Eksam (1)

4 HEA

Puudulik

Kui suur oleks keha kiirendus, liikumisel rennis, mille kalde nurk on 10°? Joonis , raskuskiirenduse – ja kaldpinnasihilisekiirenduse vektor ja väärtused.

Ema veab kelku 40 neutronilise jõuga, nöörist pikkusega 2m, ülemise ja alumise otsa kõrguste vahe on 0,5m. Kui suur jõud veab kelku üles?

5m kõrguselt mäelt hakkab 200m pikkust teed mööda ratas alla veerema, kui suur on kiirendus ja palju aega kulub?

Rong hakkab jaamast ühtlaselt kiirenevalt liikuma, saavutades 5 min möödudes kiiruse 54 km/h. Kiirendus ja vahemaa?

1,5 tonnise auto kiirus oli algul 36 km/h ja suurenes 72-ni. Kui palju suurenes energia?

Pump tõstab kaevust 200 kg vett, 8 min 6m kõrgusele. Kui palju teeb pump tööd ja kui suur on pumba mootori kasuvõimsus?

Kui suur jõud suudaks kiirusega 5 m/s liikuva keha 20s jooksul peatada, kui keha mass on 80kg?

1,5 tonnine auto sõitis kiirusel 90km/h, auto alustas pidurdamist ja seiskus 20s pärast, kui suur oli pidurdus jõud?

Kui palju tööd peaks tuule takistuseks tegema, kui kõnnime vastutuult 5km pikkusel teel ja tuul on vastu jõuga 40 neutonit? Kui suur oleks inimese võimsus, kui 5km läbimiseks kulub 1h?

Jalgrattur saavutas kiiruse 18km/h 10s jooksul. Kui suur oli veojõud, kui ratta ja sõitja mass oli kokku 70kg + ratturi võimsus?

Randumis silla juures seisab paat massiga 100kg , sinna hüppab 50kg kaaluv poiss, mis peale hakkab paat eemalduma sillast 1m/s. Kui suur oli poisi horisontaalne kiirus hüppel?

Newtoni seadused ühikud ja valemid.
Seadus 1: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt, kuni mõni väline jõud ei sunni teda seda olekut muutma – inertsi seadus.
Seadus 2: Liikumise muutus on võrdeline ja samasuunaline kehale mõjuva jõuga – mehaanika seadus. F=mv/t F= m*v/t F=m*am
Seadus3: Igale mõjule on olemas võrd vastupidine vastumõju. Ehk kehade mõjud teineteise suhtes on võrdsed ja vastupidi suunatud – mõju ja vastumõju seadus.

Kui kaua kukuks keha 200m kõrguselt ja kui suure kiirusega põrkaks keha vastu maad kui õhu takistus puudub? ( 1 kiirus )

Mis on liikumishulk , jõuimpluss ja ühikud?
Liikumishulk – füüsikaline suurus, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega.
Impulss – kehale mõjuva jõu ja aja korrutis – I=F*t ( I-impulss; F-jõud; t-aeg )

Kuidas lahutada vektorid kaheks liidetavaks? Mis peaks olema teada? Joonis ja sammud.
ELEKTER

Elektivoolu töö, ühikud, definitsioon?
Kui elektrivool läbib mingit seadet, siis teeb ta tööd. A=q*U ( A- töö(J) ; U- laengu ühiku poolt kulutatud energia (V); q- seadet läbinud laeng (C)

Defineerige elektrilaengu ühikud ja valem?
Kui igas sekundis läbib juhet 1 kuloni suurune laeng, siis on voolutugevus 1 amper . q= J*t (J- voolutugevus(A); t- aeg (s))

Takistid 4 oomi , 5 oomi ja 20 oomi on ühendatud rööbiti, skeem ja kogu takistus?

Kui suure takistusega takisti tuleks 51 oomisele takistile rööbiti ühendada, et kogu takistus oleks 50 oomi?

Auto aku elektromotoorjõud on 12 volti , starteri sisse lülimisel langeb aku pinge 10,8 voldini, kusjuures starter tarbib voolu tugevusel 120 amprit. Kui suur on aku sisetakistus ?

Elektripirnile on kirjutatud 100 vatti ja 200 volti, kui suur on ta takistus põlemisel?

Pingejagur, skeem + kasutus?

Elektrivoolu töö ja võimsuse valemid, Džauli, Lensi seadus.
Džauli seadus – Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga .
Elektrivoolu töö – A=I*U*t Võimsus – P=A/t
A= voolutöö(J); I= voolutugevus (A); U=pinge (V); t – aeg (s); P=võimsus (W); A= (voolutöö (Ws); t- tarbimis aeg (s)

Vooluallika elektromotoorjõud on 9 volti ja sisetakistus 18 oomi, Kui suur on pinge tarbijas, kui selle takistus on 27 oomi, skeem?

Punktlaengud + 0,8µC ja -0,2 µC, paiknevad 12 cm kaugusel. Kui suure jõuga nad teineteist mõjutavad? Tõmbe- või tõukejõud?

Mis on elektrivälja tugevus, suund ja ühik? Punktlangu elektivälja tugevus, valem?
Elektriväljatugevus – elektiväljas positiivsele laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhe.
E= F/q E - väljatugevus antud punktis ( N/C või V/m ); F – laengule mõjuv jõud (N); q – laengu suurus (C)
E=kQ/εr²

Mis on Lorenz ’i jõud ja kuidas määratakse selle suunda? Reegel?
Lorenz’i jõud - magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud.
Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga.
Vasakukäereegel- Kui asetwda vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis põial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda.

Ampére’i seadus, Lorenz’i jõud, valemid ja ühik?
Ampére’i seadus –magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub alati jõud. Selle jõu (F) suhe juhtmelõigu pikkuse (l) ja voolutugevuse (I) korrutisse on igas magnetvälja osas sama.
Lorenz’i jõud - magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud.
F=I*B*l*sinα
Lorenz’i valem : F=q(E+v*B) ühik on N.

Elektromagnetilise induktsiooni seadus, Lenz’i reegel?
Elektromagnetiline indutsioon – Mingis kinnises vooluringis indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda vooluringi läbiva magnetvoo muutumise kiirusega.
Lenz’i reegel – Indutseeritud pinge on sellise polaarsusega, et tema tekitatud elektrivool, takistab magnetvoo muutumist.
OPTIKA

Läätse optilised teljed, peatelg ja fookus. Def. ja joonis?
Optiline peatelg – Sirge , mis läbib läätse moodustavate kerade keskpunkte.
Teised optilised teljed – Mis tahes teine läätse keskpunkti läbiv telg .
Fookus – Punkt, milles lõikuvad potilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koonduvas läätses murdumist.

Valguse murdumis seadus ja joonis + seletused ?
Valguse murdumise seadus - Langemisnurga sin-se ja murdumisnurga sin-se suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus.

Valguskiir langeb vedeliku pinnale langemisnurk on 60°, murdumis nurk 45°, Joonis + vedeliku murdumisnäitaja.

Kuidas valgus tekib, valgusekvant ja spektraalseeria?
Valgus tekib aatomites, kui elektron siirdub kaugemalt orbiidilt aatomile lähemale, kiirates üleliigse energia footoniteks.
Valgusekvant- ehk footon , üksik energiahulk mis aatomis kiirgub valgusena .

Bohri postulaadid?

Elektron saab aatomi sees viibida ainult kindlatel teatud orbiitidel. Neid nim statsionaarseteks.

Elektron saab energiat juurde võtta ainult teatud kindlate portsionite kaupa. Juurdevõetud eneria diskreetsuse postulaat. [ergastumine]

Ergastatud olekus ei põsi aatom kaua vaid kiirgab saadud energia valgusena. Neid portse nim footoniteks.

Mis tingimusel on valguse täielik peegeldus ? Piirdenurk , valem, joonis?

Kuidas joonestada läätse läbitavate valguskiirte käiku, joonis konstrueerida. Millised kiired on kasutusel?

5cm kaugusel läätse ees asub küünal, 50cm läätse taga oleval ekraanil on küünlaleegi terav kujutis. Kui suur on läätse fookuskaugus ? Joonis.

Mis on fotoefekt ? Punapiir ja ühik?
Fotoefekt – Elektroni eraldumine aatomist. Esineb siis kui juurde antud energia on suurem, kui ergastumiseks tarvis.
Punapiir – teatud lainepikkusest lühem lainepikkus /sagedus, mille puhul fotoefekt aset leiab.
Ühikud on nii lainepikkuse kui ka energia omad. Džaulid J või hetsides Hz

Kuidas saaks arvutada valguse lainepikkuste sagedust, kui kvandienergia on teada?
f=E/h

Punase valguse lainepikkus on 0,7µm, rohlise 0,55µm ja violetse 0,88µm, kui suured on neile vastavad võnke sageduse kvandi energiad ?

Kui suur on metalli pinda valgustava valguse lainepikkus λ, kui väljalöödud elektoni kineetiline enegia (Ek) on 0,45*10-19 J ja väljumistöö on 3,3*10-19 J?

Kuidas arvutada džaule elektronvoltideks?
1 eV=1,602177×10–19 džauli.

Millega võrdub fotoefekti punapiir, kui elektronide väljumistöö on metallis 2,1 eV?
SOOJUS

Cahrls’i seadus, Gay- Lussac ’i ja Boyle-Moriette’i seadus?
Kolm seadust : Ruumala samaks jättes – isohooriline, muutuvad temp ja rõhk.
Rõhu samaks jättes – isobaariline , muutuvad ruumala ja temp.
Temp saamaks jättes – isotermiline, muutuvad rõhk ja ruumala.

Elementaarosakeste massid ja laengud ?
OsakeMassLaeng
α - 4 2
β ( e-1) 0 -1
γ 0 0
n 1 0
p 1 1

Ahelreaktsiooni olemus ja tingimused?
Ahelreaktsiooni toimumiseks peab olema mingi kriitiline mass – tekib tuuma plahvatus .

Gaaside rõhuühikud, def ja erinevused?

Mis on soojus ja temperatuuri ühikud? Kuidas arvutatakse °C antud temperatuur Kelvinitesse? Miks °K kraade kasutatakse?
Ühikud : C°, K° ja F°
[°C] = [K] − 273.15
Teaduses ilmselt.

Gaasiparameetrid ja kui suured on nende normaal parameetrid /väärtused?
Parakad on Rõhk, Temperatuur ja Ruumala.

Gaaside universaalkonstant ja kuidas arvutatakse?

Mis on erisoojus , sulamissoojus ja ühikud?
Erisoojus – c on soojushulk , mis tuleb anda ühele massiühikule, et tõsta ta temperatuuri ühe kraadi võrra. Ühik 1 J
Sulamissoojus – λ on soojushulk , mis on tarvis anda ühele massiühikule tahkele ainele sulamistemperstuuril tema sulatamiseks. Ühik 1 J/kg

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 74 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Reela Õppematerjali autor

Tallinna polütehnikumi eksami küsimused, koos vastustega. Tegemata arvutamis ül.
Fail tehtud Word 2007'ga.

füüsika eksam optika dünaamika valgus läätsed mehaaniline liikumine

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkooli füüsika

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika

doc

Füüsika valemid

Füüsika

doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim

Füüsika

odt

Füüsika kokkuvõtlik materjal

FÜÜSIKA KOKKUVÕTLIK MATERJAL MEHAANILINE LIIKUMINE · Ühtlase sirgjoonelise liikumisega on tegemist siis, kui keha liigub sirgjooneliselt läbides võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. · Ühtlase muutuva liikumisega on tegemist siis kui keha kiirus kasvab või kahaneb igas ajaühikus võrdse suuruse võrra. · Hetkkiirus on keha kiirus väga lühikese ajavahemiku jooksul. Iseloomustab piisavalt täpselt keha kiirust. · Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = vt (ühtlasel liikumisel) s = vRt (muutuval liikumisel) s = vot + at2/2 · keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) a -kiirendus

Füüsika

doc

Mehhaaniline liikumine

I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja mis on määratud seda traje

Füüsika

docx

FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS (2015)

FÜÜSIKA EKSAM LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS MÕÕTÜHIKUD Pikkus - meeter - m Mass - kilogramm - kg Aeg - sekund - s Voolutugevus - amper - A Temperatuur - kelvin - K Ainehulk - mool - mol Valgustugevus - kandela - cd SUURENDAVAD EESLIITED ___ VÄHENDAVAD EESLIITED _ Tähis Nimetus Suurusjärk Tähis Nimetus Suurusjärk T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2 M mega- 106 m milli- 10 3 k kilo- 103 mikro- 10 6 h hekto- 102 n nano- 10 9 da deka- 101 p

Füüsika

doc

Füüsika eksami piletid.

Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes kindlate suuruste võrra, kui kahaneb siis aeglustuv liikumine.Ühtlaselt muutuvat liikumist iseloomustab ki

Füüsika

doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun

Füüsika ii

Rohkem sarnaseid