Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR (0)

Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR
1.Mõisted: hüdrosfäär, rand , rannik , rannajoon , rannanõlv, rannavall , fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik , maasäär, tõus ja mõõn, hoovus , liustik , mandriliustik , mägiliustik.
2.Nimeta veeringe osad ja liigid.
3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett?
4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes?
5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral?
6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku?
7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes?
8.Maailmamere tähtsus.
9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma?
10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad , passaat -, läänetuulte hoovused?
11. Hoovuste tähtsus.
12.Millest tekivad lained?
13.Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul.
14.Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul.
15.Selgita inimese mõju rannajoonele.
16.Kuidas ja kuhu tekivad maasääred?
1Mõisted:
HÜDROSFÄÄR- on maad ümbritsev vee kiht, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, jää- ja liustike ning atmosfääri vesi.
RAND- on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab.
RANNIK- on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa.
RANNAJOON- on maismaa ja vee piir seisuveekogudes.
RANNANÕLV- on maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas.
RANNAVALLID - on rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel.
FJORDRANNIK-on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega- pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega.
SKÄÄRRANNIKUD- on madalad laugrannikud, kus esineb palju tard - või moondekivimitest saari või saarestikke.
JÄRSKRANNIK- on järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja mille randa jõudvad lained on suure energiaga.
LAUGRANNIK- on lauge reljeefiga rannik, millel on ülekaalus lainete kuhjav toime.
MAASÄÄR- on ühe otsaga maa külge kinnistunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal liivast ja kruusast koosnev pinnavorm .
TÕUS JA MÕÕN ehk LOODED - on maa, kuu ja päikese gravitatsioonijõu mõjul toimuvad maailmamere pinna deformatsioonid.
HOOVUS- on ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaalne liikumine.
LIUSTIK- on lume tihenemisel ja ümber kristalliseerumisel tekkinud jää mass, mis liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale tekke kohast.
MANDRILIUSTIK- on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasamel.
MÄGILIUSTIKUD- tekivad kõrgel mägedes, ülal pool lumepiiri.
2.Veeringe osad on: 1) aurumine 2)sademed 3)äravool
Veeringe liigid on: 1) suur veeringe 2)väike veeringe
3.Maailmamere vett iseloomustab:
1)temperatuur, 92% veele langenud päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub.
2)soolsus, mis näitab 1liitris vees lahustunud soolade massi grammides .
3)tihedus, suurim tihedus on pooluste lähistel.
4)toodetud orgaaniline aine, fütoplanktoni hulk.
4.Maailmamere keskmine vee temperatuur on umbes 3,8 kraadi, pindmise veekihi temperatuur on pooluste lähedal negatiivne, kuni -1,8 kraadi, suurtes sügavustes umbes 4 kraadi.
5.Põhjapoolkeral on pinnakihi temperatuur 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Kuna:
1)maismaal ja maailmamerel on erinev vahekord.
2)lõunapoolkera polaaralade temperatuur on 10-15 kraadi madalam kui põhjapoolkeral, mis jahutab vee ja õhu temperatuuri rohkem.
3)hoovuste mõju.
6.Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2) sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli.
7.Soolsuse põhjused erinevatel laiustel on:
1) ekvaatori all väiksem- palju sademeid.
2)arktilistel aladel väiksem- magedat vett lisandub jõgedest, liustike sulamisveed, väike aurumine.
3)parasvöötmes väiksem- lisandub palju magedat vett jõgedest, aurumine väiksem.
4)lähistroopilistel aladel suurem- suur aurumine.
8.Maailmamere tähtsus:
1) vetikad toodavad suure osa hapnikust.
2)on liigiliselt väga mitmekesine , soodne elukeskkond paljudele liikidele.
3)kujundab Maa kliimat- akumuleerib päikeseenergiat, mille hoovused kannavad laiali, ühtlustab temperatuuri.
9.Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi, liikuvaid veemasse.
Hoovuste tekke põhjused:
1)Pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled.
2)Vee erinev temperatuur, erinevatel laiuskraadidel.
3)Maale omane gravitatsioonijõud.
10.Hoovuste liikumissuund:
1)Külmad hoovused liiguvad pooluste poolt ekvaatori suunas.
2)Soojad hoovused kannavad ekvaatori alt sooja vett pooluste suunas.
3)Põhja poolkeral põhja passaat hoovus suundub idast läände.
4)Lõuna poolkeral lõuna passaat hoovus, liigub idast läände.
5)Nende kahe passaat hoovuse vahel on ekvatoriaalne vastu hoovus.
6)Lõuna poolkeral on külm lääntetuulte hoovus, läänest itta ja sellest hargnevad külmad hoovused suunduvad ekvaatori poole.
11.Hoovuste tähtsus:
1)Mõjutavad mandrite äärealade kliimat, mereline kliima.
2)Hoovusi kasutavad liikumiseks imetajad ja kalad .
3)Ühtlustavad maakera temperatuuri.
4)Veekeerised suurendavad vee hapniku varu, tõstavad põhjast üles mineraalaineid, mis on vajalik planktoni tekkes .
12.Lained tekivad, kui tuul paneb vee pinnakihi osakesed liikuma, mille kõrgus, pikkus, liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest, suunast.
13.Järskrannikul on lained suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad . Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad.
14.Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed.
15.Inimese mõju rannajoonele:
1)sadamate ehitamisega võib rannajoon muutuda, sest vee tavaline liikumine on takistatud.
2)ehitiste püstitamine pankrannikul rannajoone lähedale võib põhjustada varinguid, maalihkeid
3)intensiivne laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang.
4) reostus .
16.Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest . Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda.