Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR

Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett?
Kui lõunapoolkeral?
Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma?
Millest tekivad lained?
Kuidas ja kuhu tekivad maasääred?
Millest on tingitud tõusud ja mõõnad?
Mis paneb liustikujää liikuma?

Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR

Mõisted
Hüdrosfäär- ehk vesikest - peamiselt veega seotud geosfäär
Rand - randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon
Rannik - maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared
Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir
Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus
Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall , mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune
Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest
Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik
Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik
Laugrannik - lauge reljeefiga rannik
Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk ja kitsas kuhjepinnavorm meres, mis ulatub üle veepinna ja mille üks ots on maismaaga ühendatud
Tõus –maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis
Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis
Hoovus - suure koguse vee horisontaalne ja enamvähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse või temperatuurierinevustest
Liustik - liustikud on aasta ringi püsivad suured jääkehad, mis katavad tänapäeval maismaa pinnast ligikaudu 11%
Mandriliustik - ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas
Mägiliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole
2.Nimeta veeringe osad ja liigid.
Veeringe osad on auramine, sademed ja äravool
Veeringe liigid on suur veeringe ning väike veeringe
Väike veeringe- päikesekiirgus soojendab maailmamere vett ja see aurustub ; tõusev veeaur jõuab atmosfääri jahedamasse õhukihti, jahtub ja kondenseerub pilvedeks; kui pilve on kogunenud piisavalt vett, hakkavad veoosakesed kokku põrkuma; kasvad suuremaks ja sajavad raskusjõul tagasi maailmamerre.
Suur veeringe- hõlmab ka maismaad, õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab.
3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett?
*temperatuuri kaudu, 92% veele langenud päikesekiirgusest neeldub ja 8% peegeldub
*soolsuse, mis näitab 1 liitris vees lahustunud soolade massi grammides
*tiheduse, suurim tihedus on pooluste lähistel
*toodetud orgaanilise aine, fütoplanktoni hulga
4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temp. suurtes sügavustes?
Maailmamere keskmine vee temperatuur on umbes 3,8 kraadi, pindmise veekihi temperatuur on pooluste lähedal negatiivne, kuni -1,8 kraadi, suurtes sügavustes umbes 4 kraadi.
5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral?
Põhjapoolkeral pinnakihi temperatuur 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral, sest maismaal ja maailmamerel on erinev vahekord , llõunapoolkera polaaralade temp. on 10-15 kraadi madalam, kui põhjapoolkeral ning lisaks ka hoovuste mõjul.
6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku.
Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2) sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli.
7. Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes?
*lähistroopilistel aladel suurem aurumine - aurumine suur
*parasvöötmes väiksem, lisandub palju magedat vett jõgedest – aurumine väike
* ekvaatori all väiksem- palju sademeid
*arktilistel aladel väiksem,magedat vett lisandub jõgedest –väike aurumine
8. Maailmamere tähtsus
Maailmamere tähtsus- see kujundab Maa kliimat, on liigiliselt väga mitmekesi, soodne elukeskkond paljudele liikidele ning vetikad toodavad suure osa hapnikust.
9. Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma?
Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi liikuvaid veemasse.
Hoovused paneb liikuma vee erinev temperatuur erinevatel laiuskraadidel, Maale omane gravitatsioonijõud ja pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled.
10. Mis suunas liiguvad külmad, soojad passaat -, läänetuulte hoovused?
*külmad hoovused- pooluste poolt ekvaatori suunas
*soojad hoovused- kannavad ekvaatori alt sooja vett pooluste suunas
*passaat hoovused – idast läände
*läänetuulte hoovused – läänest itta ja sellest hargnevad külmad hoovused ekvaatori poole
11. Hoovuste tähtsus
Hoovused on tähtsad, sest ühtlustavad maakera temperatuuri, neid kasutavad liikumiseks kalad ja imetajad , nad mõjutavad mandrite äärealade kliimat ning veekeerised suurendavad vee hapniku varu.
12. Millest tekivad lained?
Lained tekivad, kui tuul paneb vee pinnakihi osakesed liikuma, mille kõrgus, pikkus ja liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest ja suunast.
13. Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul
Järskrannikul lained suure energiaga, ülekaalus lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad . Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad.
14. Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed.
15.Selgita inimese mõju rannajoonele
*ehitatakse sadamaid - rannajoon muutub, sest vee tavaline liikumine takistatud
*ehitised pankrannikul rannajoone lähedal- põhjustavad varinguid ja maalihkeid
*tihe laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang
*inimeste poolt reostus
16. Kuidas ja kuhu tekivad maasääred?
Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest . Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda.
17.Kirjelda fjordrannikut. Kus esineb?
Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U- kujulised orud, mis jäid vee alla, kui meretase tõusis ja tekkisid kitsad sügavad lahed, mis ulatuvad kaugele sisemaale.
Esinevad Norras, Uus- Meremaal , Tsiilis.
18. Kirjelda skäärrannikut. Kus esineb?
Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel on kujunenud skäärrannikud, kus kristalsete kivimite kõrgemad osad ulatuvad üle veepinna, moodustades kaljusaari ehk skääre.
19.Millest on tingitud tõusud ja mõõnad? Esinemissagedus ja kasutusvõimalused.
Tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike.
20. Liustike liigitus, erinevused.
Mandriliustikud ja mäeliustikud
Mäeliustikud tekivad ainult mägedes( kus jää ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla) aga mandriliustikud tekivad nii mäestikes kui ka ulatuslikel tasasematel aladel, mis asuvad lumepiirist kõrgemal või pooluse pool.
21. Mis paneb liustikujää liikuma? Kuidas liustikud kujundavad pinnamoodi ?
Jää on küll tahke aine ja tavaarusaama järgi ei tohiks voolata, kuid suure rõhu all muutub ta siiski plastilisemaks ja hakkab käituma väga viskoosse vedelikuna. Rõhku avaldab jääle tema enda raskus.
22. Liustike tähtsus ja esinemine.
Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid mõjutavad kliimat ja on selle indikaatoriks, reguleerinvad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne.
Liustikud võivad paikneda ka lumepiirist allpool, kuid osa liustikust peab asuma siiski kionosfääris, kus lume akumulatsioon ületab selle sulamise ja aurustumise.
Eestile kõike lähemal võib liustikke esineda Skandinaavia mäestikus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Elysium Õppematerjali autor

Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes. Keskmisest madalam on

Hüdrosfäär

Rohkem sarnaseid