Füüsika spikker 10ndale klassile (1)

Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi
Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis
Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub
Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad
Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik( valemites tähega s tavaliselt)
Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline ( graafikud )
Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis , mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast
Liikumisgraafik – graafik , mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast
Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju)
Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N)
Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt“ - inertsiseadus
Inertsus – keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada
Mass – keha inertsuse mõõt(tähis m ja mõõtühik 1kg)
Newtoni teine seadus – „kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega , mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga(a = F/m, F=ma)“
Newtoni kolmas seadus – „kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega“
Impulss – keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (p = mv)
Impulsi jäävuse seadus – „väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimplulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv“
Gravitatsioonijõud – F = Gm1m2/r2 G = 6,7 * 10-11 N*m2/kg2
Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi
Toereaktsioon – rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu
Rõhk – rõhumisjõu suurus pindalale(p=F/S)
Seisuhõõrdumine – võrdne suuruselt ja vastassuunaline jõuga, mis põõab keha liikuma panna
Liugehõõrdumine – hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas .
Hõõrdetegur – μ, on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu
Deformatsiooni liigid – elastne(keha endine kuju taastub ), plastne (keha deformeeritud kuju säilib) või habras (keha puruneb deformatsiooni korral).
Pöördenurk – nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius(Tähis φ (fii))
Sagedus – ajaühikus tehtavate täisringide arv(f=N/t, f=1/T)
Joonkiirus – läbitud joone pikkus ja aja jagatis v = l/t
Nurkkiirus – on ajaühikus sooritatav pöördenurk(Põhivalem: ω = φ / t, kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg, ω = 2πf)
Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi
Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis
Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub
Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad
Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt)
Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud)
Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast
Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast
Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju)
Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N)
Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt“ - inertsiseadus
Inertsus – keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada
Mass – keha inertsuse mõõt(tähis m ja mõõtühik 1kg)
Newtoni teine seadus – „kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga(a = F/m, F=ma)“
Newtoni kolmas seadus – „kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega“
Impulss – keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (p = mv)
Impulsi jäävuse seadus – „väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimplulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv“
Gravitatsioonijõud – F = Gm1m2/r2 G = 6,7 * 10-11 N*m2/kg2
Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi
Toereaktsioon – rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu
Rõhk – rõhumisjõu suurus pindalale(p=F/S)
Seisuhõõrdumine – võrdne suuruselt ja vastassuunaline jõuga, mis põõab keha liikuma panna
Liugehõõrdumine – hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas.
Hõõrdetegur – μ, on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu
Deformatsiooni liigid – elastne(keha endine kuju taastub), plastne(keha deformeeritud kuju säilib) või habras(keha puruneb deformatsiooni korral).
Pöördenurk – nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius(Tähis φ (fii))
Sagedus – ajaühikus tehtavate täisringide arv(f=N/t, f=1/T)
Joonkiirus – läbitud joone pikkus ja aja jagatis v = l/t
Nurkkiirus – on ajaühikus sooritatav pöördenurk(Põhivalem: ω = φ / t, kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg, ω = 2πf)
Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi
Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis
Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub
Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad
Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt)
Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud)
Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast
Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast
Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju)
Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N)
Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt“ - inertsiseadus
Inertsus – keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada
Mass – keha inertsuse mõõt(tähis m ja mõõtühik 1kg)
Newtoni teine seadus – „kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga(a = F/m, F=ma)“
Newtoni kolmas seadus – „kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega“
Impulss – keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (p = mv)
Impulsi jäävuse seadus – „väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimplulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv“
Gravitatsioonijõud – F = Gm1m2/r2 G = 6,7 * 10-11 N*m2/kg2
Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi
Toereaktsioon – rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu
Rõhk – rõhumisjõu suurus pindalale(p=F/S)
Seisuhõõrdumine – võrdne suuruselt ja vastassuunaline jõuga, mis põõab keha liikuma panna
Liugehõõrdumine – hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas.
Hõõrdetegur – μ, on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu
Deformatsiooni liigid – elastne(keha endine kuju taastub), plastne(keha deformeeritud kuju säilib) või habras(keha puruneb deformatsiooni korral).
Pöördenurk – nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius(Tähis φ (fii))
Sagedus – ajaühikus tehtavate täisringide arv(f=N/t, f=1/T)
Joonkiirus – läbitud joone pikkus ja aja jagatis v = l/t
Nurkkiirus – on ajaühikus sooritatav pöördenurk(Põhivalem: ω = φ / t, kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg, ω = 2πf)