TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond
KEE-007
Konspekt
Elektroonika komponendid
Juhendaja J. Kuus
Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid . R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1.
TAKISTID
Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest (U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbega %'des. 2. muuttakististeks. 3. Kasutusalade järgi liigitatakse takistid: 1. üldotstarbelised takistid. 2. täppistakistid (mõõteriistades). 3. ülitäppistakistid (kontrollmõõteristades). 4. Kõrgepingetakistid: palju suurem maksimaalselt lubatud pinge võrreldes teiste liikidega. 5. Kõrgsagedus ja ülikõrgsagedus takistid: erinõudeks minimaalne omainduktiivsus ja omamahutuvus. (ülikõrgsagedus takistid on ilma lakikihita) 6. Kõrgoomilised takistid: nende oomiline suurus ulatub giga - ja teraoomidesse.
4. Takistuskeha kuju poolest jagunevad takistid: 1. Kihttakistiteks, mille isoleerainest alus on kaetud takistusmaterjali kihiga . 2. Masstakistid mille takistuskeha koosneb tervenisti takistusmaterjalist. 3. Traattakistid mis on valmistatud alusele keritud takistustraadist.
Takistusmaterjaliks on kiht ja masstakistitel: süsinik, süsiniku ja boori segu, metallisulamid, metalloksiidid . Grafiidi või tahma ning sideaine paagutatud segu. Traattakistite materjaliks on tavaliselt konstantaan. Vähemtähtsate takistite materjaliks on nikroom (lubab kõrgemat kuumenemistemperatuuri).
Takistite põhiparameetrid (tunnussuurused):
1. Nimitakistus Rn ja lubatud hälve R ± % : 1. E6 ± 20% (M) 2. E12 ± 10% (K) 3. E24 ± 5% (J) 4. E48 ± 2% (G) 5. E96 ± 1% (F) 6. E192 ± 0,5% (D) 7. E 384 ± 0,25% (C) 8. E 768 ±0,1% (B) 9. E1536 ±0,05%
02.10.2007
2. Nimivõimsus (Pn) On suurim võimsus, millele vastavalt soojust on takisti võimeline kestvalt hajutama tema tüübist sõltuval kõrgeimal ümbrustemperatuuril, ilma lubamatult ülekuumenemata. P=U2/R P võimsus; U Pinge V; R Takistus P=I2*R I Voolutugevus (A). P=U*I (takisti peal tekkiva kaovõimsuse arvutamine). Joonis 2. 3. Suurim tööpinge ( Umax ) väljendab takisti elektrilist tugevust ja on kõrgeim pinge, mida takisti kestvalt talub, ilma et tekiks läbilöök. 4. Kõrgeim lubatav temperatuur (t.max) kõrgeim temperatuur millel võib takisti püsivalt töötada. 5. Takistuse temperatuuri tegur (R) Näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 K võrra. Kui temperatuuri tõustes R suureneb on temperatuuritegur positiivne, kui väheneb siis on negatiivne. 6. Takisti müratase (Em) mürataset iseloomustab suhteline müraelektromotoorne jõud, mis on takistil tekkiva müra elektromotoorne jõud V, takistile rakendatud alalispinge 1V kohta.
Lisa takistite tabel.
Takistite kasutamisel peab järgima põhiparameetrites esitatud nõudeid ja tingimusi, neid ei tohi ületada. Tavaliselt rakendatakse takisti tööle 30 80%'lise võimsusega haruharva nimivõimsusega. Uk=Utegegelik/Ulubatud; Pk=Ptegelik/Pnimiväärtus
03.10.2007 (vene L )peab olema Takistite tähistused MLT Metallkile lakitud ja kuumakindel . (üldkasutatavad) OMLT Eriti töökindel (sõjaväe aparatuur , export ) MT Metallkile lakitud ja eriti kuumakindel MOH Väikese takistuslik metalloksiid takisti MYH kaitsmata ülikõrgsageduslik metallisulam takisti Takistite väärtused antakse , kohale läheb K, M jne. Lisa takistite värvikoodid.
MUUTTAKISTID
muuttakistite põhiparameetrid on samad mis püsitakistitel. 1. Lisaks töökindlus 2. Reguleer karateristik reguleerimise karakteristik muuttakistite liigid: 1. reguleertakistid kasutame seadmetega töötamisel 2. seade takistid seadme esmasel väljahäälestamisel, tehases võilaboratooriumis. Kulumiskindlus (20000 pööret garantii )
Kondensaatorid Juhile antud elektrilaeng muudab tema potentsiaali, kusjuures potentsiaali muutus
sõltub peale laengu suuruse ka juhi omadusest, mida nimetatakse elektrimahtuvuseks.
Juhi elektrimahtuvus C on suurus, mida mõõdetakse elektrilaenguga Q, mis
muudab selle juhi potentsiaali ühe ühiku võrra: C=Q/
Elektrimahtuvuse ühikuks on C ( kulon )/V (volt) = F ( farad ).
1 F on niisuguse juhi mahtuvus , mille potentsiaali laeng 1 C muudab 1 V võrra. 1 F on
suhteliselt suur elektrimahtuvus, mis on võrreldav maakera elektrimahtuvusega ning
seetõttu kasutatakse sageli ühikuid F (mikrofarad) = 10-6 F ja pF (pikofarad) = 10-12F.
Kondensaatorid jaotatakse püsi- ja muutkondensaatoriteks. Püsikondensaator on
kindla mahtuvusega seadis. Muutkondensaatorite mahtuvus on sujuvalt muudetav . Püsikondensaatorid liigitatakse dielektriku tüübi järgi paber-, plast-, keraamika -, vilk -, klaas- ja elektrolüütkondensaatoriteks. Elektrolüütkondensaatorid
võivad olla polaarsed ja mittepolaarsed. Polaarse elektrolüütkondensaatori
vooluahelasse ühendamisel tuleb ilmtingimata arvestada polaarsust. Vale
polaarsusega ühenduse korral kondensaator puruneb.
Muutkondensaatorid jagunevad häälestus- ja seadekondensaatoriteks.
Häälestuskondensaatorid on mõeldud korduvaks reguleerimiseks,
seadekondensaatorid ühekordseks seadistamiseks. Enamasti on kõik
muutkondensaatorid pöördkondensaatorid.
Kondensaatorite tingmärgid on toodud joonisel. i hetkeline pöördenurk n lõplik pöördenuki Ri Hetkelisele pöördenurgale vastav takistus Rn lõpptakistus i /n Ri/Rn A Lineaarne reguleerimiskarakteristika A' Korrigeeritud lineaarne reguleerimiskarakteristika B Logaritmiline V Eksponentsiaalne - I,E Stereobalansi reguleerimiseks
A'
A B V
I E VARISTORID (CH 1-1 jne.) (mittelineaarne pooljuht takisti, mille takistus temale
rakendatud pinge suurendamisel oluliselt väheneb. Varistor ühendatakse voolulingi alati läbi
eeltakisti. Varistori pinge/voolu tunnusjoon on 0. punkti suhtes sümmeetriline, seetõttu võib
teda kasutad nii alalis kui vahelduvpinge lülitustes.)
Re IRe Us Uv Rk U
Us=50V Re=URe/IRe = 17V/5'10-3 = 3,4*103 Uv=33V PRE = Ure*IRe = 17*5*10-3= 0,085 W Urk = 30V Irk = 1mA Ure = 17V Ire = 5mA
I
U
Valime MLT 0,125 3,6koomi +/- 5% Rd Dünaamiline takistus =U/ I R = staatiline takistus = U/I = R/Rd Voolu temperatuuritegur väljendab varistori läbiva voolu suhtelist muutust 1 K kraadi kohta püsival pingel ja see tegur on enamikel varistoridel + 0,7% 1 K kraadi kohta.
5.11.2007
Termotakistid element, mille takistus sõltub oluliselt ning mittelineaarselt temperatuurist,
seetõttu on termotakistil suur takistusetemperatuuri tegur. (r).
Kui termotakistil r on + märgiga st. temperatuuri suurenedes tema takistus suureneb ja teda
4 U U Mida väiksem on Rd seda paremini ta stabiliseerib Rd=U/I R/R20 Termotakistid. 4 Termotakisti on elektroonika komponent, mille takistus sõltub oluliselt ning mitte 0 lineaarselt 2 temperatuurist. See tähendab tal on suur temperatuuri tegur R. Kui temperatuuri tõusmisel 01 takistus suureneb, nimetatakse termotakistit posistor-iks (+R), kui aga temperatuuri 0 tõusmisel takistus väheneb nimetatakse termotakistit termistor-iks (-R). 6 4 2 1 0,6 0,4 0,2 Termistor 0, CT3-17 1 0,0 Termistor CT1-17 6 0,0 4 0,01
1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaal
G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m). Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga
G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m). Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga
G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m). Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga
G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m). Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja suund m
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk
Kõik kommentaarid