Hüdrosfäär (0)

KORDAMISKÜSIMUSED – HÜDROSFÄÄR
1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi
a) vee jaotus - soolane ja mage vesi
b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi , mullaga seotud
c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad
2. Tuua välja veeringete etapid
a) väikese veeringe etapid: Auramine -sademed- Maailmameri
b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri
c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool
3. Mis on veebilanss ? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss
a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne
b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed
4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur?
1. Päikesekiirguse hulgast.
2. Sademete auramise suhtest
3. Hoovustest (soojad, külmad)
5. Millises maailmamere piirkonnas on
a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest päikesekiirgust vähe, soolane vesi külmub -2oC'ga
b) merevee temperatuur kõrgem: Ekvaatori piirkonnas (27oC), sest päikesekiirgust palju
6. Millest sõltub maailmamere vee soolsus ?
1. Auramisest
2. Sademete hulgast
3. Jõgede sissevoolust merre
4. Merejää/liustike sulamisest
7. Millises maailmamere piirkonnas on
a) merevee soolsus väiksem: Troopikas , sest on suur auramine
b) merevee soolsus suurem: Ekvaatoril, sest on palju sademeid
8. Missugused soolade liigid on lahustunud merevees ?
1. Kloriidid
2. Sulfaadid
3. Karbonaadid
9. Milline seos on merevee soolsuse ja liikide arvukuse vahel?
Mida väiksem on soolsus, seda väiksem on liikide arvukus. 35-40 promilli
10.Nimetage hoovuste tekkepõhjused. Tooge näide
* Triivhoovused - läänetuulte hoovused
*Tihedushoovused - Atlandi ookeanist vahemerre
*Äravooluhoovus - Mustast merest Vahemerre
*(Kompensatsioonihoovus - Vahemerest Atlandi ookeani)
11.Missugune on hoovuste tähtsus?
* Soojusvahetus erinevate laiuste vahel
*Setete transportijad
*Mõju kliimale
12.Missugune on hoovuste mõju kliimale
a) soojade hoovuste: niiske ja sademed, soojem kliima
b) külmade hoovuste: kuiv, jahe kliima
13.Missugused maailmamere osad on kõige produktiivsemad?
Rannikud, kus esineb rohkelt maismaalt jõgede abil sissekantud toitained ja mandrilava servad , kus hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid.
14.Millest sõltuvad rannikute ilmed?
1. Ranniku reljeef (järsk - või laugrannik )
2. Geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted )
3. Kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet)
4. Ranniku avatusest ( lahesopp või sirge rannik )
5. Veetaseme muutusest
15.Nimetage rannikuid mõjutavaid protsesse?
1. Lainete iseloom (tormide sagedus, tugevus)
2. Hoovused
3. Merejää
4. Taimed
5. Inimtegevus
16.Selgitage joonise abil järgmisi mõisteid: rand , rannajoon , rannik, ajuvesi , paguvesi,keskmine veeseis 5p.
17. Iseloomustage kava
FJORDRANNIK
a) kuidas tekkis? Mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel mereveega.
b) kus maailmas esineb? Norra, Tšiilis, Alaskal, Islandil
SKÄÄRRANNIK
a) kuidas tekkis? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel.
b) kus maailmas esineb? Soome, Rootsi, Norra, Kanada
DALMAATSIA RANNIK
a) kuidas tekkis? Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üleujutatud.
b) kus maailmas esineb? Aadria mererannikul
LAIDRANNIK
a) kuidas tekkis? Maapinna tõusu ja mere tõttu.
b) kus maailmas esineb? Kariibi meres, Väinameres, Vahemerel, Šotimaal, Iirimaa rannikul
RIASRANNIK
a) kuidas tekkis? Maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu on veega täitunud jõeorud.
b) kus maailmas esineb? Hispaania , Iirimaa
LAGUUNRANNIK
a) kuidas tekkis? Lahed on peaaegu täielikult eraldunud määsaared või väikesed saared.
b) kus maailmas esineb? Ameerika Ühendriikides Virgiinia osariigis.
18. Võrrelge järsk – ja laugrannikut
Järskrannik
Laugrannik
Kus ranniku osas esineb?
Lahesopis
Poolsaare tipus
Kulutus /kuhjamine
Kulutus
Kuhjav
Pinnavormid
murrutuskulbas,
murrutustasandik,
võlvkaar, jäänukkaljud
leetseljak , rannabarrid,
rannavallid, maasääred
19.Millest tekivad tõus ja mõõn?
Tõus ja mõõn tekivad, kuna päike ja kuu tõmbavad enda külge vesikesta kaks korda ööpäevas.
20.Nimetage kolm riiki, mille rannikutel esineb tõusu ja mõõna.
1. Inglismaa 4. Suurbritannia
2. Prantsusmaa 5. USA
3. Kanada kaugrannik
21.Missugused on liustike tekkepõhjused?
* Sademed ületavad auramise( sademeid peab olema piisavalt)
* Temperatuur alla 0oC
* Saaojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada
22.Nimetage liustike tüübid.
* Mandriliustik - Gröönimaa
* Mäeliustik - Alpid
23.Osata seletada kuidas tekkisid mäeliustiku
a) kulutuspinnavormid:
* Tsirkusorg - (Mäestiku poolt kulutatud org,mille põhjas on järv) Mägede vahel lumi/jää kuhjab
* Ruhiorg ( U – org) - Lumi/jää liigub alla poole
* Orvand - Väiksem lõhe, mida mäestik on kulutanud
* Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org
b) kuhjematerjal – moreen ( otsa – ja külgmoreen)
24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku
a) kulutuspinnavormid:
* Jääkriimud - Mandrijää kulutatud
* Silekaljud - Mandrijää kulutatud
* Käharkaljud - Mandrijää kulutatud
* Kaljuvoored - Mandrijää kulutatud
* Kulutusnõod( jääkündenõod) - Mandrijää kulutas nõgusid sügavamaks ja laiemaks
b) kulutus – ja kuhjepinnavormid:
*voored - Mandrijää kulutas aluspinda ja kuhjas moreeni
c) kuhjepinnavormid:
* Moreentasandikud - Mandrijää sulas aeglaselt ja kuhjas moreeni ühtlase kihina
* Otsamoreenid - Mandrijää lükkas moreeni enda ees ja kuhjas moreeni mandrijää otsas vallina
* Moreenkünkad - Jää seisis pikka aega ühe koha peal ja sulas välja küngas.
25.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku sulamisvete
a) kulutuspinnavormid:
* Ürgorud - Uuristanud jääsulamisvesi
b) kuhjepinnavormid:
* Oosid (vallseljakud) - Tekkinud setetest( kuhjumise tagajärjel)
* Sandurid - Tekkinud liivast ja kruusast
* Mõhnad - Liivast ja kruusast tekkinud
26. Mandri - ja mäeliustiku erinevus
Mandriliustik
Mäeliustik
Pindala
Suurem
Väiksem
Paksus
Suurem
Väiksem
Liikumise kiirus
Aeglasem
Kiirem
Lõhed
Vähem
Rohkem
27.Missugune on liustike tähtsus?
*Mageda vee varu * Mäejõustiku jõgede allikas
*Kuhjunud moreen
28.Osata selgitada järgmisi mõisteid:
* Maailmameri - Katkematu kihina Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
* Tõus - Maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis.
* Mõõn - Maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis.
* Šelf - Maailmamere poolt üle ujutautud mandrilise maakoore osa.
* Mandriliustik - Liustik , mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas.
* Mäeliustik - Liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille määmass liigub mööda orge allapoole.
29.Teada kontuurkaardilt: mered, lahed, väinad, kanalid, jõed ja järved
30.Eksamimaterjalidest ülesanded jooniste ja kaartidega