mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk ja kitsas kuhjepinnavorm meres, mis ulatub üle veepinna ja mille üks ots on maismaaga ühendatud Tõus maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Hoovus- suure koguse vee horisontaalne ja enamvähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse või temperatuurierinevustest Liustik-liustikud on aasta ringi püsivad suured jääkehad, mis katavad
šelf ehk mandrilava – maailmamere poolt üle ujutatud mandrilise maakoore osa rannik – maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared rannanõlv – ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus lainete kulutav ja kuhjav tegevus - rannavall – tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1–2 m kõrgune umaasäär – rannajoonega enam-vähem rööbiti paiknev pikk ja kitsas kuhjepinnavorm meres, mis ulatub üle veepinna ja mille üks ots on maismaaga ühendatud fjordrannik – rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest laguunrannik – maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik skäärrannik – kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik järskrannik – järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik
Kliimamudel - pikaaegsete klimaatiliste andmete alusel koostatav matemaatiline mudel mingi piirkonna või sfääri oodatavate kliimamuutuste kohta. Kliimamuutus - pika aja jooksul ilmnev muutus ilmaolude statistilistes näitajates. Kliimastsenaarium - kliimamudelite arvutustega saadud tulemused oodatavate kliimamuutuste kohta. Klint e paekallas - järsakrand, tekkinud ühesuunalise kallakuse ja erineva kulumiskindlusega kivimite kuhjumise tagajärjel. Kuhjepinnavorm - positiivne pinnavorm, tekkinud enamasti mere-, jõe-, järve-, liustiku- tuule- jt pudedate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid). Kulumispinnavorm - välisjõudude kulutava toime tõttu tekkinud pinnavorm maismaal või merepõhjas. Kurdmäestik - laamade kokkupõrkel kurrutuse käigus tekkinud mäestik. Kurdumine - maakoore kihtide kokkusurumine lainelistesse voltidesse e kurdudesse. Kurrutus - kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel.
annaabi.ee 
