Jõud ja impulss (3)

Newtoni 1 seadus:
Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 1 seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemid- keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts - nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada.
Newtoni 2 seadus:
Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2 seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a=F:m a- kiirendus m/s F- jõud 1N m- mass 1kg Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s.
Newtoni 3 seadus:
Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
F = F
Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele . Newtoni 3 seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu.
Gravitatsioon- nähtus,maailmaruumi kõikide kehade tõmbumine.
Gravitatsiooniseaduse: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
m ja m – kummagi keha (punktmassi) mass 1kg
r – kahe keha kaugus 1m
G-gravitatsioonikonstant
Raskusjõud-üks gravitatsioonijõu vorme. See on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= mg g= vabalangemise kiirendus 10 m/s.
F=G*Mm:R
Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist.Hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga. F=μN μ- hõõrdetegur N- rõhumisjõud (pinnaga risti) (F= μmg)
Elastsusjõud püüab taasatada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline.
Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F =k Δl F- elastsusjõud 1N k- jäikus, sõltub materjalist, keha kujust 1N: m
Δl- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel 1m
Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta algset kuju
elastne- keha taastab algse kuju
Väikestel deformatsioonidel (elastsuse piires) kehtib Hooke ’I seadus, mis ütleb, et elastsusjõudon võrdeline deformatsiooni ulatusega.
Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p= mv p- impulss 1kg*m: s
Impulss on jääv suletud süsteemides, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel.
Impulsi jäävuse seadus:Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
m v +m v = m v+m v
Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Olemuselt on elastsusjõud.
Kui keha liigub jääva kiirendusega a siis tema kaal P= m(g+a)
Kui keha liigub jääva kiirendusega a alla, siis tema kaal P= m(g-a)
Kui keha langeb vabalt, siis a=g ja keha on kaaluta olekus ehk kaalutuses, st. P=0