Töö eesmärk:
Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ja aktiivtakistist R.
Töövahendid:
Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus - ja takistussalv ning ostsillograaf .
Skeem
Töö käik.

Protokollige mõõteriistade andmed.

Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja Rs väärtusi (Rs on takistussalve näit).

Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust.

Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis vastavad töö juures olevale juhendile.

Lülitage ostsillograaf sisse ja oodake , kuni ekraanile ilmub kujutis (ilma impulssgeneraatori signaalita on selleks sirgjoon ).

Lülitage sisse impulssgeneraator (asub stendis ostsillograafist vasakul).

Saavutage ostsillograafi sünkronisatsiooniseadme abil ekraanil seisev kujutis sumbuvatest võnkumistest. Laotuskiiruse astmelise muutmise nupu abil tekitage ekraanile vähemalt viie täisvõnke kujutis.

Lühistades vastava lülitiga ostsillograafi sisendi, kontrollige elektronkiire nullasendit ja vajadusel korrigeerige seda, kasutades vertikaalnihutuse nuppu.

Pöörates y-telje võimendusnuppu, saavutage võimalikult suur kujutise kõrgus .

Etteantud C ja L väärtustel määrake Rs muutmisega eksperimentaalselt võnkeringi kriitilisele režiimile vastav aktiivtakistus (jälgige joonist 10.3), liites takistussalvelt saadud takistuse väärtusele Rs kindlasti induktiivpooli takistuse R0 . Võrrelge seda teoreetilise kriitilise takistusega Rk, mis arvutage valemi (7) järgi.

Uurige sumbuvaid võnkumisi juhendaja poolt antud vähemalt 7 erineval takistusel või siis erinevatel mahtuvustel järgmiselt:

Mõõtke iga Rs väärtuse korral, kasutades ostsilloskoobi mastaapvõrku, ülespoole x-telge jäävate järjestikuste amplituudide A1, A2, A3 ja A4 suurused, nihutades nad eelnevalt horisontaalnihutuse nupuga y-teljele. A1 suurus on soovitav iga R (või C) väärtusel, kasutades võimendusnuppu, suurendada ≈40mm. Tulemused kandke tabelisse.

kasutades ostsilloskoobi ajatelge, mõõtke katses kasutatava vähima ja juhendaja poolt antud suurima takistuse (250− 300Ω) korral N täisvõnke pikkus x- teljel (Esimesel juhul , teisel 3≥N1=N). Teades x-telje kalibreeringut (Mitu sekundit vastab 1cm? See sõltub laotuskiiruse astmelise muutmise nupu asendist.) arvutage eksperimentaalne võnkeperiood T ja ringsagedus ω. (Suurima takistuse korral valige x-teljel selline mastaap , et üks täisvõnge kataks kogu ekraani.)

mõõtmistulemused esitage juhendajale kontrollimiseks ja seejärel ühendage skeem lahti.

Arvutage eksperimentaalsed æ1 ja æ3 tabelis antud vastava valemi järgi ja leidke nende aritmeetiline keskmine.

arvutage teoreetiline æt (valem 11b), arvestades, et .

esitage ühes ja samas teljestikus nii æt=f(R) f= kui ka æ=f(R).

Leidke vähima ja suurima takistuse korral teoreetiline ringsagedus ωt, kasutades valemit (4) ning võrrelge seda eksperimentaalsega (punkt 11b). Hinnake ωt ja ω liitmääramatusi juhendaja poolt määratud juhul.
Jrk. nr
Rs
A1 mm
A2 mm
A3 mm
A4 mm
A1/A2
A3/A4
æ1=ln
æ3= ln
æ
æt

L=…….. C=………. R0=……….
Arvutused
Võnkeringi kriitilisele režiimile vastava aktiivtakistuse ja selle vea arvutamine
Võnkeringi sageduse ja ringsageduse arvutamine
Sageduse vigade arvutamine

Suhteliste vigade arvutamine
Teoreetilise logaritmilise dekremendi arvutamine
æ
Mõõtmiste tulemused:
Võnkeringi kriitiline takistus: , usutavusega 0.95. Suhteline viga 1,3 %.
Võnkeringi sagedus: , usutavusega 0.95. Suhteline viga 2,3 %.
Võnkeringi ringsagedus: , usutavusega 0.95. Suhteline viga 2,3 %.
Järeldused:
Graafikult on näha, et takistuse ja logaritmilise dekremendi vahel valitseb lineaarne seos. Teoreetiline ja mõõdetud logaritmiline dekrement erinevad

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1354 laadimist Kokku alla laetud

13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rain Ungert Õppematerjali autor

Töö nr. 26. Praktikum. Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis. Antud töö käik ja tehtud arvutused.

vabad võnkumised

Sarnased õppematerjalid

pdf

füüsika praktikum

logaritmilise dekremendi määramine Skeem Töö teoreetilised alused Ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvaid võnkumisi nimetatakse vabadeks võnkumisteks. V aatleme võnkesüsteemi, milleks on ideaalne võnkering. See on suletud ahel kondensaatorist C ja induktiivpoolist L . Kui laadida kondensaator ja katkestada pärast seda ahela mõjustamine väljastpoolt, hakkavad võnkeringis toimuma vabad nn elektromagnetilised võnkumised, mis tähendab seda, et võnkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt. Kondensaatori tühjenemise käigus aja T/4 jooksul toimub tema elektrivälja energia muundumine pooli magnetvälja energiaks. Seejuures tekkiv omainduktsiooni emj takistab kondensaatori tühjenemist (Lenzi reegel). Järgmisel veerandperioodil tekib pooli

Füüsika

197

pdf

Elektroonika

RSIS 1012 1014 Ohm. Isolaator SiO2 Alus tavaliselt on ühendatud lättega. n- kanal ühendab taskud valmistamise hetkest alates. Paisupinge abil vaid laiendame või kitsendame seda kanalit. UPL pinge mõju all muutub paisualuse kihi juhtivus. n- kanali ja p- tüüpi aluse vahel p-n siire. 36 Indutseerkanaliga MOP- transistor (n- tüüpi kanal). Kristallis on 2 taskut. Paisule antakse positiivne pinge. Vabad elektronid kogunevad paisu alla. n- alas tekib ühendatav kanal. Seal saab voolata läbivvool. 37 Türistorid. Vahendid voolu sisse- (välja) lülitamiseks. Kasutusel jõuelektroonikas (energeetilises elektroonikas). Türistoril on neljakihiline pnpn struktuur. Diood türistor (Dinistor) mittetüüritav seadis. Türistoril on sisemine positiivne tagasiside. IK Ia = 1 - ( 1 + 2 )

Elektroonika ja it

pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem

Elektrimõõtmised

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus

138

docx

GEODEESIA II eksami vastused

Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia

Geodeesia

doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Sagedust, millega süsteem sel juhul võngub, nimetatakse süsteemi kriitiliseks sageduseks (omavõnkesagedus). 7 Võnkumiste tekkimine vee temperatuuri reguleerimissüsteemis Igal automaatreguleerimissüsteemil on oma kriitiline sagedus, sest olgu süsteem nii kiiretoimeline kui tahes, mingi ajaline inerts on tal ikkagi, mis põhjustab ringleva signaali faasi nihkumist. Kas süsteem on stabiilne, kus võnkumised sumbuvad, mittestabiilne järjest suureneva amplituudiga võnkumisega, või stabiilsuse piiril püsiva amplituudiga võnkuv, oleneb kontuuri elementide võimendusteguritest kriitilisel sagedusel f0. 8 Süsteemi stabiilsuseks on tarvis, et avatud süsteemi võimendustegur kriitilisel sagedusel oleks väiksem kui üks. Kui avatud süsteemi võimendustegur kriitilisel

Soojusautomaatika

414

pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika

136

pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon

Rohkem sarnaseid