Hüdrosfäär KT konspekt (0)

HÜDROSFÄÄR (kordamisteemad, lk.69-95) 1. Vee jaotumine hüdrosfääris (s.h. mageda vee jaotumine). - Kogu maakera pinnast on veega kaetud 71% - Magedat vett on alla 3% kogu veehulgas (mageveest 75% on igijää ja 
lumena ning sügaval maa sees põhjaveena 24%.  Hüdrosfäär ehk vesikest, peamiselt veega seotud geosfäär. Hõlmab 
ookeane, meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle 
kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd 
jne.  - Magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) - Soolased veed (maailmameri) 2. Veeringe ja selle lülid. Mis on vee viibeaeg? Vee viibeaeg on aeg, mis kulub selleks, et kogu veevaru uueneks, kõige 
lühem biosfääris, kõige pikem põhjavees Sublimatsioon (tahkest gaasilisse ilma vedelaks muutumiseta), sademed, 
imbumine, pinnavee äravool, aurumine, kondenseerumine (gaasilisest 
vedelasse, põhjavee äravool, transpiratsioon (taimedest vee aurumise 
protsess) 3. Aurustumine, seda mõjutavad tegurid. Aurustumine on faasisiire vedelast olekust gaasilisse. See sõltub 
õhutemperatuurist, niiskusest, tuule kiirusest, pinnase omadustest ja 
taimkattest, vedeliku koostisest, vedeliku pindalast.


4. Sademete tekkimise põhjused (konvektsionaalsed, ortograafilised, frontaalsed sademed). a) Konvektsionaalsed sademed tekivad aluspinna iseärasustest ja selle tõttu  soojeneb see eri paigus erinevalt. Soe ja kergem õhk tõuseb, jahtub ja 
selle käigus tekkinud veeaur kondenseerub b) Ortograafilised sademed tekivad nii, et niiske ja soe õhk tõuseb piki  mäenõlva ning jahtub, tekivad pilved ja sademed ehk veeaur 
kondenseerub, mäestiku alusel kuiv õhk laskub ja sademeid enam pole c) Frontaalsed sademed, esinevad atmosfääri frontidel, kus kohtuvad soe ja  külm mass, liigub soe ja kergem õhk külmema ja raskema õhu peale. 
Tõustes soe õhk jahtub ja tekivad sademed 5. Jõgede äravool (millest sõltub, mis on hüdrograaf?) Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem 
sajab, seda suuremaks kujuneb äravool, st vooluhulk jõgedes suureneb. 
Sademeterikkal alal on tihe jõgedevõrk. Jõgede äravoolualad ehk valglad 
jagunevad kaheks: Perifeersed äravoolualad, mille pindala on 117 mln km² ja kust jõgede vesi 
jõuab maailmamerre. Sise-äravoolualad, ms hõlmavad 32 mln km² ja sealne vesi ei jõua 
maailmamerre. Siseäravoolualade jõed suubuvad järvedesse või kaovad 
kõrbeliiva. Suurim on Aasias paiknev Kaspia ja Araali siseäravooluala. 
Suurteks siseäravoolualadeks on veel Sahara ja Austraalia kõrbed. Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu 
muutmist mingi aja jooksul 6. Infiltratsioon, millest sõltub. Sademe või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite 
pooridesse ja pragudesse. Sõltub pooride mahust ja kivimite 
veejuhtivusest. Nendes kohtades, kus maapinna moodustavad lõhelised lubjakivid ning 
kruusa ja liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse 
kõige kiirem ja need on põhjavee peamised toitealad. Infiltratsioon on 
väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas. Põhjavee 
avamusalal maapinnal moodustuvad allikad.


7. Maailmameri (selle põhiomadused, temp., soolsus ja tihedus  erinevatel laiuskraadidel ning nende omavaheline seos). Millest 
sõltub mere külmumistemperatuur? Maailmamere soolsus on keskmiselt 35 ‰. Soolsus on kõige suurem 20-30
laiuskraadidel. Poolustel soolsus väiksem, sest lisandub jääsulavett, 
sademeid rohkem ja aurumine väiksem. Ekvaatoril soolsus väiksem, sest 
aurumine väiksem ja suurem sademete hulk. Lahtedes jms soolsus 
väiksem, sest sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett 
lisaks). Maailmamere aasta keskmine temperatuur on 17 kraadi. Mage vesi
jäätub 0 o C , soolane jäätub  -1...-2 o C . Maailmamere põhjakihtides on 
külm, pime ja kõrge rõhk. Mere külmumistemperatuur sõltub soolsusest, 
tihedusest ja temperatuurist.
Merehoovused: soojad hoovused kannavad pooluste poole soojasemat 
vett, külmad ekvaatori poole magedat. 8. Hoovused, nende jaotus ja mõju kliimale Hoovus on veekogu pindmiste veekihtide horisontaalne ning enam-vähem 
püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga 
tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest, jõgede sissevoolust 
ookeanisse.
Soojad hoovused kannavad pooluste poole soolasemat vett, külmad 
hoovused ekvaatori poole magedamat vett. Hoovusi tekitavad tõusud ja 
mõõnad, tuul, merepinna kallakus ning vee tiheduse erinevused 


9. Looded (tõus ja mõõn), miks tekivad, mitu korda ööpäevas, kus on suurimad? Looded (tõus ja mõõn) on vee perioodiline liikumine, tõusmine ja 
langemine – Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõu koosmõjul. Kaks korda 
ööpäevas, kõige suuremad Põhja-Ameerika kirderannikul. 10. Rannikuga seotud mõisted (rannajoon, rannik, ajuvesi,  paguvesi). Rannajoon – maismaa ja vee piir
Rannik – randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad 
hõlmav vöönd
Randla – maismaa ja veekogu põhja osa, mis piirneb ajuvee rannajoonega 
ja mida vahetult mõjutab lainetus
Rannanõlv – randla osa keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainete 
mõju veekogu põhjale lakkab
Rannak – veealune rannanõlv
Ajurand – kõrge veeseisu e. ajuveega üleujutatav ala
Pagurand – madala veeseisuga e. paguveega kuivaks jääv ala 11. Järsak- ja laugrannik, milline tegevus ülekaalus. Järsakrannikutel muutub veekogu kiiresti sügavaks ja lainetusest 
tingitud vee liikumine põhjani ei ulatu. Seetõttu jõuavad lained rannajoone 
lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ja 
kujunevad kulutusrandlad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone 
lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud ehk 
rannapangad või suure kaldega nõlvad. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, mille tulemusena 
tekivad kuhjerandlad. Laugel rannikul ulatub lainetusest tingitud vee 
liikumine veekogu põhja juba kaugel rannajoonest. Sellistel rannikutel 
suudab ainult tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast 
settematerjali ning paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kuhjunud 
materjalist moodustuvad rannavallid. • Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. • Järskranniku näiteks on fjordrannik. • Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. • Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. 12. Oskad nimetada rannikuga seotud pinnavorme ning tead,  kas see on kuhje- või kulutusvorm (murrutuskulbas, rannavall, 
maasäär).


Murrutuskulbas - merelainete murrutuse läbi tekkinud süvend panga 
jalamil. Rannavall - kujunevad tormilainetuse kuhjava tegevuse tulemusena, 
vallid ja seljakud Maasäär - meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud 
valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees, jõesuudmetes ja 
poolsaarte tipus 13. Oskad tuua näiteid erinevatest rannikutest (laidrannik,  pankrannik, skäärrannik, fjordrannik, laguunrannik, liivarannik jt.) LAIDRANNIK - rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb 
väikeste saarekeste – laidude ahel. Hawaii saartel, Kariibi mere saartel, 
Vahemerel, Šotimaal, Iirimaal LAUGRANNIKUD - ülekaalus lainete ja tuulte kuhjav tegevus PANKRANNIKUD - ülekaalus lainete ja tuulte kulutav tegevus, aluspõhja 
settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged 
püstloodsete seintega rannad, Ontika pankrannik FJORDRANNIK – koosneb fjordidest mis on pikad, kitsad järskude ja 
kõrgete kallastega sügav lahed või väinad, tekkinud mäeahelike vaheliste 
orgude üleujutamisel merega, Norra rannik, Labradori poolsaar SKÄÄRRANNIK - koosneb skääridest, mis on kristalsete kivimitega 
kaljusaared, Edela-Soome rannik, Karjala rannik, Laadoga järve rannik DELTARANNIK- madal rannik, liigestatud paljude jõeharudega, Niiluse 
suue LAGUUNRANNIK - merelaht, mida eraldab merest settevool e. maasäär, 
Musta mere rannik, Amazonas DALMAATSIA RANNIK - Ranniku lähedal palju väikeseid madalaid 
saarekesi, Aadria mere ääres 14. Liustikud, nende tekkimise põhjus. Mis on lumepiir, kuidas  muutub erinevatel laiuskraadidel? Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Liustikes
on külmunud olekus 69% Maa mageda vee varudest.  10% maast on  liustikega kaetud. Head kliimamuutuse indikaatorid. Liustike kujunemiseks ja säilimiseks vaja teatud kliimatingimusi, nimelt 
madalat aasta keskmist õhutemperatuuri ja rohkesti sademeid. Lumepiirist


kõrgemal ei sula lumi ning sinna tahkete sademete säilimisel ja 
akumulatsiooni tagajärjel võib kujuneda liustik Lumepiir on joon, millest kõrgemal lumi ja jää koguneb. Poolustel on 
lumepiir madalamal kui väiksematel laiustel, võib kõikuda sõltuvalt 
nõlvade ekspositsioonist 15. Liustike liigitamine (oru- ehk mägiliustikud, mandriliustikud) Oruliustikud – asuvad mäestikes ja liiguvad piki orge raskusjõu mõjul 
kõrgemalt madalamale, liiguvad palju kiiremini kui mandriliustikud Mandriliustik – ulatuslik paks jääkeha, mille pealispinna kuju ei sõltu 
oluliselt aluspinna reljeefist, jää paksuse kasvades hakkab liikuma, 
liikumine paljudes eri suundades kulgevate jäävooludena 16. Oskad tuua näiteid mandriliustike tekitatud pinnavormidest. Oos, moreentasandik, otsamoreen, voor, mõhn, moreenküngas