Levitatakse väljaspoole organisatsiooni. 1.2 Operatiiveesmärgid põhinevad konkreetsetel funktsioonidel. Näitavad mida organisatsioon tegelikult soovib. 2. Süsteemi eesmärgid on vajalikud arengu ja kasvu tagamiseks või organisatsiooni eksisteerimiseks. 3. Individuaalsed eesmärgid - Organisatsioon koosneb inimestest, kellel võivad olla omavahel ja ka organisatsiooniga konfliktsed huvid. Eesmärkide hierarhia Eesmärke saab panna hierarhilisse järjekorda lähtuvalt aja mõõtmisest. Kõige kaugemad eesmärgid on strateegilised eesmärgid ja kõige lähimad eesmärgid on operatiivsed eesmärgid. Strateegilised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Lühiajalised eesmärgid Operatiivsed eesmärgid Kokkuvõtteks Organisatsioon ei saa tegutseda korralikult, kui ei ole seatud eesmärke. Eesmärgid on olulised, et püsida konkurentsis ja olla edukas.
· Riigivõim- parlamendil, valitsusel, korrakaitseorganitel. · Riigivõimu eripära- kehtestab seadusi, kogub makse, kasutab vägivalda, otsused kohustuslikud, korraldada igapäevalu, esindada riiki · sotsiaalne partenlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka huvigruppe, keda kavandav poliitika puudutab. KIHISTUSMINE · Sotsiaalne kihistus- süsteem, mille abil ühiskond jagab inimesi hierarhilisse struktuuri. · Inimesi jaotatakse klassi elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu baasil. Mittedemokraatlikus riigis on suurim alamklass, demokraatlikus aga keskklass. · Sotsiaalne lõhe- suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjusel võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised. · Sotsiaalne mobiilsus- inimene või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. · Horisontaalne- ühest linnast/majandusharust teise liikumine
vanemate võimuga laste üle, s.t iseenesest, loomulikult. Sellest omakorda järeldub, et moraali küsimused ei kuulu individuaalse otsustuse sfääri, nagu eeldavad liberaalid, sest moraal on ühiskondlik nähtus ning vaid ühiskond saab määratleda, mis on hea ja mis on halb. BÜROKRAATIA - Valitsemise viis, kus märkimisväärne osa võimust koondatakse neutraalsete spetsialiseerunud ametnike kätte, kes on koondatud hierarhilisse ratsionaalsse süsteemi ning kus kõik sisulised toimingud on õiguslikult reguleeritud ning dokumenteeritavad. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu.Bürokraatia ülesandeks on korraldada inimeste vahelisi suhteid vastavalt võimu teostava inimgrupi poolt antud korraldustele, registreerida kogukonna seisukohalt olulised sündmused, pidada registreid ning nende baasil ette valmistada
Näitavad mida organisatsioon tegelikult soovib. Süsteemi eesmärgid on organisatsiooni enda jaoks. Need on vajalikud arengu ja kasvu tagamiseks või organisatsiooni eksisteerimiseks. Individuaalsed eesmärgid. Organisatsioon koosneb inimestest, kellel võivad olla omavahel ja ka organisatsiooniga konfliktsed huvid. Ja põhimõtteliselt võidavad inimeste huvid mitte organisatsiooni huvid. Eesmärkide hierarhia Eesmärke saab panna hierarhilisse järjekorda lähtuvalt ajamõõtmisest. Kõige kaugemat tulevikku puudutavad eesmärgid on strateegilised eesmärgid ning nad katkuvad endas otseselt organisatsiooni strateegiat. ORGANISATSIOONI STRATEEGIA Strateegia on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, mis peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele nagu: · Kust me oleme tulnud? · Kus me praegu oleme? · Kuhu me minna tahame?
seetõttu haldusõiguse allikaks. Nt sisekorraeeskirjad. Primaarsed allikad: 7. Kohaliku omavalitsuse määrused: statuudid ja riiklike kohustuste täitmiseks. Statuudiõigus antakse kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks otsustamiseks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid, mis ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Riiklike ülesannete täitmiseks antud määrused kuuluvad riigihaldusaktide normipüramiidi ja peavad olema kooskõlas riigi keskhaldusorganite aktidega. Sekundaarsed allikad: 1. Haldusõiguse põhiprintsiibid. Juhtivad põhimõtted võivad olla sageli ka reegliteks, mida õiguskirjandus ja eelkõige kohtud on üksikasjadeni konkretiseerinud, välja arendanud. Nt riigiõiguse konkretiseerimine. 2. Kohtunikuõigus e. kohtulahendid . Kohtunik rakendab õigust, kasutab
puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõsaliike, nende vormilist mitmekesisust, levikut maakeral, paljunemist, evolutsiooni, suhteid väliskeskkonnga ning puude ja põõsaste kasutamist. Puittaimede süstemaatika Süstemaatika on üks bioloogia osadest, mis selgitab välja organismide sugulussuhted ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi. Hierarhilist süsteemi võib käsitleda püramiidina, mis laineb järjest allapoole, kuna madalama tasemega väiksemaid üksuseid on järjest rohkem. Organismide rühmitamisel on olulisemateks näitajateks paljunemisorganite välimus, asetus ja paljunemistsükli kestus. Liik on süstemaatiline ja bioloogiline põhiühik. Liik ühendab eneses suure arvu indiviide ja koosneb vanadest, keskealistest ja noortest
Printsiibid toetuvad vastavatele põhiseaduse normidele ja on aluseks normide põhjendamisele ja tõlgendamisele. Põhiseaduse printsiibid kui väärtusmastaabid kujundavad, selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Printsiibid väljendavad kogu põhiseaduse kontsepsiooni ja ideed, nad on määrava tähendusega riikliku kooselu korralduse jaoks. Printsiipe kui väärtusmastaape ei saa panna hierarhilisse süsteemi ning öelda, et üks on tähtsam kui teine. Põhiseaduse sätetes sisalduvatel printsiipidel ja normidel on eriline tähtsus, neil on teiste põhiseaduse sätete suhtes kõrgem õigusjõud. Seadusandjal on õigus ja sageli ka kohustus konkretiseerida antavates normides põhiseaduse printsiipide üht või mitut elementi, ta ei tohi anda aga norme, mis on põhiseaduse printsiipidega vastuolus. Otsuste põhjendamisel
Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. 8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks - need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna
autori teksti juures. Aga juba mõne aasta pärast oli Wittgensteini autoriteetsus võrreldav Russelli omaga või seda ületavgi mitte ainult kitsamas asjatundjate ringis, vaid kogu formaliseeritud keelt tarvitavas filosoofias, ning tavaliseks sai Russelli arvamuseavalduse pidamine pigem LFT mittemõistmise väljenduseks. LFT on üks lühemaid klassikalisi teoseid filosoofia ajaloos. See koosneb hulgast tiheda stiiliga aforistlikest ütlustest. Ütlused on nummerdatud ja pandud omamoodi hierarhilisse tähtsusejärjekorda. Võimalik, et Wittgenstein on siin mõjutuse saanud Piibli kirjapanemise stiilist ja ülesehitusest. Seda teost alustab ta väitega, et on oma järgnevas töös lahendanud kõik filosoofia probleemid, kuid et kokkuvõttes pole sellel tähtsust, kuna needsamad probleemid on tähenduseta. 6 Selle eessõnas ta kirjutab: "Sügava kahtlustundega esitan ma need mõtted
Aga juba mõne aasta pärast oli Wittgensteini autoriteetsus võrreldav Russelli omaga või seda ületavgi mitte ainult kitsamas asjatundjate ringis, vaid kogu formaliseeritud keelt tarvitavas filosoofias, ning tavaliseks sai Russelli arvamuseavalduse pidamine pigem LFT mittemõistmise väljenduseks. LFT on üks lühemaid klassikalisi teoseid filosoofia ajaloos. See koosneb hulgast tiheda stiiliga aforistlikest ütlustest. Ütlused on nummerdatud ja pandud omamoodi hierarhilisse tähtsusejärjekorda. Võimalik, et Wittgenstein on siin mõjutuse saanud Piibli kirjapanemise stiilist ja ülesehitusest. 6 Loogilis-filosoofiline traktaat Raamat algab väga võimsalt: ,,Maailm on kõik, millega on tegu." ,,Maailm on tõsiasjade, mitte asjade kogusus." ,,Maailm on määratud tõsiasjade läbi ja seeläbi, et need on kõik tõsiasjad." Juba need esimesed laused annavad aimu autori mõttesügavusest
põhiseaduslike normide vahel tuleb otsida eelkõige kompromisse. 5. Põhiseaduse põhiprintsiibid, normid mis on riigi õigusliku ülesehituse määramisel eriti tähtsad. Nendes on välja toodud kõik see mis põhiseaduse normide puhul kehtima peaks. Lisaks on vaja põhiprintsiipe selleks, et konkreetsete normide puudumisel mõne spetsiifilise olukorra lahendamiseks oleks võimalik probleem lahendada põhiprintsiipidele toetudes. Printsiipe ei saa hierarhilisse järjekorda asetada. Demokraatia põhimõte on sätestatud ühe peamise põhimõttena põhiseaduse esimeses paragrahvis. Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab riigivõimu rahvahääletuse ning riigikogu valimise teel. Maruste näeb temokraatia osadena: riigi tahate lähtumist rahvast, pluralismi, erakondade tähtsust, vähemuste kaitset, valimisi, sõltumatut kohust, avalikkuse nõuet ja vaba ajakirjandust. Demokraati tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste
Initsiatiiv 14. Meeskonnatöö vaim 1.3 Bürokraatlik koolkond Max Weber oli seisukohal, et org. Peab töötama nagu õlitatud masin. Pööras tähelepanu org. Tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad Hakkas arenema 1920-natel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks on inimene. Jagunes: 2.1. Inimsuhete koolkond (human relations). 2.2. Inimressursi koolkond (human resouces). 2.1 Inimsuhete koolkond
omakorda määras ära ühiskonnas toimuvate sotsiaalsete suhete iseloomu. Ordeniga autasustati priviligeeritud, medalitega mitte priviligeeritud seisuste esindajaid. Kodumaised ordenid: 1689 Andreid Esmakutsutu 1714 Püha Katariina 1725 Püha Aleksander Nevski 1769 Püha Georgi 1782 Püha Vladimiri Välismaalt ülevõetud: 1743 Püha Anna 1797 Malta (1817) 1815 Püha Stanislavi 1815 Valge Kotka Ka ordenid saab panna hierarhilisse järjekorda (va Püha Georgi, mida anti ainult erakorraliste sõjaväeliste teenete eest). Stanislavi III (rist rinnalindil) Anna III (rinnas) Stanislavi II (kaelas) Anna II (kaelas) Vladimiri IV (rinnas) Vladimiri III Stanislavi I (õlalindil tähega) Anna I (õlalindil tähega) Vladimiri II (kaelas tähega) Valge Kotka (õlalindil tähega) Aleksander Nevski (õlalindil tähega) Vladimiri I Andreas Esmakutsutu Mitte priviligeeritud seisustele määratud ordenite teenetemärgid:
vaim. Bürokraatlik koolkond: Max Weber- oli seisukohal, et org. peab töötama nagu ,,õlitatud masin". Pööras tähelepanu org. tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org. spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku org. tunnused: org. erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid arenema 1920 ndatel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks oli inimene. Jagatakse kahte rühma: Inimsuhete koolkond: Hugo Münsterberg- lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata
Initsiatiiv 14. Koostöö 11. Bürokraatliku koolkonna looja ja põhiseisukohad Max Weber oli seisukohal, et org. Peab töötama nagu õlitatud masin. Pööras tähelepanu org. Tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.- ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad Inimsuhete koolkonna tuntumateks esindajateks on Hugo Münsterberg, Mary Parker Follett, Elton Mayo j .Inimsuhete teoreetikute oluliseks panuseks on tähelepanu pööramine inimesele ja tootmise sotsiaalse külje esile toomine. Tõsteti
pigem agressiivselt kui järeleandlikult. Üldiselt võib aga isiksuse ja ostude vahelisi korrelatsioone pidada küllalt nõrkadeks ja nende kasutamine turundustegevuses on kaheldav. 37. RISC jaotab inimesed fikseeritud arvuga tarbijarühmadesse (kokku 10). Loetlege need tarbijarühmad ja esitage 3-4 rühma osas rühma iseloomustavad tunnused? 38. Selgitage lühidalt Maslow motivatsiooniteooria olemust? Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet. Füsioloogilised vajadused avalduvad instinktis ennast kui indiviidi säilitada ja tegutsemisvõimelisena hoida. Selleks ostetakse kaupu, mis kustutavad nälga ja janu, annavad ulualust ning sooja, välistavad haigusi ja ebamugavust. Turvalisuse vajadused tulenevad tarbest tunda ennast füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt kaitstuna ning omada tuleviku suhtes garantiisid. Seda püütakse saavutada
Kohaliku omavalitsuse määrused – kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena (sisaldavad õigusnorme) määrusi. Neid antakse kohaliku omavalitsuse autonoomse pädevuse piires. Põhimõtteliselt võib määrusi anda ka nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Teatud küsimustes võivad nad anda ka selliseid määrusi, mis kuuluvad riigi eksekutiivorganite määruste hierarhilisse süsteemi, s.t peavad olema kooskõlas Vabariigi Valitsusega. Määrusi võivad anda ka teised autonoomiat omavad ja seadusega selleks volitatud institutsioonid. 5.3 Euroopa Liidu ja rahvusvaheline õigus haldusõiguse allikana. Rahvusvahelised lepingud – kui rahvusvahelised lepingud on heakskiidetud Riigikogu poolt, siis nad omavad prioriteeti siseriiklike õigusnormide ees. Kui Eesti seadused (v
32. 11. Bürokraatliku koolkonna looja ja põhiseisukohad 33. Max Weber oli seisukohal, et org. peab töötama nagu õlitatud masin. Pööras tähelepanu org. tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. 34. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 35. 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad 36. Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 37. 1.Aidata leida töökohale sobilikke töölisi.
13. Initsiatiiv 14. Koostöö 11. Bürokraatliku koolkonna looja ja põhiseisukohad Max Weber – oli seisukohal, et org. Peab töötama nagu õlitatud masin. Pööras tähelepanu org. Tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad Hugo Münsterberg – lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia ajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid olmes valdkonnas: 1. Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 2
ühtsuse. Õigusteaduse ja kogu normide süsteemi ühine ülesanne. Eesti õiguskorra süstematiseerimise võtit tuleks otsida taasiseseisvumisaja algusest, kui kindlasti mitte ainult. See peitub ka õigusliku järjepidavuse teadmises ja selle pidamises. Eesti õiguskorra süstematiseerimisprobleemid on peidus antiikmaailmas. Süstematiseerimiseks vajalik õiguslik järjepidavus ei ole omane mitte ainult Eestile. Vms. Vajalik põhimõistetsik on paigutatud hierarhilisse süsteemi. (rahvusliku õiguskorra püramiid) Selline pilt süstematiseerimises on vajalik, kuid jääb ühekülgseks. Tuleb teha vahet õiguskorra ja õigussüsteemi vahel. Õiguskord on olnud ja jääb võimu kasutuse nähtuseks. Süsteem aga on alati midagi enamat, kui pelgalt võimukorralduse alusel sündinu. Kuid õiguskord ei pruugi veel olla süsteemne asi, sest süsteem on alati midagi rohkemat, kui pelgalt võimukorralduse alusel sündinu.
märke jaapani keelele kohandada. 8. sajandist võttis jaapani keel üle süsteemi, kus kõik muutumatud märgid kirjutati nii nagu Hiinas, kuid muutuv pool kirjutati juurde silpkirjas. ,,Kojiki" tähendab ,,vanadel aegadel toimunud kroonikat". Sinna on kirja pandud Jaapani loomislugu, lood erinevatest jumalustest (kamidest). Vähehaaval jõutakse mütoloogilisest ajastust kaasaega. Kuna teksti üks põhiline eesmärk oli Yamato hõimu keskvõimu kehtestamine, proovitakse jumalused seada hierarhilisse süsteemi, kus nad kõik alluvad päikesejumalanna Amaterasule, keisri esivanemale. Kõige kuulsam lugu räägib Jaapani saarte loomisest. ,,Kojiki" sisaldab esimesi Jaapani üleskirjutatud laule. Uta laul, mis 8. sajandil muutus vähehaaval õukondlikuks luuleks. Jaapani keeles tähendab mõlemat, nii laulu kui luulet. Jaapani klassikalises luules on tugevalt tunda laulusugemeid. Need kirjutati üles silbiskeemi järgi, mis kinnistus jaapani luule (waka) põhivormiks 5/7/5/7/7. 8. ja 9
liigile. - Metslane on väljasurev haru. Alfred Russel Wallace Primitiivsete hõimude saavutused osutavad tipptasemel ajule Teadlase ja mestlase aju potentsiaal on sama Kuidas suutis looduslik valik toota "liiasusega" aju? Issanda käis on mängus Rassiteooriad Füüsiline välimus = moraalne kalduvus. Erinevad tüübid saab organiseerida ühte hierarhilisse jadasse madalamast kõrgemaks Essentsialism: iga rass on eraldi tüüp, igale neist on iseloomulik teatud olemuse - kaukasoidne, mongoloidne, negroidne jne. Iga olemasolev indiviid vastab sellele tüübile vähem või rohkem. 19. sajandi seisukohad rassist kui erinevast võimekusest Rass on bioloogiliselt defineeritav Ühiskondade/regioonide/mandrite erinevused lääne poolt defineeritud elatustasemes peegeldavad vastavate "rasside" erinevaid võimekusi
Leiab ta Platonilt kaks suuremat liini 1) TEKITAVAD tehnikad, mis hoolitsevad sureliku keha eest (ka põlluharimine) ja siia alla ka JÄLJENDAV tehnika, millega antakse vormi millelegi, mida ennem ei olnud 2) HALDUSTEHNIKAD - olemasoleva teadasaamise ja õppimise tehnikad. Viimane on seotud enesevalitsemise ja tarkuse armastusega, kuid eesmärk on kahe tehnikaliigi vahelisi täiuslikku tasakaalu, harmoonia saavutamine. Tehnikate valdamise hierarhilisse tippu astuvad MUUSIKA, GÜMNASTIKA ja DIALEKTIKA, aga ainult dialektika otsib asjade tõelist olemust. Ja seal samas, et kõik tehnikad on inimarengu täiuseni viimiseks vajalikud, lihtsalt mõned neist tühisemad. Kujutavas kunstis - maalis ja skulptuuris võib aga toimida STOHHASTILISELT, ehk ilma teadmiseta, tuginedes ainult treenitud kogemustele (nagu mehaaniline). Platoni järgi peab inimene võitlema naudingute ja himu vastu teadmistega
ole seni reguleeritud ühegi seadusega. Need määrused sisuliselt aendavad seadusi. Tema aluseks peab olema seaduseandja vastav volitus. Kohaliku omavalitsuse organid. Vaja spetsiaaldelegatsiooni. Määrus-statuut – seadusandja antud määrusandlusõigus iseseisvatele õigusssubjektidele – avalik-õiguslikele korporatsioonidele ja asutustele. Kuuluvad praeter legem määruste hulka. Ei kuulu riigiorganite määruste hierarhilisse süsteemi. Kohalike omavalitsuste määrused. Kontinuiteedi printsiip – õigusaktide kehtivuse osas kehtib, õiguslik järjepidevus, Actus contrarius – õigusaktide kehtivuse printsiip, igat õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Promulgeerimine – õigusakti algatus, arutamine,otsustamine, jõustamine Ex tunc kehtetus – õigusakt on õigustühine algusest peale, ei ole jõustunudki;
kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema. Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? (Vadi, 1997: 92). Vaatleme järgnevalt kolme tuntumat motivatsiooniteooriat, mille väljaarendajateks olid Abraham Maslow, Sigmund Freud ja Frederic Herzberg. Maslow’ motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet (vt. joonis 21). PÜÜTAKSE VÄLTIDA: • nälga, janu • ohtlikkust • kriitikat • läbikukkumist • igavust • ebamugavust • ahistamist • mittemõistmist • küündimatust • sõltuvust
1) seaduslikkus ehk legaalsus. Seaduslikkuse põhimõttel on järgmised tähendused: seaduse ülimuslikkus. Seadusele antakse primaat haldusaktide suhtes. Kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega; avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nõue on sätestatud põhiseaduse §s 3; subordinatsioonisuhetele rajatud halduse üldaktid liigituvad vastavalt oma juriidilisele jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga; üldaktide primaat üksikaktide suhtes. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas üldaktide, eelkõige seadustega; madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Ka üksikaktide süsteemis esineb vastav astendus, mille aluseks on subordinatsioonisuhted; 2) egaalsus
1) seaduslikkus ehk legaalsus. Seaduslikkuse põhimõttel on järgmised tähendused: seaduse ülimuslikkus. Seadusele antakse primaat haldusaktide suhtes. Kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega; avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nõue on sätestatud põhiseaduse §s 3; subordinatsioonisuhetele rajatud halduse üldaktid liigituvad vastavalt oma juriidilisele jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga; üldaktide primaat üksikaktide suhtes. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas üldaktide, eelkõige seadustega; madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Ka üksikaktide süsteemis esineb vastav astendus, mille aluseks on subordinatsioonisuhted; 2) egaalsus
Muud rikkumised toovad kaasa määruse vaidlustamise. IV. Kohaliku omavalitsuse määrus Kehtiv õiguskord tunneb ka iseseisvate õigussubjektide, nn. autonoomsete institutsioonide määrusi. Haldusakti teoorias nimetatakse neid statuutideks. Tunnused: Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Seetõttu on nimetatud üldaktid oma juriidiliselt jõult täiesti võrdsed riigihaldusorganite määrustega. Võimalike kollisioonide korral lahendab vaidluse kohus. See on ka tagatiseks nende sõltumatusele riigihaldusorganite aktidest. Statuutide õiguslik olemus tuleneb autonoomsetele institutsioonidele seadusega antud autonoomiast, mille raames nad võivad iseseisvalt vastavaid valdkondi reguleerida. Statuudid kuuluvad praeter legem määruste liiki.
❏ Üks ÜRO peaorganitest (ÜRO-l on 6 peaorganit: peaassamblee- ja julgeolekunõukogu, hooldusnõukogu, majandus- ja sotsiaalnõukogu, rahvusvaheline kohus) ❏ Tegutseb ÜRO harta ja selle juurde kuuluva statuudi alusel ❏ Paikneb Haagis ÜRO liikmed: ❏ On ipso factoka statuudi osapooled ❏ Peavad täita otsuseid kohtuasjades, milles nad on osapooled Kohtul on ÜRO-s sõltumatu positsioon, sest teda ei ole paigutatud hierarhilisse süsteemi teiste peaorganitega. ❏ Kohtus on 15 kohtunikku (on olemas 5 geograafilist regiooni ja kõik kohtunikud kuuluvad nendesse regioonidesse), kelle valivad 9.aastaks Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu ❏ Kohtunikud valitakse kõrgete moraalsete omadustega isikute hulgast: - Kes omavad oma kodumaal kõrgematesse kohtuametitesse määramiseks nõutavat kvalifikatsioovi, VÕI
abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään. 33. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Universalism iseloomustab keskaegset maailmapilti ja tähendab et maailm on korraldatud harmooniline tervik ja poliitiline kord peab seda peegeldama (poliitika eesmärgiks universaalne kord, rahu maa peal). Eesmärgi saavutamiseks oli vajalik, et ka (kuning)riigid oleks paigutatud hierarhilisse tervikusse, mille tipus oli üks kõrgem valitseja. Euroopas oli kõige lähem sellisele universaalsele valitsejale Rooma paavst, kuid tema universaalne võim kestis vaid senikaua, kuni säilis katoliku kiriku ühtsus ehk kuni reformatsioonini. Edasi tekkis küsimus, milline peaks olema uus poliitiline korraldus, ku hierarhia on kadunud? Vastus, mis 16',17. saj kujunes oli, et see peab tuginema suveräänsuse printsiibil.
Seaduslikkuse põhimõttel on järgmised tähendused: - Seaduse ülimuslikkus. Seadusele antakse primaat haldusaktide suhtes. Kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega; - Avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nõue on sätestatud PS § 3. - Subordinatsioonisuhetele rajatud halduse üldaktid liigituvad vastavalt oma juriidilisele jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga; - Üldaktide primaat üksikaktide suhtes. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas üldaktide, eelkõige seadustega; - Madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Legaalsus. See tähendab esiteks seda, et õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid
näidatakse mõnikord sulgudes autori nime ees. Näiteks, on Carl v. Linne (C. Linnaeus) poolt nime saanud liikidel liigi nimetuse järel autorit tähistav lõhend L. (Pinus sylvestris L.). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 3 Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on kõige olulisemateks näitajateks paljunemisorganite morfoloogia, asetus ja paljunemistsükli kestus.
Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida 9 printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt
Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 2. 1. Õiguspärasuse printsiip
Sordi nime ei tõlgita. Sordile annab aretaja või leidja (kui algtaim leiti loodusest) nime ja registreerib selle rahvusvahelises registris. Hübriidliigid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristamisel. Hübriidliigi nime ees näidatakse ristlusmärk (×): Abies × phanerolepis (Abies balsamea × A. fraseri). Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on kõige olulisemateks näitajateks paljunemisorganite morfoloogia, asetus ja paljunemistsükli kestus
Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon.
Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema.Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? Maslow' motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet MASLOW` VAJADUSTE HIERARHIA PÜÜTAKSE VÄLTIDA nälga, janu ohtlikkust kriitikat läbikukkumist igavust ebamugavust ahistamist mittemõistmist küündimatust sõltuvust tülikust hirmu piinlikust süütunnet kasutust
· Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus välised hüved, eriti feodaalvaldus kõrgkeskajal au internaliseerimine (karakteriomadused). Hakatakse rõhutama, et maaomandist ei piisa, aadlikud kehtestasid ise endale teatavad käitumisreeglid, et kõrgemat staatust ühiskonnas õigustada. Rüütliau nõuded · Vasalliteet võrduse ja hierarhia lepitamine. Auliseks pidamine tähendab võrdsust, samaaegselt pidi see sobituma tollasesse hierarhilisse süsteemi, üheks aunõudeks oli see, et au ise pidi sisaldama eeskätt lojaalsust endast kõrgemale vabale mehele. · Pinge vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võitlus au pärast, rivaliteet. Igaüks püüdis oma au suurendada. Võistlus viis tihti suurtele konfliktidele suguvõsade vahel, millesse olid kaasatud ka vasallid; au nimel pidi kuritöö eest kätte maksma veritasu, vägivalla lõputu tsükkel. Kuidas sellega toime tulla
Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi; b) kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna
oma tungidest ja himudest. Ihade ja himude tõugata-lükata inimene ei saa tunda rahu, tasakaalu ega õnne. Sisemine eneseleidmine käib läbi askeetluse, enesepiirangute. Stoikute kõlbeline eluhoiak on: talu ja loobu. Ka kõlbeliselt laostunud ajal tuleb ustavaks jääda õilsatele põhimõtetele. (Salumaa 1991) Väärtused kui kasvatuseesmärgid Peeter Põllu õpetuse järgi on väärtused, mida kasvatusega püütakse saavutada, astmestatud hierarhilisse struktuuri - madalamalt kõrgemale. Vitaalsed väärtused on jõud, osavus, meelte teravus, kehaline tervis. Herbarti arvates näiteks on kehaline tervis kasvatuse eelduseks. Peeter Põld nii ei arva. Ka arstiteaduse alldistsipliini hügieeni - võib kasvatuse alana käsitada, sest ilma kasvatuseta, teatavate harjumuste, teadmiste, enesekontrolli ja järelemõtlemiseta siin edu ei saavutata. Hügieeniharjumuste omandamine algab kombe, käsu ja sunni mõjul
sõnastiku tegemine sõnade otsimisega korpusest. Süstemaatiline töö aga seisneb selles, et esiteks lisatakse terminiloendisse ka vaadeldava valdkonna kõik ülejäänud terminid, mitte ainult need, mis juhtusid kasutadaolevas korpuses esinema, ja teiseks kaardistatakse kõigile nendele terminitele vastavate mõistete omavahelised suhted. Mõistesuhete kaardistamine põhineb eeldusel, et vaadeldava eriala mõisted saab paigutada mingisse arusaadavasse, enamasti hierarhilisse süsteemi. Hierarhiline peaks mõistesüsteem olema, et aidata kaasa ülevaate omandamisele valdkonnast ja lihtsustada määratluste kir- jutamist: lehtede poolt juure poole vaadates saab süsteemist otse välja lugeda sisumääratlused, juure poolt lehtede poole vaadates aga mahumääratlused. Selleks peaks hierarhilise mõistesüsteemi ühel tasemel olevad mõisted täitma järgmisi tingimusi: • kasutama sama jaotusalust, • olema vastastikku välistavad,
reguleerimisele ja reeglitele. Weberi bürokraatliku organisatsiooni tunnused on järgmised: - selge tööjaotus; - selge hierarhia; - formaalsed reeglid ja protseduurid; - reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab; - tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem.55 Neist lähtuvalt Weber väitis, et organisatsiooni kõigi töötajate kohustused ja vastutus peavad olema täpselt defineeritud. Organisatsiooni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja 52 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 34-35 53 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 24-25 54 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 36 55 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 24 otsustusõigus
sajandil. Kuid teaduslikumaid meetodeid on meditsiinis hakatud rakendama alates 17. sajandist. Meditsiin sai areneda ainult koos füüsika teaduse arenemisega, sest füüsika võimaldas luua selliseid tehnoloogiaid, mis on inimkeha uurimiseks täiesti hädavajalik. Näiteks mikroskoobi ja röntgentehnika leiutamine. 21. sajandi alguseks suutis meditsiin mõista väga paljusid inimkeha funktsioone ja suutis ravida enamikku haigusi. Näiteks inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi alates kõige lihtsamatest 66 molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga
on meil alust arvata, et seda hetkel vahetus tegelikkuses mitte esineva kesk- konna kirjeldust võimaldab vaimne kujund sellest." Kuid meditsiinis on olemas sellised nähtused, mis lükkavad ümber arusaamad, et teadvus ( psüühika ) ei saa eksisteerida ilma ajuta. Selliseid nähtusi, mida nimetatakse surmalähedasteks kogemusteks, järgnevalt hakkamegi lähemalt uurima. 3.1.2 Ajusurmas esinevad nähtused 3.1.2.1 Inimese ,,füüsiline" surm Inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi alates kõige lihtsamatest molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat
sajandil. Kuid teaduslikumaid meetodeid on meditsiinis hakatud rakendama alates 17. sajandist. Meditsiin sai areneda ainult koos füüsika teaduse arenemisega, sest füüsika võimaldas luua selliseid tehnoloogiaid, mis on inimkeha uurimiseks täiesti hädavajalik. Näiteks mikroskoobi ja röntgentehnika leiutamine. 21. sajandi alguseks suutis meditsiin mõista väga paljusid inimkeha funktsioone ja suutis ravida enamikku haigusi. Näiteks inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi – alates kõige lihtsamatest molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga
annaabi.ee 
