Sõjakäik 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeese kuulusid kokku umbes 12000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda=kaitsesõda Strateegiliselt oli Eesti Vabadussõda kaitsesõda, olles täielikus kooskõlas Eesti tolleaegsete välispoliitiliste eesmärkidega. 1919 aasta jaanuari pealetungil selgus omade kindel üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur algatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus Eduka lahingutegevuse aluseks Vabadussõjas oli Eesti sõjaväe kõigi väeliikide jalaväe, suurtükiväe, soomusrongide ja soomukite, mereväe, ratsaväe ja
Kui tulistai föderaalvägesid, kuulutas Lincoln vastashakanus osariigid mässajateks, kelle vastupanu tuli sõjaliselt murda. Algas kodusõda. Mõlemal osapoolel olid nii eelised kui ka miinused sõjaliseks tegevuseks. Põhjaosariigid ületasid oma vastaseid elanikkonnaarvu ja tööstusliku arengutasemega. Kuid sõjaalgul lõid välja lõunaosariikide eelised: soodne geograafiline asend, soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda terriootiumil) pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Hiljem lõikasid, aga põhjaosariigid lõikasid lõunaosariigid Lääne põllumajandusest välja, mille tagajäriel põhi võitis. MIKS OLID LÕUNA OSARIIKLASED ESIALGU KODUSÕJAS EDUKAD? Kuna neil olid sõjaliselt paremad tingmused. Soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda terriootiumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. MIKS TÕI ORJUSE KAOTAMINE USA-S KAASA UUSI PROBLEEME
lootuses. Riik on patu tulemus ja ajend (inimese võimuiha ja vägivaldsus), aga samas hädavajalik, et tagada korda. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlastel elada kristlikku elu. Moraaliõpetus ja sõda Motivatsioon!!! Tunnetuslik probleem: vaenlase tegu võib olla toime pandud õiglase südamega. Oluline autoriseerimine. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. Eelkõige siis karistussõda, mitte kaitsesõda. Aquino Thomas Aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod tehtud Jumala nimel. Õnnest ja poliitikast Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga peab siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitsejate ülesanne seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maine ja
inimesi ning geograafilise asendi tõttu ei olnud nii suur rikkus maavarade suhtes nagu mõnel teisel riigil. 10. Miks ei olnud Inglismaal ulatuslikke tööliste väljaastumisi nagu mujal? Sellepärast, et nad ei olnud vanadest oskustööliste ametiühingutest vastuvõtlikud sotsialistlikele ideedele ja paljudel töölistel puudus väljaõpe. 14. Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu USA kodusõja alguses? Lõunaosariikidel oli soodne asend (kaitsesõda enda territooriumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. 15. Kuidas mõjutasid Lincolni reformid kodusõja käiku? President Lincoln viis läbi suuri muudatusi ning nende tagajärjes toibus Põhi saadud kaotustest ja tugevdas pidevalt oma vägesid. Põhjaosariigid pressisid end peale kuni Lõuna väed pidid kapituleeruma. Verine ja laastav, neli aastat kestnud kõdusõda oli lõppenud Põhja võiduga. 17
Prantsuse revolutsioon (põhjused, tulemused) Napoleoni tõus ja sõjad (kaitsesõda, vallutussõjad, lüüasaamine) Sõjajärgne Euroopa Prantsuse revolutsioonil oli päris mitu erinevat puhkemise põhjust. Üks neist oli vilets majanduslik olukord (majanduskriis), rahval asusid peal suured maksud, kuningakoda raiskas meeletult raha ülimalt luksuslikult eluviisile, suur tööpuudus ning riigi suured võlad. Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus. I ja II seisusel olid ainult õigused ning neil puudusid täielikult
võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaan 17. panus tugevatele kindlustele Prantsuse Saksa piiril, kuid kindlustas end paraku valest kohast. 4)Inglismaa- sõditses n.ö. võõraste kätega, kuna kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks finantseeris oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad
7. Miks ei suutnud Napoleon lõpuks siiski oma võimu hoida? Suur armee hävis venemaal Liitlaste sõjaline ülikool Napoleon ei suutnud taastada sõjalist edu Koalitsioonipartnerite jõud olid tugevamad 8. Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos. Napoleon oli väga hea valitseja ja arendas Prantsusmaas tugevalt, ta tõi Prantsusmaale võite, töötas sihikindlalt. 9. Leidke põhjuseid, miks muutus revolutsiooni kaitsesõda vallutussõjaks? Algul tahtis Prantsusmaa vaid revolutsiooni levitada ja ülejäänud Euroopa teda takistada. Konfliktid aga suurenesid prantsusmaa tundis vajadust oma ülemvõimu suurendada. 10. Miks peetakse Prantsuse revolutsiooni üheks tähtsamaks murranguks maailma ajaloos? Prantsuse revolutsioon pani aluse demokraatiale, levis poolehoid rahvale, ühiskonnaelu politiseerus. Prantsusmaast sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju. 11
lõppenud. Kuidas jõudis Napoleon võimule? Napoleon Bonaparte kogu populaarsust, kui ta 1795. aastal surus kindlakäeliselt maha rojalistide mässukatse, mis oli suunatud direktooriumi vastu. 1799 aastal sai temast Pariisi Gransoi ülem. Sellest talle aga ei piisanud ja ta hakkas ette valmistamakoos lähimate kaaslastega riigipööret 1799 aastal. 11. Prantsuse revolutsioon ja Euroopa 1. Prantsuse revolutsiooni kaitsesõda muutus vallutussõjaks, pärast seda kui Seadudandlik Kogu kutsus rahvast üles Prantsusmaa eest võitlema. 1792 aastal alustas kuulutas Prantsusmaa Austriale sõja, sest Austria tahtis, et monarhia jääks kehtima, kardeti vabaduse levikut. Esialgu sai Prantsusmaa Preisi vägedelt lüüa, kui pärast rahva kokku kutsumist vallutati Madalmaad, Itaalia ja Saksamaa. Tekkis hääd lause: ,, Rahu hurtsikutele, sõda paleedele". 2
Tsernogooria. keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi. Suurriigid olid väljatöötanud oma sõjaplaanid: SAKSAMAA - Schlieffeni plaan: löök Prantsusmaale Belgia ja Luxemburgi kaudu. Prantsuse vägade surumine vastu Lotringi kindluste liini ja Sveitsi piiri. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. PRANTSUSMAA - Eesmärk oli vältida 1870-1871 aasta kordumist. Selleks rajati piirile kaitsevöönd ning otsustati pidada kaitsesõda. VENEMAA - plaanis suurt pealetungi Ida-Preisimaale ja seejärel teistele Saksa ja Austria-Ungari aladele. INGLISMAA - plaanis liitlaste sõjaliste tellimuste finantseerimist, lahingutegevuses osalemine piiritletud koguses. Sõjategevus ja sõjalised kampaaniad 1914-1918. 1914 LÄÄNERINNE: Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ühe suure pealetungiga. Läbinud Belgia ründisid Saksa väed Prantsuse armee vasakut tiiba ja sundisid prantslasi taganema
Uuele riigile valiti ka president ja anti välja põhiseadus. Sõda algas, kui tulistati Lõuna Carolinas asuvas Fort Sumteri sadamas asuvaid kondföderatsiooni vägesid. Peale seda kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks, kelle vastupanu tuleb sõjaliselt murda. Põhjaosariigid ületasid kondföderatsiooni vägesid elanikkonna arvu ja tööstusliku arenguga, kuid sõja algul jäid siiski kondföderatsiooni plussid maksma. Nendeks olid soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda territooriumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimkad väejuhid. Sõjaline ebaedu sundis Lincolni läbi viima mitmeid ümerkorraldusi. Nende tagajärjel Põhja väed toibusid ja kogusid end pidevalt juurde. Lõuna ootas küll abi Euroopast, kuid see ei tasunud end ära. Põhjaosariigid lõikasid Lõuna ära lääne põllumajanduspiirkondadest, mis põhjustas näljahäda kondföderatsiooni osariikides. Kodusõja pöördepunktiks sai Gettysburgi lahing. 1865 aasta aprillis
• Kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. • Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik. • Lahku löönud riigid moodustasid uue Ameerika Riikide Konföderatsiooni (The Confederate States of America) ning valisid enda presidendiks Jefferson Davise. Abraham Lincoln Jefferson Davis Lõuna sõjaline edu * Soodne geograafiline asend (kaitsesõda omal territooriumil). * Pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimukad väejuhid. Lõuna lootused • Loodeti Euroopa toetusele • Puudus toiduainetest Põhja eelised • Rohkem mehi (elanikkond ruurem), • parem tööstuslik areng, • raudtee. Lincolni reformid 1) Sundmobilisatsioon (20-45.aastased) 2) 1863 kaotati orjus kõigis osariikides Mustanahalised said ka osaleda sõjas (200 000 meest) 3) Jaosmaade seadus 1862
1. Jagage Teine maailmasõda perioodideks ning esitage iga perioodi olulisemad jooned. 1. September 1939 - november 1942 = Saksamaa ja tema liitlased tungivad peale ning saavutavad võite, vastased on sunnitud pidama kaitsesõda. 2. November 1942 juuli 1943 murranguline periood, mil Saksamaa ja tema liitlased kaotavad ülekaalu ning initsiatiiv läheb Hitleri-vastasele koalitsioonile. 3. August 1943 august 1945. Hitleri = vastase koalitsiooni riikide pealetung, mis lõpeb Hitleri-Saksamaa ja tema liitlaste täieliku lüüasaamise ning kapitulatsiooniga. 1. periood jaguneb 3 etapiks: a.) 1. september 1939 22. juuni 1941 Hitleri kallaletung Poolale kuni kallaletungini NSV Liidule; b.) 22. juuni 1941 7
1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest. Vana Testament: Iisraeliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Uus Testament keelab üsna üheselt sõjapidamise ja tapmise. 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin. * Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega. * Autoriseerimise olulisus. Edaspidi fundamentaalne. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. Eelkõige karistussõda, mitte kaitsesõda. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi. Õige autoriteet - Valitseja käsk. Õiglane põhjus - Õigusrikkumine. Õiglane eesmärk - Eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu. 4. "Püha sõja" ja "õiglase sõja" erinevused ja sarnasused. * Õiglane sõda kristlike naabritega. Ideeline alus: vägivald tuleb üldiselt hukka mõista, ent lubatav teatud tingimustes. Vägivalla positiivseks küljeks vaid korra taastamine. * Püha sõda uskmatutega
Rinne ei ole kohapeal, vaid liigub pidevalt. Positsioonisõda rinne seisis paigal; oli küll palju hukkunuid ja kaotused olid suured, kuid edu kummaltki poolt ei tulnud ja edasiliikumist polnud; istuti kaevikutes ja tapeti. 5. Rinnete iseloomustused 1914-1918 1914 Kõikidel sõttaastunud riikidel olid juba olemas varemvälja töötatud sõjaplaanid. Saksamaa andis põhilöögi läänerindel. Eesmärk oli purustada Saksamaa ühe suure pealetungiga. Idas oli kavas pidada kaitsesõda, kasutades eelkõige austria- Ungari vägesid ning enda sõdureid võimalikult vähe. Läbinud Belgia, lähenesid prantslased juba Priisile. Prantsuse vägede ülemjuhataja palus venelastel tegevust intensiivistada, et sakslased osa oma vägedest idarindele saadaksid. Venemaa plaan oli tungida peale Galiitsias, Poolas ja Kuramaal. Venemaa pealetung nõrgestas sakslaste survet Prantsusmaal. Prantslastel tekkis võimalus anda tagasilöök Marne'i lahingus (5.-9
Sept -sõja I,II,III periood-mis oli neis iseäralikku, jõudude 1941 ühines hartaga ka NSV. vahekord, tähtsamad lahingud jms Pearl Harbour- Jaapani keiserliku mereväe ootamatu rünnak I periood (1.sept 1939-nov 1942): Saksamaa ja Hawaii saartel asuvale USA Pearl Harbori mereväebaasile 1941, mis ameeriklasteedukad pealetungid, vastastel kaitsesõda. viis USA astumiseni Teise maailmasõtta(luuöutades Jaapanile sõja). II periood (nov 1942 – juuli 1943): Sakslased hakkavad Selle eesmärk oli takistada ameeriklasi sõjaliselt sekkumast Jaapani kaotama ülekaalu, murranguperiood. laienemisplaanidesse Kagu-Aasias, mille tingis Jaapani keeruline III periood (aug 1943 – sept 1945): Hitlerivastase koalitsiooni poliitiline ja majanduslik olukord.
võidule. Materiaalsete ressursside poolest oli Põhjal määravaid eeliseid. 23 osariiki 22- miljonilise elanikkonnaga astus võitlusse 11 osariigi vastu, kus elas 9 miljonit inimest. põhja tööstuslik edumaa oli suuremgi kui rahvastiku ülekaal, sealt saadi ohtrasti abi relvade ja laskemoona tootmiseks ning rõivastuse ja muu varustuse hankimiseks. Samuti oli Põhja reudteevõrk rohkem arenenud. Ka Lõunal olid omad eelised. Tähtsaim neist oli geograafiline asend: lõuna pidas kaitsesõda omaenda territooriumil. Lõunas olid ka juurdunumad sõdimise traditsioonid ja seega olid seal olemas ka kogenumad väejuhid. 9. aprillil 1865. aastal tuli sõja võitjaks Põhja pool. Kuigi järgnevatel kuudel peeti mujalgi üksikuid lahinguid, oli kodusõda lõppenud. [" Lühike Ameerika ajalugu" lk 162,163,164,168] [http://en.wikipedia.org/wiki/Abraham_Lincoln] -9- Kokkuvõte
Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta (seadusel pole ihasid). Riigi eesmärgiks on kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei. ,,Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda" Legaalne dimensioon. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. Keskendumine motivatsioonile: Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega. 6 Autoriseerimise olulisus. Edaspidi fundamentaalne. Lus ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist 3) Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi Õige autoriteet Valitseja käsk Õiglane põhjus õigusrikkumine
voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus tõeline kurjus sõjas pole mitte surm, vaid ihad ja tungid; kurjus seisneb patustes soovides omavoliline vägivalla kasutamine lubamatu vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda võidelda saab vaid valitseja korraldusel ja raske südamega riigi eesmärgiks on kord, et patused üksteist ei kahjustaks õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest eelkõige karistus, mitte kaitsesõda Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi õige autoriteet (valitseja käsk) õiglane põhjus (õigusrikkumine) õiglane eesmärk (õiglane rahu) ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused püha sõda Uskmatute vastu Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsusest Võitlus jumala riigi hüvanguks, pattude andeksandmise nimel Kohuseks inimesele kui kristlasele õiglane soda Kristlike naabrite vastu Vägivald on halb, aga teatud tingimustes vajalik Vägivalla
Kandev roll Eesti sõjaväes oli Laidoneril ja Sootsil. Hakati reorganiseerima Eesti sõjaväge, ehitama soomusronge. Punaarmee tungis peale kuni 5.1. 1919. Jaanuaris on Eesti pealetung ning kogu Eesti vabastatakse jaanuari lõpuks. Miks punased ebaõnnestusid oli see, et ei soovitud Eesti iseseisvust ning organiseeriti punane terror. Veebr 1919 puhkes Saaremaa mäss. Punaarmeele sai selgeks et Eesti rindelõik on otsustava tähtsusega. Veebruarist maini oli põhiliselt kaitsesõda. Üks põhjus, miks Eesti võitjana välja tuli oli maareform. Aprillis 1919 olid Asutava kogu valimised. Võidu saavutasid radikaalsemad pahempoolsed parteid. Valimistel põrus läbi Maaliit (Päts), kes ei toetanud maareformi. Mood valitsus, mida juhtis Strandman ning Kogu juhti Rei. Vabadussõda võideti täna mais algava pealetungiga. Eestlased suutsid sõja viia oma riigipiiridest välja. Samas ei toetanud Eesti Loodearmee
juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Saksa-Prantsuse piir ja seal pidada kaitsesõda. Edasi soovisid nad vallutada Elsassi, Lotringi ja siis ülejäänud Saksamaa. Inglismaa plaanid olid Prantsuse vägede toetamine rahaliselt ja maksimaalselt 70 000 mehe saatmine rindele. Venemaa sõjaplaani järgi sooviti alguses Ida-Preisimaal võidelda Saksa vägede vastu ja enne seda purustada lõuna pool Austria-Ungari. Austria-Ungari sõjaplaan oli saata üks osa vägedest lõuna pool Serbia vastu ja teine (suurem) osa saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust
*suurriikide vastuolud *mõjuvõimu laiendamine Põhjused: *suurriikide vastuolud *kiriku mõju vähenemine ühiskonnas > teaduse kiire areng *uute ideede/ teooriate levik *rahvusvahelised konfliktid *rahu oli ära tüüdanud (sõda romantiseeriti) Sõjaplaanid: *Saksa- Schheffen- tungida kallale Pr läbi Belgia ja Hollandi, teostada välksõda, vältida sõda kahel rindel *Pr- pidada kaitsesõda Pr-Saksa piiril- Maginot, hoogne pealetung *Vene- sõja kuulutamine Saksale ja Ida- Preisimaa vallutamine, armee suur, kuid vilets varustus *Ing- sõdida võõraste kätega, hoiduda otsesest sõdimisest, koostöö Pr. *A-U- suunatud Vene ja Serbia vastu Ajend: 28.juuni A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuli A-U kuulutas Serbiale sõja Venemaa asus toetama Serbiat. Saksa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni
Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada. Omavoliline vägivalla kasutamine lubamatu, sest ei suuda ihasid alla suruda. Võitlemine on õigustatud ainult selleks, et võidelda kurjusega kaitsta teisi ja kogukonda. Seda valitsejate korraldusel ja raske südamega, seaduse nimel, ihadeta. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse sõda pidada." Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. Ius ad bellum põhiprintsiip: karistada õiguserikkumist. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi · Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk · Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine · Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda Püha sõda
ka teine ette!' 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Keskendumine motivatsioonile, kuna senine motivatsioon (maapealse kuulsuse tahe,enesekaitse) ei sobi. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega. Autoriseerimise olulisus. Edaspidi fundamentaalne. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. Eelkõige karistussõda, mitte kaitsesõda. Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta (seadusel pole ihasid) Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi Õige autoriteet - Valitseja käsk. Õiglane põhjus - Õigusrikkumine.
Saksamaa purustas Serbia o 1916 Verduni lahing – Saksamaale raske lüüasaamine Somme`i lahing - tank o 1917 Nivelle`i lahing Cambrai - 2. Positsioonisõjas on kaitsevahendid ründevahenditest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaegu võimatu läbi murda, kurnav ja raske, olemuselt kaitsesõda. - 3. Võeti kasutusele tankid, mürkgaas, gaasimaskid, punkrid, allveelaevad, kaevikud. - 4. Kuna liinide liikumised olid väga aeglased ja sõltusid sellest, kui pikalt suudab üks pool enda liine varustada söögi-joogi-laskemoona ja muu sellisega, siis võitmiseks tuli vastast kurnata. - 5. Merel toimus sõjategevus: o (Inglismaa ja Türgi – inglased üritasid endale hõivata Musta mere ja Vahemere väinasid)
Davis. Lincoln ei tunnustanud eraldumist ja kutsus 1861. aasta märtsis oma ametisse vannutamise kõnes lahkulöönud osariikide taastama endised riiklikud sidemed. 14 aprill 1861. aastal tulistasti Lõuna -Carolinas Charlestoni lähedal föderaalvägesi. Seepeale kuulutas Lincoln välja vabatahtlike värbamise ning kuulutas vastuhakkajad osariigid mässajateks. Nii algas kodusõda. Esialgu saatis rindel edu lõunaosariiklasi. Seda tingis Lõuna soodne geograafiline asend(kaitsesõda oma territooriumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Edukalt tegutses Põhja sõjalaevastik. Ühendriikide lõunarannikul kuulutati välja mereblokaad, mis 1863. aastal halvas Lõuna kaubavahetuse Euroopaga. Sõjaline ebaedu sundis Lincolni ümberkorraldusi tegema. 1862 kuulutati välja sundmobilisatsioon, mis oluliselt tugevdas föderaalarmeed. Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" millega 1. jaanuaril 1863 kaotati konföderatsiooni osariikides orjus
17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) seega Poola riik lakkas olemast. PILET 2 1. Sõjategevus 1914-1916 1914. Kõigil sõtta astunud riikidel olid olemas varem välja töötatud sõjaplaanid. Saksamaa andis põhilöögi läänerindel, soovides purustada Prantsusmaa ühe suure pealetungiga. Idas oli plaanis pidada kaitsesõda ja seda eelkõige Austria-Ungari sõduritega. Saksamaa, läbinud Belgia, asus pealetungile Prantsuse vägede vastu. Algus oli paljutõotav, kuid prantslased kogusid ennast ja panid pealetungi seisma. Läänerinne stabiliseerus. Idas palus Prantsusmaa vägede ülemjuhataja kindral Joffe venelastel intensiivistada rünnakutegevust eesmärgiga panna Saksamaad
Tõlgendused a) Konstruktivism b) Realism c) Liberalism d) Feminism e) Marksism Sõjakunst a) Strateegia ja taktika b) Tehnoloogia 1. Sõdiv pool a) Riik vs riik b) Rohkem kui kaks riiki c) Organisatsioonid Nt. PVO vs. Iisrael d) Erasõjad Zeligowski e) Linn 2. Relvastus 3. Võitlus, kus riik paneb välja kõik oma ressursid Sõjad jaotatakse marksistliku käsitluse järgi kaheks: 1. Õiglane Kaitsesõda 2. Ebaõiglane Vallutussõda Tänapäeval toetutakse sõjapidamises rahvusvahelisele õigusele. Rahvusvaheline õigus tahab sõjad muuta ebaseaduslikuks. Siiski ei saa ära keelata enese kaitsmist. Rahvusvahelised organisatsioonid IGO - International Governmental Organisations Riigid osalevad valitsuse kaudu INGO - International Non-Governmental Organisations Mitteriigid - alustades eraisikust kuni poliitiliste, majanduslike jms huvialaühendusteni välja.
pattude andeksandmine. Siiski kehtisid Thomase kriteeriumid, need olid kaitse ja tagasivallutussõjad. 5.16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused. Skolastkute jaoks oli sõja keskmes individuaalne patt ja kuna sõda saab toimuda vaid läbi õigusrikkumise saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Humanism Erasmus sõda on loomalik, halb ja mittekristlik, samas türklaste vastu võib sõdida. Machiavelli iga kaitsesõda on õiglane, isegi ründajal on õigus rünnata, samuti on preventatiivne sõda õiglane, kui eksisteerib ründe oht. 6.Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki, ehk rahvusvaheline õigus. Inimese ja ka riigi kaks eesmärki on enesesäilitamine ja sotsiaalsus, rõhuda on avaja pikaajalisele kasule, mitte lähtuda alati hetkeolukorrast. Ennetaval sõjal on piiratud õigused. Impeerium 1.Rooma imperiaalne ideoloogia
Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 1. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk 2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda: Kristlike naabritega Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivne külg: korra taastamine
Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Aquino Thomas Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Aquino Thomas väidab, et kuigi õnne ei ole võimalik maapealses elus saavutada, peab siiski püüdma oma ihu ja hinge eest hoolitseda. Hea elu on poliitiline küsimus
Eestiga sarnases olukorras asuvad naaberriigid pole läbirääkimistega ühinenud. Nõukogude delegatsiooni juht L. Krassin rõhutas oma pikemas miitingukõnes Venemaa relvajõudude võite rinnetel ja rõhutas, et Venemaa on kodusõja võitnud. Sellega anti Eestile mõista, et me oleme nende kõrval pisikesed ja peaksime mingite kokkulepete sõlmimisest alandlikult taganema. Jaan Poska arendas teemat edasi selgesti, et Eesti, kel puuduvad agressiivsed eesmärgid, on pidanud vaid kaitsesõda, ehk sõjategevust alustas Nõukogude pool, mitte Eesti. Vettpidav argument sundis Krassinit mõtlema lepingutingimustele. Krassin tahtis garantiisid, mis kindlustaks Nõukogude valitsuse selle eest, et rahu ei muutuks sõjaliseks manöövriks. Edasi soovis Nõukogude delegatsioonijuht, et Eesti ei lubaks enda maadele võõraid vägesi ega lubaks oma sadamat kasutada võõrjõududel, selle jutuga mõtles Krassin muidugi Lääne-Euroopa riike.
22. XI 1918 PA katse Narva vallutamiseks: sakslased löövad tagasi + mäss Punaarmees 25. XI 1918 PA esimene rünnak Pihkvale: lüüakse tagasi (sakslased + valged) 28. XI 1918 Juhkentali lahing. Narva rindel merest Peipsini 1000 Eesti sõdurit (peamiselt kooliõpilased) + 2000 sakslast. Punaväelasi 6000. Eesti ettevalmistused 11. XI 1918 Kaitseliidu asutamine 16. XI 1918 valitsuse otsus luua vabatahtlik Eesti rahvavägi (25 000 meest); tuli 2200 meest 27. XI 1918 valitsuse otsus alustada kaitsesõda Nõukogude Venemaa vastu ja kuulutada välja üldmobilisatsioon (2124-aastased); vägede juhtimine: · kaitseminister (Päts) tegevuse koordineerimine · kaitseministri j. a. peastaap (major Andres Larka) · diviis (Aleksander Tõnisson) · Kaitseliit (Ernst Põdder) 4.2 Sõja etapid, olulisemad sündmused Narva rinne: · 6. XII 1918 Punaarmee pealetung · 16. XII 1918 Rakvere · 24. XII 1918 Tapa · I 1919 Aegviidu Lõunarinne: · XII 1918 Võru · 17
Uus Testament: keelab tapmise, ka kättemaksuks või kaitseks; kohtumõistmine on Jumala teha 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Keskendumine motivatsioonile: vaenlase teod võivad olla tehtud õiglase südamega; autoriseerimise olulisus; õiglase sõja põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist. Iseenda kaitseks ei tohi tappa, ent on vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda; tapmine seaduse nimel; eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi · Õige autoriteet: valitseja käsk · Õiglane põhjus: õigusrikkumine · Õiglane eesmärk: (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused · Õiglane sõda: kristlike naabritega; ideeline alus: vägivald tuleb üldiselt hukka mõista, ent lubatav teatud tingimustes, vägivalla positiivseks küljeks vaid
Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma oli ideoloogia poolest algusest kuni lõpuni vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium – tegemist oli Rooma rahva impeeriumiga, mitte keisrite omandiga (SPQR – Senatus populusque Romanus). Rooma ideed: Cicero jaoks kõrgeim sõjatüüp oli sõda gloria nimel – Rooma kodanikud võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne kui kaitsesõda, sest eesmärgiks on valitsemine mitte ellujäämine. Üllas tahe oma head valitsemist, tsivilisatsiooni teistele laiendada. (Selle mõtte taustal oli tema idee inimkonnast kui ühtsest kogukonnast. Kui inimkond on ühtne kogukond, siis võiks ideaalis olla ka ühtne valitseja. Impeerium on selle ideaali teostamine. Rooma riigi kasvades hakkas keiser end nägema kogu maailma valitsejana (2. saj pKr).
hinge ohtu. Halastuse mõõde kurjategijat tappes vabastame ta valedest tungidest ja sellest, et ta oma hinge veel enam kahjustaks. · Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal. · Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." · Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. Tähtis polnud see, kes alustas sõda esimesena, vaid see, kes pani esimesena toime õigusrikkumise. Augustinuse mõju ,,doktriinile" · Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega või õigete kavatsustega. · Autoriseerimise (volitamise) olulisus peab olema valitseja käsk, seda täites võib sõdida ihadeta. Edaspidi fundamentaalne
Jamburg, hilisem Kingissepp, on tähtsaim sõlmpunkt Narva ja Petrogradi vahel. See maa-ala kujunes omaette sõjatandriks, mille peaosalisteks ei olnud enam punaarmee ja Eesti rahvavägi, vaid punaarmee ja vene valgete Loodearmee. Eestlased sõdisid siiski kaasa nii Loodearmee esimese rünnaku ajal suvel kui teise ja viimase rünnaku käigus sügisel. Pole palju sõjaromaane ega -filme, kus ei kirjeldataks neid vastuolulisi tundeid, mis tabavad enda teada kaitsesõda pidavat sõdurit hetkel, kui ta peab astuma üle kodumaa piiri ja asuma oma maad kaitsma võõrsil. Eriti mõjusalt on seda kujutanud Väinö Linna oma «Tundmatus sõduris». Mõtteainet oli ka Eesti sõdureil nagu Indrek või Toomas, eriti kui tuli tegelda tsiviilisikutega, näiteks sõjalise vajaduse tõttu süüdata mõni küla. Selliseid episoode tuli ette, ehkki mitte meie loos. Kuid võib kujutleda, et reaalkooli poisid on Jamburgi jõudmise ajaks ka midagi sellist läbi elanud.
Uus Testament tapmisest ja sõjast II Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: “Teise poole Roomlastele 12.19-21: ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda.” Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. kirjutatud: “Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte” – nii ütleb Issand. Augustinuse mõju doktriinile Veel enam: “Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!” teod võivad olla toime pandud õiglase südamega
lähtepositsiooniks olid kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt (vrdl neoskolastikud). Tegemist on riigikeskne distsipliin, sõjaõigus ei ole mitte inimese moraalne kohustus või õigus, vaid riigi õigus. Seega ei ole see üldse teoloogiline distsipliin, sõjaga peaksid tegelema juristid ja riigiteadlased, mitte teoloogid. Nendest kollektiivsetest õigusttest rõhutas Gentili ,,Õiglases sõjas" eelkõige kaitsesõja aspekti. Kaitsesõda on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus (sest ei saa usaldada, et vastane jääb oma õigluse piiridesse). Ja ka siis, kui vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb seda teha (vastandudes skolastikutele, kes ütlesid, et õigusrikkumine peab olema juba toime pandud). 2
Erasmus : sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Erasmus siiski tunnistas, et teatud tingimustel võib sõjapidamine osutuda vajalikuks ( nt ütles, et türklastele võib õigustatult vastu astuda). Humanistlik teooria (Machiavelli, Lipsius). Alberico Gentili (1552-1608) teooria raamatus ,,De iure belli". Keskmes kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt. Sõjaga peaksid tegelema juristid, mitte teoloogid. ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda (toetudes Cicero argumendile). Sõda õigustatud humanitaarsetel kaalutlustel teiste riikide alamate kaitsmine türannia vastu või loomuõiguse rikkujate (barbarite) karistamine kogu maailmas. Loomuõigusliud teooriad. Loomuõigus- laiem õigus kui riigisisene õigus, oli riigisisese õiguse aluseks. Mis peaks olema rahvaste õiguse alus ? V : loomuõigus. Keskajal loomuõigus = Jumala positiivne õigus. Nüüd tehakse eristus - Loomuõiguse lahutamine moraaliteoloogiast.
· Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde · Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal · Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." · Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda · Augustinuse ideestiku kokkuvõte · Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega · Autoriseerimise (volitamise) olulisus. Edaspidi fundamentaalne · Ius ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 3 kriteeriumi: a. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk b. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine
Kuidas siis sõdimine maiste asjade eest õiglane? Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde. Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Jumala tahte teostamine maal. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi a. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk b. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine c. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Alternatiivne doktriin: Püha sõda. Ristisõdade õigustamine Vägivald moraalselt neutraalne, oluline on osaleja kavatsus
Sõditakse uskmatutega jumala ja tema riigi nimel. Pühas sõjas osalemine on kristlase kohustus, millega saab patud andeks. 5. 16.saj skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud: sõjakeskmes oli individuaalne patt. Kuna sõda saab toimuda vaid läbi õigusrikkumise, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Humanistid, Erasmus: kristlik patsifism - sõda on loomalik, halb, mittekristlik, aga türklaste vastu võib sõdida. Machiavelli: iga kaitsesõda on õiglane. Ka ründajal on õigus rünnata. Ennetav sõda on õiglane, kui on ründeoht. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki rahvusvaheline õigus. Inimloomusel on 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasu. Ei tohi lähtuda hetkekasust. Peab valitsema õiguste ja kohustuste korrelatsioon
I oluline kriis sai alguse seoses sõjaga. Vaatamata revolutsioonile sõda ju jätkus. AV luges end endise valitsuse õiguslikuks järeltulijaks- tähendas, et vana valitsuse poolt sõlmitud lepingud välisriikidega kehtisid automaatselt edasi, Vm oli jätkuvalt Antandi osaleja ja keskriikide vaenlane. Märtsi lõpus AV kuulutas välja uued sõja eesmärgid. Deklareeris, et Vm-l puuduvad sõja jätkamiseks maadevalduslikud või teiste rahvaste allutamise huvid, Vm pidavat õiglast revol kaitsesõda, pidavat jätkama sõjapidamist selleks, et kindl Vene sõjapidamise võit, et teised ei suruks Vene revol maha, selleks oli tarvis sõlmida õiglane ja püsiv rahuleping, seda polevat võimalik sõlmida kuidagi teisiti kui Saksa imperialismi purustamise teel. Revol Demokr oli teist meelt, nõuti sõja kohest lõpetamist. Selle taga olid vasakmeelsed erakonnad, mis olid täitevkomiteedes haaranud võimu, paljud võtsid omaks 1915 Zimmerwaldi
annaabi.ee 
