* Orvand - Väiksem lõhe, mida mäestik on kulutanud * Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid: * Jääkriimud - Mandrijää kulutatud * Silekaljud - Mandrijää kulutatud * Käharkaljud - Mandrijää kulutatud * Kaljuvoored - Mandrijää kulutatud * Kulutusnõod( jääkündenõod) - Mandrijää kulutas nõgusid sügavamaks ja laiemaks b) kulutus ja kuhjepinnavormid: *voored - Mandrijää kulutas aluspinda ja kuhjas moreeni c) kuhjepinnavormid: * Moreentasandikud - Mandrijää sulas aeglaselt ja kuhjas moreeni ühtlase kihina * Otsamoreenid - Mandrijää lükkas moreeni enda ees ja kuhjas moreeni mandrijää otsas vallina * Moreenkünkad - Jää seisis pikka aega ühe koha peal ja sulas välja küngas. 25.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku sulamisvete a) kulutuspinnavormid: * Ürgorud - Uuristanud jääsulamisvesi b) kuhjepinnavormid:
tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikel) Otsamoreen -liustike serva ees kuhjunud pikklikud positiivsed pinnavormid (Vaivara Sinimäed Kirde-eestis ning S-tähe kujulise põhijoonisega Lääne-Saaremaa kõrgustik) Jääsulamisvee -kulutusvorm (Urvaste ja Kooraste Otepää kõrgustikul Rõige Haanja äravooluorud kõrgustikel) Oosid -jää sulamisveest tekkinud kuhjepinnavormid (Põhja_eestis alutagusel Kõrvemaa ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel) Mõhnad -kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti (Mägede, Jussi ja Viitna kõrvemaal, Männikvälja ja Kurtna alutagusel) Liivakud -kruusa ja liivatasandikud (Põhja-Eestis) Sandurid -maismaal tekkinud liivakud, ilma kindla sängita voolanud sulamisveest
org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena. Murenemispinnavormid- Pinnavormid, mis on tekkinud kivimite pealispinna purunemise, lahjustumise tõttu Maa välisjõudude toimel. Kulutuspinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud nendes kohtades, kus murenemisprotsess on mõnda aega kestnud,kivimite pinna purustanud või lõhestanud. Kuhjepinnavormid- ehk akumulatiivne pinnavorm. Pos pinnavorm, mis enamasti on tekkinud mere, jõe, järve, tuule, liustiku jt pudetate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid, vulkaanikoonused, territoonikud, tammid). Ookeani keskmäestik- veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem ookeanide põhjas (75000km) Kuumad punktid- Maa vahevööst kerkinud tulikuumad magmavoolud, mille kohal maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhe välja
ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn). 3. Millised tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse?(5) lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), hoovused,merejää,taimed,inimtegevus. 4. Nimeta lainetuse poolt tekitatud pinnavorme (5)Kulutuspinnavormid, kuhjepinnavormid 5. Mis on looded, miks need tekivad ( mis võiks olla nende positiivne või negatiivne mõju inimtegevusele). 6. Tea rannikute tüüpe(5), nende kujunemise põhjuseid ja too näiteid nende esinemispiirkondadest. Fjordrannik- mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati.Norras, Alaskal, P-Iirimaal jne,
Voored - leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Kujunesid liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Paiknevad rühmiti, moodustades voorestiku. Suurimad voored asuvad Saadjärve voorestikus. Moreenitasandikud - tasase või lanja pinnaga liustikutekkelisest kuhjevormid. Rohkesti on neid Kõrg- Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivete ja Sakala kõrgustikul. Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõõnad. Oosid e. vallseljakud - enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid
9) selgita liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning too näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta. Liustikud on võimsad pinnamoe kujundajad. Need kulutavad ületatavat aluspinda ja nii tekivad kulutuspinnavormid, nt jääkündenõod ja silekaljud. Aluspinnast lahti rebitud kivimimaterjal liigub liustiku sees kaugele eemale, kus see lõpuks sorteerimata kujul välja sulab, tekib liustikusete ehk moreen. Sõltuvalt sellest, kuidas liustik moreeni maastikule laotab, tekivad erinevad kuhjepinnavormid, nt oosid ja mõhnad. Ka Eesti pinnakatte ja pinnamoe on peamiselt kujundanud viimase jääaja mandriliustik. Põhimõisted: maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% tõus – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis mõõn – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis šelf ehk mandrilava – maailmamere poolt üle ujutatud mandrilise maakoore osa
soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. 10.Kulutus ja kuhjepinnavormid Kanjon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Ruhiorg ehk troog on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org. Ruhiorud on kunagised alpiliustike liikumisteed. Ruhiorgude suudmeosa mere poolt üleujutamise tagajärjel on tekkinud fjordid Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Peipsi ice-dammed lake (phase PeIII); e) Lake Small Peipsi. 1 - glacier; 2 - proglacial lake; 3 - dry land; 4 - margins of the active glacier; 5 - field of dead ice; 6 - meltwater valleys; 7 - direction of the ice movement; 8 - direction of the meltwater flow; 9 - rivers. Olulisus: Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. ~ ammendunud: Hiiu-, Pärnu-, peagi ammendumas: Järva- ja Lääne- ja Viljandimaa Valgamaa Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Fig. 106
korraldamine jms. 4)Miks on rändrahne Põhja-Eestis rohkem kui Lõuna-Eestis? Mandrijää poolt Skandinaaviast Eestisse kantud rändrahnud sulasid seal jääst välja. 4)Kus pumbatakse Eestis mineraalvett? Värskas, Iklas, Häädemeestel ja Kärdlas. 5)Mille poolest erinevad voored oosidest? Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid, mis koosnevad enamasti liivast, kruusast vüi veerisest. 5)Kuidas tekivad maasääred? Maasäär on kuhjevorm, mis on tekkinud setete kuhjumisel vee voolu tõttu (veest väljas). 5)Kuidas on tekkinud voored? Voorud on tekkinud enamasti liustiku all serva läheduses jää voolimisel. Liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. 5)Kuidas tekivad soodid? Soot tekib, kui suurvee ajal jõgi oma looke läbi lõikab ja sängist eraldub. Nt. Suure-Emajõe ülemjooksudel.
) kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid - otsamoreenid. Tuntumad otsamoreenid on Vaivara Sinimäed Kirde-Eestis ning Lääne-Saaremaa kõrgustik. Ka liustiku sulamisvesi tekitas kuhje- ja kulutuspinnavorme; kulutusvormidest on tähtsaimad jääsulamisvee äravooluorud, milles paikneb palju järvi (Urvaste ja Kooraste järved Otepää kõrgustikui, Rõuge järved Haanja kõrgustikul). Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõhnad. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Suurem osa neist paikneb Põhja-Eestis Kõrvemaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel (Paunküla, Uljaste, NeerutiPorkuni, Rakvere, Aegviidu-Nelijärve jmt), Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku-Illuka oosistik.
Pinnakate on kujunenud kvaternaaris, mis jaguneb: ★ Pleistotseeniks e. jääajaks ★ Holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas. Olulisus: Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena. Aluskord - geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa. Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid. Olulisus: Tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.
* holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks; setted: turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas. Olulisus: _ Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. _ Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. _ Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. VEND = EDIACARA > 600 mln a ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu. Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu KAMBRIUM 542-488 mln a ! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett (Värska, Häädemeeste) sinisavi (80m) kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris
jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. Eestis mõistetakse pinnakatte all kvaternaari setteid, mis koosnevad peamiselt purdsetteist(liiv, kruus, moreen jm), vähemalt määrel keemilistest(järvelubi) ja biogeenseist setteist(turvas). Pinakate on meil peamine ehitusalus ja mulla lähtekivim ning oluline veereziimi ja vee keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ning ta on üks põhilisi tegureid, mis määrab maastike ja taimkatte kohaliku eripära. 2 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (mõnel juhul aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks ehk emakivimiks. Lähtekivim võtab otseselt osa mulla moodustumisest või avaldab kaudselt(peamiselt veereziimi kaudu) mõju mullatekkeprotsessile
), vähemal määral 50...100m ja 1/10 üle 100m. kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. Pinnakate on meil peamine Kõrgeim punkt - 317,6 m (Suur Munamägi) asub Haanja kõrgustikus. Tänapäeva ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. maapinna absoluutne kõrgus on üldises seoses aluspõhja pinna absoluutse kõrgusega. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike Maapinna meso- ja mikroreljeefi iseloomulikud jooned on kujunenud põhiliselt mandrijää ja ning taimkatte kohalikud erijooned. selle sulamisvete tegevuse tagajärjel. Selle kõrval tuleb nimetada tektoonilisi protsesse Eestis katavad aluspõhjakivimeid mitmesugused kvaternaari e
samsse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõududega mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakatte mõiste kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen jms), vähemal määral kemogeenseist (näit. järvelubi) ja biogeenseist (näit. turvas) setteist. Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned Liustikutekkelised setted · Valdavalt on põhimoreen, mis on kujunenud liustiku aluspinnaga vahetus kontaktis olnud põhja- ja ka sisemoreenist. · Põhimoreeni lõimis, kivimiline koostis, värvus ja muud tunnused sõltuvad eeskätt lamavatest aluspõhjakivimitest. o Paekalda ees rohekas- või sinakashall liivsavimoreen (karbonaatkivimid puuduvad)
annaabi.ee 
