3 töö spikker (1)

SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA FIR FILTER -idee seisneb selles, et likvideerida viide sisend ja väljundsignaalide vahel. Selleks tuleb Nihutada ajaarvamise impulsskaja keskpunkti .
Arvutusmahtu on võimalik kokku hoida kui fir filtri impulsskaja on paaris või paaritu funktsioon. Paarisfunktsiooni korral
hnh cnh c nh c n N . üksteise suhtes tuleb nihutatud sisendsignaalid summeerimise alusel lahutada. Paaritute impulsskarakteristikute korral tuleb üksteise suhtes nihutatud sisendsignaalid summeerimise alusel lahutada. SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA FIR FILTRI SAGEDUSKARAKTERISTIKUD-filtri impulsskaja ja sageduskarakteristik on omavahel seotud F teisendusega. Impulsskaja on avaldatav järgmiselt: . Praktikas pakub FIR filtrite juures huvi nende lineaarne faasikarakteristik ja moonutuste puudumine. Selleks peaks aga ülekandefunktsioon T(f) olema reaalne. Ülekandefuntsiooni reaalsuse tagab see, kui impulsskarakteristiku hc(n) koefitsiendid on reaalsed .järgnevalt tuleb leida väljundrealisatsiooni spekter ja väljunsignaali faasikarakteristik. filtri impulsskaja saame jällegi võttes Lineaarfaasiga filtri sageduskarakteristikust Fourier’ teisendus. Ühildades impulsskarakteristiku sümmeetriatelje signaali alguspunktiga saame lineaarseid faasimuutusi elimineerida .
Ülekandefunktsiooni reaalsuse tagab see kui impulsskarakteristiku koefitsiendid on reaalsed. Impulsskarakteristiku sümmeetriatelje ühildamisel signaali alguspunktiga on võimalik lineaarseid faasimuutusi elimineerida. IDEAALNE DIGISIGNAALI HILBERTI MUUNDUR -vaadeldakse puhtalt imaginaarse sageduskarakteristikuga filtreid mille sageduskarakteristik avaldub: T(f)=-jTS(f), TS(-f)=-TS(f). Taoline filter teostab kõikidel sagedustel 90 kraadise faasinihke e realiseerib hilberti muunduse. Järgnevalt tuleb leida ideaalsed Hilberti muunduri impulsskaja väärtused. Filtri väljundsignaal on sisendsignaali hilberti teisendus. Kui Q (hilberti muunduri järk) läheneb∞, saadakse ideaalne hilberti muundur. IIR FILTRI STRUKTUURID JA STABIILSUS-iir e lõpmatu impulsskarakteristikuga filter põhineb summaatoril ja kahel fir filtril. Iir modifitseeritud struktuuris on kasutusel üks nihkeregister, see on saavutatav vahetades omavahel filtri tagasisidestatud osa ja eelfiltreerimise. Iir filtri põhiliseks ohuks on minna genereerima , süsteem võib kaotada stabiilsuse. Iir filtri sagedusülekandefunktsioon on vaadeldav kui eelfiltreeriva osa sagedusülekande ja tagasisidesüsteemi sagedusülekande funktsioonide korrutis: T(f)=TH(f)*TB(f)=TB(f)*TH(f). ESIMEST JÄRKU IIR FILTRI TOIME AEGRUUMIS-sisendsignaaliks kasut ühikhüpet. Siirdeprotsess ahelas on määratud valemiga: . Kui ei ole kasutatud eelfiltreerimist, puudub iir süsteemil tõkkepiirkond ja ta tekitab pos tagasiside tõttu teatud sagedustel efektiivsema läbipääsu, mis toob kaasa sagedusefektiivse võimenduse. SONDEERIVAD SIGNAALID -sondeerivaid signaale kirjeldatakse amplituudi ja faasi abil: s(t)=A(t)cos(ω0t+φ(t)+φ0). Kuna w0 on konkreetse sondeeriva signaali kirjeldamisel püsiv, siis minnes üle kompleksamplituudile, võib see analüütilises kirjes elimineerida, ehk eraldame signaalist kõrgsagedusliku komponendi. Kajasignaal erineb sondeerivast signaalist märki iseloomustavate parameetrite vektori võrra. Eeldades, et märgi mõõtmed on sadu kordi väiksemad kui sensori ja
märgi vaheline kaugus ning selle dünaamika ei tingi kajasignaali
olulisi muutusi sondeeriva signaali kestuse vältel, siis A( t, x) U0 A( t  MÄÄRAMATUSE FUNKTSIOON-optimaalne kajasignaali vv formeerib oma väljundis parameetrite vektorist sõltuva funktsiooni. Kuna impulsssüsteemides on viiteaeg  tavaliselt suurem sondeeriva signaali kestusest, kasut tugisignaalina ajas ja sageduses nihutatud suurust. Määramatuse funktsioon on mõlemas suunas sümmeetriline. Määramatuse funktsiooni kasut sondeeriva signaali kvalitatiivseks iseloomustamiseks peamiselt viiteaja ja doppleri sagedusnihke potentsiaalse mõõtetäpsuse ning signaalide potentsiaalse eristusvõime hulgaliseks hindamiseks. TÄISNURKNE, IMPULSISISESE MODULATSIOONITA SONDEERIV SIGNAAL -analüütiline valem: s(t)=A(t)cosω0t. Kompleksamplituud on . Määramatuse funktsiooni uurimisel kasut tema lõikeid erinevate tasapindadega. Keerukuse tõttu kasutatakse määramatuse funktsiooni urimisel tema lõikeid erinevate tasapindadega. Aluspinnaga paralleelse tasapinnaga lõikumisel tekivad määramatuse funktsiooni diagrammid millest enim kasut lõiget poolel maksimaalväärtuse nivool , lõigete laiused sellisel nivool näitavad signaali eristusvõimet lõiketasapinnal muutuva parameetri suhtes. Määramatuse funktsiooni lõigete laiused poolel maksimaalväärtuse nivool näitavad antud signaali eristusvõimet lõiketasapinnal muutuva parameetri suhtes. Kui ei tunta huvi optimaalse töötluskanali väljundsignaali kuju vastu, siis on sondeeriva signaali lahutusvõime hindamiseks küllaldane
teada tema määramatuse funktsiooni diagrammi Täisnurkne, impulsisisese modulatsioonita signaal tagab optimaalsel töötlusel kahelt erinevalt märgilt saabunud kaja parameetrite sõltumatu hinnangu. LINEAARSE SAGEDUSMODULATSIOONIGA SONDEERIV SIGNAAL-suurus W on sondeeriva signaali sagedusdeviatsioon ning faasitegur b on määratav impulsi kestuse ja W järgi: . Lahutusvõime doppleri sageduse suhtes on lineaarse sagedusmodulatsiooniga sondeerival signaalil sama kui ilma modulatsioonita signaalil. Sondeeriva signaali lahutusvõime viiteaja suhtes on määratud sagedusdeviatsiooniga. FAASMANIPULEERITUD SIGNAALID-neid kasut viivituskestuse mõõtmisel ja objektide eristamisel kauguse järgi. Sellised signaalid kuuluvad kvaasijuhuslike (pseudojuhuslike) hulka. Tähtsaimad neist on signaalid mille faas on manipuleeritud lineaarse rekurrentse jadaga (lrj)või barkeri koodiga. Lrj-ks nim sümbolite järjestust: [Sj]=S1, S2, S3,…,Sj,… Otstarbekas on ette anda meelevaldne n sümbolist koosnev algkombinatsioon, iga järgnev sümbol saadakse kodeerimisseaduse alusel. Sümbolid hakkavad korduma e jada sees tekib perioodiline struktuur; lokatsiooni seisukohalt peaks kordumatute sümbolite arv N antud n-i korral olema võimalikult suur ning nullidest koosnev algkombinatsioon tuleb kõrvaldada . Antud p ja n puhul saadav kombinatsioonide arv on pn. Mlrj-ga faasmanipuleeritud signaalide minimaksne nivoo ei ületa suurust . Barkeri koodidega faasmanipuleeritud signaalid tagavad kõige väiksema minimaksse jäägi, barkeri koodid on olemas arvule N=2,3,4,5,7,11,13. Barkeri koodidega faasmani-puleeritud signaalid tagavad kõige väiksema minimaksse jäägi. Mida suurem on signaali baas, seda suurem on väljunsignaali amplituud (B korda) optimaalse vastuvõtja väljundis. Signaal müra suhe paraneb B korda.
Energeetiliselt saab saavutada võrdväärseid tulemusi impulsisisese
modulatsioonita signaalidega, kui kasutada sondeeriva signaali
väljakiirgamisel B korda väiksemat energeetilist nivood. _ Ohutu keskkonnale.