Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika eksami küsimused ja vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
Füüsika eksamiküsimused ja vastused
  • Kinemaatika põhimõisted:
    Punktmass- keha, mille mõõtmetega antud ülesandes võib jätta arvestamata.
    Jäik keha- keha, mis teiste kehadega vastasmõjus olles jätab oma mõõtmed muutmata.
    Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes liikumist vaadeldakse.
    Liikumisseadus - punktmassiga keha asukohta saab määrata kolme parameetri järgi (kiirus, aeg, läbitud teepikkus)
    Kohavektor - koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektor .
    Nihkevektor- vektor , mis on tõmmatud alguspunktist teise punkti.
  • Kiirus- on vektori suurus, mis isel. punktmassi asukoha muutust ajaliselt.
    Ühtlane liikumine- liikumine, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda.
    Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine, kus kiirenduse suurus ei muutu.
  • Kiirendus- on vektor, mis isel. seda, kuidas kiirus ajaliselt muutub.
    Tangentsiaalkiirendus- isel. kiiruse suuruse muutumist.
    Normaalkiirendus - isel. kiiruse suuna muutumist.
  • Pöörlemise kinemaatika.
    Nurkkiirus- on vektori suurus, mis isel. keha pöörlemisnurka ajaliselt.
    Nurkiirendus- isel. nurkiiruse vektori muutust ajas.
    Joon- ja nurkiirusevaheline seos- pöörleva keha eri punktidel on erinevad kiirused. Joonkiiruse suuruse määravad keha pöörlemise kiirus ja antud punkti kaugus pöörlemisteljest. v=R.
  • Inertsiaalsed taustsüsteemid.
    Inertsiseadus- iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kuni mõne teiste kehade mõju ei sunni seda olekut muutma (N I). Taustsüsteemi, milles N I seadus kehtib nim. inertsiaalseks.
  • Dünaamika põhimõisteid:
    Olek- antud ajahetkel olev keha mehaaniline olek.
    Jõud- isel. teiste kehade poolt antud kehale avaldatava mõju suurust ja suunda.
    Mass- suurus, mis peegeldab seda kuidas keha reageerib teiste kehade poolt avaldatava mõju suurusele ja suunale.
    Impulss - on vektoriline suurus, mis on võrdne massi ja kiiruse korrutisega.
  • Newtoni II seadus- iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline tema massiga.
    Newtoni III seadus- kehade igasugune mõju teineteisesse on alati vastastikune; jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on alati suuruse poolest võrdsed kuid suunalt vastupidised.
  • Galilei teisendused . Oletame, et kaks taustsüsteemi liiguvad teineteise suhtes jääva kiirusega v0. Ühe süsteemi koordinaatteljed olgu x, y , z ning teise omad x`, y´ ja z´. Ja nad paiknegu nii, et teljed x ja x´ ühtiksid, y ja y´ ning z ja z´ oleksid paralleelsed. Kui hakata aega lugema hetkest mil mõlema süsteemi koordinaattelgede alguspunktid ühtisid, siis x=x´+ v0t. Ning y=y´ ja z=z´, ka aeg kulgeb mõlemas süsteemis ühte moodi siis ka t=t´.
    x=x´+ v0t
    y=y´
    z=z´
    t=t´
    Galilei relatiivsusprintsiip- mehaanika seisukohalt on kõik inertsaalsed taustsüsteemid täiesti võrdväärsed.
  • Mitteinertsiaalsed taustsüsteemid. Sellised taustsüsteemid, kus ei kehti Newtoni seadused.
    Inertsijõud- jõud, mis on võrdeline keha massi ning inertsiaalse ja mitteinertsiaalse taustsüsteemi suhtes võetud kiirenduste vahe vastandmärgilise korrutisega: Fin=-m(w-w´)=-ma
  • Puntmassi ja süsteemi impulsi muutumise kiirus.
  • Impulsi jäävuse seadus.
    Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv.
  • Töö- on skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumisesuunalise projektsiooniga fs.
    Võimsus- suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ühe ajaühiku kohta.
    Kineetiline energia- on keha liikumiseenergia. T=mv2/2
  • Jõuväli- on selline väli, kus kehadele mõjub igas ruumipunktis jõud.
    Konservatiivsed jõud- juhul, kui tööd, mida väljapunktid teevad keha ühest punktist teise viimisel , ei sõltu keha trajektoorist. Kinnise tee korral on alati k. jõudude töö null.
  • Potentsiaalne energia ja tema seos töö ja jõuga.
    Potentsiaalne energia sõltub keha asukohast potentsiaalses jõuväljas.
    Keha töö on võrdne ühest punktist teise viimisel potentsaalse energia kahanemisega (u=-A). mehaaniline potentsiaalne enrgia on võrdne tööga, mida väljajõud teevad sellest väljapunktist lõpmatuseni.
    Kui tehakse tööd potentsiaalse energia arvel, siis on jõud võrdne vastandmärgiga võetud pot. energia gradiendiga (f=- grad U)
  • Mehaanilise energia jäävuse seadus.
    Isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaanilise koguenergia muutumatu.
  • Elastne põrge- on põrge, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energiavormideks. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks. Kehtib impulsi ja mehaanilise energia jäävuse seadus.
    Mitteelastne põrge- sellisel põrkel ei teki deformatsiooni potentsiaalset energiat. Kehade kineetiline energia muundub kas täielikult või osaliselt siseenergiaks . Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib vaid impulsi jäävuse seadus ja mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus.
  • Punktmassi impulsimoment - ehk liikumishulga moment, mis on võrdeline O punktist ainepunkti asukohta tõmmatud raadiusvektori, ainepunkti impulsi ja nende vahelise nurga siinuse korrutisega (L=rpsin).
    Jõumoment- impulsimomendi tuletis aja järgi on võrdeline jõumomendiga sama punkti suhtes.
    Momentide võrrand-
  • Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus.
  • Impulsimomendi jäävuse seadus.
    Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on jääv suurus.
  • Füüsika eksami küsimused ja vastused #1 Füüsika eksami küsimused ja vastused #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor peeter87 Õppematerjali autor
    Füüsika eksami küsimused ja vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika I esimene kt - Klassikaline mehaanika
    12
    docx

    Füüsika I esimene kt - Klassikaline mehaanika

    Klassikaline mehaanika 1. Kinemaatika põhimõisteid ( punkmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumisseadus, nihkevektor). Kinemaatika ­ mehhaanika osa, mis uurib kehade liikumist, tundmata huvi põhjuste vastu. Punktmass ­ keha, mille kuju ja mõõtmetega võib antud ülesandes arvestamata jätta. Jäik keha ­ on keha, mis vastastikmõjus või interaktsioonis teiste kehadega muudab oma mõõtmeid tühisel määral. Taustsüsteem ­ kehade süsteem, mille suhtes antud liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus ­ kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas: x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t). Nihkevektor - r, kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul. Trajektoor ­ on kõver, mida punktmass joonistab liikudes. Kohavektor r ­ määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus. Teepikkus ­ on kõigi antud vahemikus läbitud trajektoorlõikude summa. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus ­ on vektor/vektoriaalne suurus

    Füüsika
    Füüsika I kordamiskonspekt
    9
    doc

    Füüsika I kordamiskonspekt

    u' z 1 - 2 uz 1 - 2 c c u z = u' z = vu ' vu 1 + 2x 1 - 2x c c Füüsika II kt Töö Oletame, et mingil traj liikuvale kehale mõjub jõud F ning see keha läbib teepikkuse s. F kas muudab keha kiirust, tekitades kiirenduse või kompenseerib mõne teise liikumist takistava jõu mõju. Jõu F mõju teel pikkusega s nim. tööks. Töö on skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumisesuunalise projektsiooniga- A = Fs s

    Füüsika
    Füüsika I konspekt
    5
    docx

    Füüsika I konspekt

    · Termodünaamilise tasakaalu korral on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele kuni temperatuuride ühtlustumiseni. · Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilise füüsika seadustega kirjeldades, on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. · 8. Molekulaar-kineetilise teooria põhiseos. · Ideaalse gaasi rõhk on molekulaar-kineetilise teooria põhiseose kohaselt seotud ta molekulide keskmise kineetilise energiaga: · , kus n on gaasi kontsentratsioon. · 9. Tasakaaluline termodünaamiline protsess.

    Füüsika
    Füüsika I kt1 kordamine --Mehaaniline liikumine
    5
    docx

    Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

    Mehaaniline liikumine Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Koordinaadid ­ Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvväärtus ja

    Füüsika
    Füüsika 1 eksam
    24
    pdf

    Füüsika 1 eksam

    Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds t2

    Füüsika
    Füüsika Eksam
    18
    docx

    Füüsika Eksam

    1. Kinemaatika põhimõisteid (käsitleb liikumist ja liikumisoleku muutusi ilma nende muutuste põhjusi lahkamata.) Punktmass - idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand ⃗r =⃗r (t) . Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. keha asukoht- Keha asukoha määramiseks on vajalik taustsüsteem (taustkeha ja koordinaatteljed ) nihkevektor- ∆ r⃗ , kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor ( ⃗r ) määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Kui ⃗r =⃗r (t) on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis

    Füüsika
    Füüsika eksami konspekt
    34
    docx

    Füüsika eksami konspekt

    Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega

    Füüsika
    Füüsika eksam vastustega-liikumine
    30
    docx

    Füüsika eksam vastustega: liikumine

    Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis)  Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun