Raadioside 8 põhikanalit, see tähendab 8 üheaegset kasutajat, ei ole just
suur arv.
Võimalusi avardab käsisaatjate piiratud
leviala .
Suurim lubatud kiirgusvõimsus on 0.5W ja keelatud on kasutada
lisaantenni.
Teiseks võimalusi täiendavaks vahendiks on selektiivkutsungi
kasutamine.
Selektiivkutsung Selektiivkutsungit kasutades ei võta lähipiirkonnas samal sagedusel
töötavad raadiod vastu teiste saatjate signaale, millele on
programmeeritud erinev kood.
CTCSS (Coded
Tone Control Squelch System) ja DCS madalaid toone.
Kodeerimisega tgatakse, et kasutaja
kuuleb vaid oma gruppi kuuluvaid
saatjaid.
Selektiivkutsungi teiseks
eeliseks on võimalus samal raadiokanalil
sõltumatute kõnekanalite (alamkanalite moodustamine.
Selektiivkutsung on raadiosaatjate lisavõimalus ja paigaldatud vaid
kõrgemasse hinnaklassi kuuluvatele seadmetele.
Selektiivsuskutsungiga jagatakse iga põhikanal 38 sõltumatuks
alamkanaliks.
Näide:Oletame, et suure rahvahulga sees on juba 8 gruppi, kes kasutavad
sidepidamiseks raadiosaatjaid.
Seega on kõik põhikanalid hõivatud ja ühtegi vaba kanalit
kasutamiseks ei ole.
Selektiivkutsungit (CTCSS) kasutades segistab see teie kõne teatud
sagedussignaaliga, mis vastab ühele alamkanalitest.
Oletame, et te
valite sõnumi edastamiseks 5. põhikanali 23.
alamkanali.
Sellisel juhul filtreerib teie vastuvõtja välja kõik 5.
põhikanalil toimuvad edastused, mis ei sisalda teie poolt valitud
alamkanali (23) sagedusega signaali.
See tähendab, et jagate ühte (5) põhikanalit mitme
kasutajagrupiga, kuid kuulete vaid oma alamkanali sõnumeid.
Selektiivkutsung (järg...)Selektiivkutsung võimaldab luua 8 kanali asemel kuni 304 (8x38)
samaaegselt toimivat virtuaalset kanalit.
Selektiivkutsungita raadiosideseadmed
toimivad alati alamkanalil 0,
kõik
filtrid välja lülitatuna.
Sellise
seadmega kuuleb kõiki põhikanalil edastatavaid sõnumeid
sõltumata alamkanalist.
Tasub meeles pidada, et edastades sõnumeid 0
erineval alamkanalil
tähendab seda, et te kuulete vaid oma alamkanalil kõnesid, kuid
teie kõnet võtavad vastu ka teised grupid.
Seega ei ole tegemist privaatse sidevahendiga.
Kõik selektiivkutsungi võimaluseta
seadmed võtavad vastu kõik
antud põhikanalil edastatavad kõned, kuna neil puudub võimalus
alamkanalite sõnumite väljafiltreerimiseks.
Selleks, et selektiivkutsungiga varustatud seadmega pidada sidet
sellist võimalust mitteomavate seadmetega, peate kasutama
alamkanalit 0.
Uuemad ja kallimad seadmed võivad olla varustatud ka digitaalse
selektiivkutsungiga DCS.
DCS võimaldab igal põhikanalil kasutada 83 alamkanalit, seega kokku
664 (8x83) virtuaalset kanalit.
Kasutamisvõimalused on sarnased CTCSS omadega.
DCS varustatud seadmetel on ka „tavalise“ selektiivkutsungi CTCSS
võimalus.
Digitaalne PMR446Digitaalne PMR446 on jõudnud tootmisesse alles käesoleva aasta
algul.
Kasutab 4FSK/
FDMA modulatsiooni.
Kanali
ribalaius on 2 korda kitsam analoogvariandist, see on 6,25kHz.
100KHz
sagedusvahemik (446,103125 kuni 446,196875MHz) on jagatud 16
kanaliks.
Võimalik on
edastada 32 erinevat eelnevalt fikseeritud olekusõnumit.
Võimalik on programmeerida ja edastada 16 sümboli pikkused sõnumid
ja ka 6 erinevat helisignaali, leviulatus vabas looduses kuni 3km.
TelefonivõrkÜldistKasutuses olevatest telekommunikatsioonivõrkudest vaneim on avalik
telefonivõrk PSTN.
Tükk aega oli avalik telefonivõrk ainus tugivõrk, mida kasutati
telefoniühenduseks.
Tänaseks päevaks on lisandunud mitmeid, analoogseid võimalusi
pakkuvaid võrke nagu
mobiilside (GSM),
ISDN , VOIP jne.
Avalikku telefonivõrku iseloomustavad põhiparameetrid on:
- Ribalaius analoogsignaalile on 300 kuni 3400Hz
- Kanalikommutatsiooniga dupleksühendus
- Paikne või vähese mobiilsusega võrk
Pika ajaloo kestel, alates aastast 1876 on avalik telefonivõrk läbi
teinud põhjaliku tehnilise muutuse.
Radikaalselt on muutunud ka sellised omadused kui võrgu struktuur ja
kasutamine.
Suurimad muudatused pärinevad aastatest 1960.
Sellest ajast pärinevad sellised leiutised ja
rakendused nagu:
PSTN 1960 ja 2000Mudeli põhielemendid, mida võrrelda, on:
- Terminalid
- Edastus
- Juurdepääs
- Võrgu inteligentsus
- Võrgu juhtimine
Need on põhielemendid, mida 1960 aastatel kasutati veel väga harva,
kui üldse kasutati.
Kui tänapäevased digitaaltelefonivõrgud on valdavalt
loogilised võrgud, mis kasutavad teiste võrkudega samu ressursse, siis 1960
aastate telefonivõrk oli puhtal kujul füüsiline võrk.
Tänapäeval telefonivõrkudes kasutatavad tarkvaralised lahendused
olid 1960 aastatel veel täiesti tundmata.
TerminalidKuna telefonivõrgud on vanimad ja suurimad võrgud on nendega
ühendamiseks olemas suur hulk erinevaid terminale:
- Püsitelefon
- Traadita telefon
- Faksiaparaat
- Arvuti
- Kodukeskjaam (PBX, private branch exchange )
TelefonAlexander Graham Bell võttis telefonile patendi 1876 aastal.
Esimene, lihtne telefon koosnes kahest patareitoitega seadmest, mis
paiknesid erinevates ruumides ja olid omavahel ühendatud
püsiliiniga.
Ühel
nendest seadmetest vänta pöörates tekkis teises
seadmes põrisev heli.
Ühel päeval
kuulis Bell’i
assistent lisaks põrinale ka esimesi
telefonis
edastatud sõnu „Hr. Watson tulge siia, ma vajan teid“.
Tänapäeva
telefonid saavad toite keskjaamast.
Toonvalimisega telefonLihtsustatult saab vaadelda telefoni
koosnevana neljast osast:
Kell – kell on läbi kondensaatori ühendatud liinile kui kõnetoru
on hargil. Kui telefonile tuleb kutsung, siis kellale tuleva
vahelduvpinge toimel kell heliseb.
Harklüliti – kui
kutsuv abonent tõstab kõne alustamiseks
kõnetoru hargilt ühendatakse klaviatuur ja kõneahel harklüliti
kaudu
liiniga ning kellahel katkestatakse. Selle
sammuga antakse
keskjaamale teada, et abonent tahab alustada ühendust. Kui kõnet
vastuvõttev abonent tõstab kellahelina järel kõnetoru hargilt,
katkestab harklüliti kellaahela ja ühendab liinile tema telefoni
kõneahela ja valija. Ümberlülitamisega tekkiv voolumuudatus annab
keskjaamale teada, et kutsutav abonent on kutsele vastanud.
Klaviatuur - toonvalimisega telefoni klaviatuur on ühendatud
kodeerijaga, mis moodustab klaviatuurilt
tulevate numbrite koodidele
vastavad erinevate sagedustega siinussignaalide kombinatsioonid ja
väljastab need liinile. Igale
klaviatuuri sümbolile (
numbrid , „*“
ja „#“) vastav kodeeritud toon saadakse kahe erineva sagedusega
signaali liitmisel.
Signaalid on standardiseeritud mitmesagedusliku
toonvalimisena DTMF (dual – tone
multi frequency ).
SignaaliedastusSignaalide edastamiseks on odavam kasutada kahejuhtmelist liini
neljajuhtmelise asemel.
Sellega kaasneb kaks probleemi:
- Sumbumus, mida ei saa kompenseerida suurte vahemaade korral
- Sumbumuse olenevus sagedusest, kõrgematel sagedustel on sumbumus suurem
Seega ei saa kahejuhtmelist liini kasutada signaalide edastamiseks
suurte vahemaade korral.
Seetõttu kasutatakse siin neljajuhtmelist edastussüsteemi.
Üleminek kahejuhtmeliselt süsteemilt neljajuhtmelisele süsteemile
tehakse tavaliselt kohalikus (abonendile lähimas) keskjaamas.
Üleminekul kahejuhtmelise ja neljajuhtmelise süsteemi vahel
kasutatakse silda.
Sildlülitus eraldab kahte heli liikumissuunda kahejuhtmelises
süsteemis ja kohandab need neljajuhtmelisele süsteemile.
Vanemates süsteemides kasutati differentsiaaltafodega lülitust.
Komplekstakistus on võrdne liini lainetakistusega.
Selle tingimuse täitmise korral ei
kanta neljajuhtmeliselt liinilt
tulevat helienergiat üle samasse liini väljuvale suunale.
Tasakaalulülitus tekib aga märgatav sumbumus, sest sissetulev
helivõimsus jagatakse kaheks võrdseks osaks.
Helivõimsuse jagamine kaheks võrdseks osaks tähendab sumbumust
ligikaudu 3dB.
Selle lisandub veel lülis endas tekkiv sumbumus ligikaudu 0,5dB.
Summarne sumbumus on seega 3,5dB.
Kaasaegsed sildlülitused on realiseeritud operatsioonivõimenditel.
Kaja vähendamineMitmesuguste multipleksimisvõimaluste ja pikkade sideliinide
kasutamisega kaasnevaks probleemiks on kaja esinemine.
Telefonivestluse ajal esinev kaja on tõsiselt häiriv tegur.
Teie oma kõne
peegeldumine mõnesaja millisekundi pärast häirib
kõnerütmi.
Kaja põhjustajaks on tasakaalust väljas olev sildlülitus
üleminekul neljajuhtmeliselt süsteemilt kahejuhtmelisele
edastussüsteemile.
Märgatav oli kaja esinemine satelliitide
kasutamisel kui pikkadest
vahemaadest tulenes ka suur heli levimisaeg.
Probleem on muutunud laialdasemaks seoses digitaalside laiema
levikuga .
Digitaaltelefonides toimivad kooderid vajavad teatud aega oma
funktsiooni täitmiseks ja põhjustavad sellega samuti heli
levimisaja suurenemise.
Segav kaja on eriti märgatav siis kui olete mobiiltelefonilt
ühenduses püsitelefoniga.
Kaja saab neutraliseerida sildlülituse täpse häälestamisega.
Kui see ei ole piisav, võib kaja vähendada kaja piirava seadmega.
Kaja vähendamiseks on kasutusel kahte liiki seadmeid:
- Kaja summutaja
- Kaja kustutaja
Kaja summutajaKaja kustutaja võrgus sisaldab lahutamislülitust, mis lahutab
vastuvõetud signaalist arvutusliku kajasignaali. Kaja kustutaja mõju
suurendatakse sageli piirikuga, mis blokeerib seadistatud nivoost
nõrgemad signaalid. Kaja kustutaja on efektiivsem kui kaja
summutaja. Mõlemat
seadet kasutatakse paljudel juhtudel koos, sest
nad on teineteist täiendavad seadmed.
Kaja kustutaja paiknemine Kaja kustutaja paikneb tavaliselt rahvusvahelise ühenduse
keskjaamades või rahvusvahelistes transiitjaamades juhul kui
ühenduspunktide vahemaad on suured.
Varem oli kaja summutaja alati IKM ühenduse seadmetes, seega
keskjaama terminaaliahelas.
Tänapäeval kasutatakse paindlikumaid lahendusi: kaja kustutaja
aktiveeritakse vajaduse korral.
Kui kaja kustutaja on vajalik, lülitab grupilüliti selle sisend- ja
väljundliini vahele.
AndmeedastusprobleemidKaja summutajat ei saa kasutada andmete edastuse ajal.
Kaja summutaja põhjustab signaali piiramist ja järske amplituudi
muutusi, mis segavad andmeedastust ja teevad andmete dupleksedastuse
võimatuks.
Bitivoo tüürimisel võimendust muutes võib kaja summutaja
põhjustada bitivigu.
Erinevalt ISDN-st ei kasuta tavatelefonivõrk abonendi signaale, et
teada anda erinevatest teenindustest.
Selleks, et kaja summutaja andmeedastuse ajaks välja lülitada
edastavad modemid kindlat helisagedust (tavaliselt 2100Hz).
Kui kaja summutaja tuvastab sellise sagedusega signaali lülitub see
konkreetse ühenduse ajaks välja.
Kaja vähendamisega tegeleb sel juhul modem.
Kommuteerimine Telefonivõrkudes on ühenduste loomiseks olnud kasutusel
kanalikommutatsioon.
Selline kommuteerimisviis loodigi algselt kõneedastuseks.
Küllalt kaua kestnud analoogtelefonide ajastul tekitati kahe
abonendi ühendamiseks nende vahel füüsiline liin.
Kaasaegsemates digitaalkommutatsiooniga võrkudes edastatakse kahe
abonendi vahel digitaliseeritud kõnepakette kasutades selleks
loogilist ühendust.
Kuna heli digitaliseerimiseks kasutatakse standartset IKM koodi,
luuakse digitaaljaamades 64 kb/s ühendus.
Telefonivõrgu sõlmed saab jagada kolme põhikategooriasse:
- Kohalikud keskjaamad
- Transiitjaamad
- Rahvusvahelised keskjaamad
Kohalike keskjaamadega ühendatakse abonendid.
Transiitjaamad kommuteerivad andmevooge erinevate
geograafiliste alade sees ja nende vahel.
Rahvusvahelised keskjaamad ja teised lüüs-tüüpi
jaamad kommuteerivad ühendusi erinevate operaatorite (teenusepakkujate)
vahel.
Kohalike keskjaamade esmased ülesanded on:
- Ühendada keskjaama abonendi kõne teise sama keskjaama abonendiga või mõne muu keskjaamaga ühendatud eriseadmega
- Kommuteerida keskjaama abonendi kõneühendusi teiste võrkude abonentidega
- Pidada kõnede kohta arvestust ja võimaldada lisateenuseid
Kohaliku keskjaama funktsioonidKaasaegsete kohalike keskjaamade kommutatsiooniosa koosneb kahest
kommutatsioonipunktist:
- Keskne grupilüliti
- Väiksemate võimalustega lülitusseade abonendiastmes, mis ühendab abonendi grupilülitiga
Abonendiaste ja ühendusliinid teiste keskjaamadega ning muud
kommuteeritavad seadmed (nagu signalisatsiooniseadmed) on ühendatud
keskse grupilülitiga.
Ühenduste loomist juhib reaal-ajas töötav
protsessor .
Kaasaegseid kohalikke keskjaamu iseloomustab nende ülesehitus
moodulitena.
See võimaldab lihtsalt suurendada jaama mahtu ja panna juurde
lisavõimalusi.
Kõik jaamad omavad teatud põhifunktsioone, olenemata nende
paiknemisest üldises võrgus.
Jaama põhifunktsioonid on:
- Kommutatsioon grupilüliti tasemel
- Tugiaste, kaasa arvatud jaama terminalilülitus (ETC)
- Signalisatsioon ühenduse pidamiseks teiste jaamadega (SS7)
- Juhtimisfunktsioon
- Hoolduse võimaluste toetamine
Jaamal on lisaks põhifunktsioonidele veel funktsioone:
- Abonendiaste, mille kaudu antakse abonentliinile toitepinge , milles tehakse A/D ja D/A muundamised, tihendatakse ühendusi grupilüliti suunas ja antakse edasi signaale abonendile ja abonendilt ning mis täidab ja juhtimisfunktsioone
- Abonendi teenindusfunktsioonid
AbonendiasteAbonendiastme põhikomponendid on:
- Liiniliitmik
- Väike aeglüliti
Iga abonent on ühendatud liiniliitmikuga, mis sobitab digitaalse
jaama analoogliitmikuga.
LiiniliitmikLiiniliitmik sisaldab:
- Ülepinge kaitse
- Testimisseadmed, mida saab lülitada abonentliini automaatseks testimiseks
- Kutsesignaali generaator (vahelduvpinge)
- Telefoni toitepinge allikas ( alalispinge )
- Harklüliti asendi detektor
- Telefoni valimisimpulsside detektor
- Ailslülitus üleminekuks kahejuhtmeliselt neljajuhtmelisele süsteemile
- A/D ja D/A muundajad
Aeglüliti abonendiastmesAeglüliti ühendab abonendi vajaliku seadmega, on see siis
valimisnumbriga vastuvõtja, testimisseade, jne.
Aeglüliti toimib ka kontsentraatorina ühendades abonendi IKM
ühenduse ajapiludega. Mis ühendavad abonendiastet grupilülitiga.
Kontsentreerimisaste on vahemikus 10:1 kuni 3:1 ja oleneb abonendi
andmevoo
suurusest .
Kontsentreerumisaste tähendab ajapilude hulka grupilüliti poole
vastavalt 10% või 33% abonentide arvust.
Kontsentreerumisaste oleneb abonendi tüübist (era- või äriabonent)
Aeglülitil on üks siin sissetulevate ja üks siin väljaminevate
ajapilude jaoks.
Igal abonendil või mõnel teisel ühendataval
seadmel on oma ajapilu
siinil.
Kui abonent alustab ühendust, täituvad tema ajapilud
andmetega ,
muul ajal on need tühjad.
Aeglülitil on kõnemälu ajapiludelt tuleva informatsiooni
salvestamiseks.
Juhtimisseade moodustab analüüsi tulemustena ajalise järjekorra,
milles neid salvestusi tuleb lugeda ühenduste loomiseks.
Sellekohased andmed salvestatakse juhtimismälusse.
GrupilülitiÜhenduse loomist tagavat seadet nimetatakse seniajani grupilülitiks.
Grupilüliti põhiülesanne on korraldada ajapilude voogu
selliselt ,
et abonentide vahel oleks olemas ühendus.
Digitaalne grupilüliti sisaldab kahesuguseid komponente, aeglüliti
ja
kommutaator (ruumiline lüliti).
Kaks andmepilude voogu – üks kummaski suunas – on omavahel
seotud.
Oletame, et abonent A helistab abonendile B
Juhtimissüsteem omistab ajapilu 3 grupilülitisse sisenevaks ja
ajapilu 1 sealt väljuvaks (abonendi B suunas).
Selleks, et ühendus oleks kahepoolne tuleb lisada ka teine suund.
See tähendab, et peab olema võimalik kommuteerida ajapilusid (muuta
nende
numbreid ) kui ka füüsiliselt kommuteerida (valida vastav
väljund).
Selleks on digitaalses grupilülitis kaks funktsionaalset plokki:
aeglüliti ja kommutaator.ˇ
Kommutaator sisaldab maatriksi n x n ühenduspunktiga.
Kodeerimine SissejuhatusITU-T on välja töötanud rea
soovitusi heli ja pildi (video)
kodeerimiseks .
Mõned neist:
Kõik kommentaarid