Füüsika KT dünaamika (0)

Newtoni 1. Seadus : Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.(inertsiseadus)
Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada.
Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel.
Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused.
Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus.
Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud.
Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.
Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus. Fh=*N Fh- hõõrdejõud -hõõrdetegur N – rõhumisjõud See valem näitab, et kui palju mõjub jõud kehale kui ta liigub mööda pinda ning see jõud on suunatud liikumisele vastassuunas Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmõjul jääv. Takistusjõud on jõud, mis tõttu keha aeglustub teatud keskkonnas. Nt. Vees,gaasis. 2 valemit Ft= | Ft= Jõu impulss F=
Hooke seadus – Kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega Fe=k
Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s
Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa .
Dünaamika alus- Dünaamika aluseks on Newtoni 3 seadust. (inerts- nähtus , inertsus – omadus).Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nim. Inertsiks .
Jõud on keha vastastikmõju iseloomustav suurus.Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu mõõtmine
1) deformatsiooniga
2)kiirenduse kaudu
Gravitatsioonijõud Seaduse Sõnastus : 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga .
Gravitatsioonijõud on jõud, mis mõjub kõiki massi omavate kehade vahel. F= G-gravitatsioonikonstant(6,7* N*/ ) G väärtus sõltub mõõtühikute valikust.
Maailmas on 4 vastastikmõju liiki.

Gravitatsiooniline ( raskusjõud )

Elektromagneetiline (elastsusjõud, elektrijõud)

Tugev vastastikmõju ( tuumajõud )

Nõrk (radioaktiivne)
Raskusjõud on jõud, millega Maa või mõni muu suur taevakeha tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg
Raske ja inertne mass:
Rasket massi saab määrata kaalumisel, avaldub gravitatsioonis.
Inertne mass, avaldub kehade vastastikmõjus, temast sõltub kehale antav kiirendus.
Keha kaal – jõud, millega Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputisvahendit.(tähis p)
Keha kaal on olemuselt elastsusjõud, raskusjõud aga gravitatsioonijõud.!
Hõõrdejõud – jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Kuidas arvutatakse
liugehõõrdejõudu? valem + selgitusFh=*N (horistontaalsel pinnal Fh= Fh-hõõrdejõud -hõõrdetegur N – rõhumisjõudMax seisuhõõrdejõud on suurem liugehõõrdejõust. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel nim Elastsusjõuks. Jõud on alati deformatsioonile vastupidine .
Rõhumisjõud- jõud millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. On alati risti pinnaga.
Toereaktsioon – Rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat jõudu. Rõhumisjõud ja toereaktsioon on võrdsed aga vastas suunalised N=-F
Rõhk- Füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja pindala S jagatisega. Skalaarne suurus
Deformatsiooni liigid:
1)Tõmbe- ja surve (vedru)
2) Väände (mutri keeramine)
3) Paind (rippsild)
4)Nihke (paberi lõikamine kääridega)
1)iseloomustab Hookie seadus Fe=-K* K-jäikus. F1=-F2 Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmõjul jääv.Jõu impulss F=Takistusjõud on jõud, mis tõttu keha aeglustub teatud keskkonnas. Nt. Vees,gaasis. 2 valemit Ft= Ft= Def. valem – valem, millega def. mingi füüsikaline suurus.Maa tehiskaaslased .
1) Keha muutub maa tehiskaaslaseks (u.8km/s)
2)keha väljub Maa mõjusfäärist, saab päikese kaaslaseks (u.11,2km/s)
3)objekt lahkub Päikese mõjusfäärist (u.42km/s).