Organisatsiooni missioon, eesmärgid ja strateegia (0)

MAINORI KÕRGKOOL
DISAINI INSTITUUT
JUHTIMISE ALUSED
REFERAAT
Organisatsiooni missioon , eesmärgid ja strateegia
Alina Leontjeva (DS-2-P-E-tal)
Õppejõud: Mare Kurvits
03.10.2009, Tallinn

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
ORGANISATSIOONI MISSIOON JA VISIOON 4
EESMÄRGID 5
Eesmärkide liigitamine 5
Eesmärkide hierarhia 6
ORGANISATSIOONI STRATEEGIA 7
Strateegia planeerimine 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

Ära räägi mulle kui palju sa töötad.
Räägi mulle kui palju sa ära teed.

SISSEJUHATUS

Oma alguse sai teadus nagu Juhtimise alused mitu aastad tagasi. Mõned autorid käsitlevad juhtimisideede arengut alates sumeri kaupmeestest ja Vana-Egiptuse püramiidide ehitajatest. Aga ei ole vaja nii kaugele minna, selleks et märgata juhtimissüsteemi. Aktiivse arengu ajal hakkasid muutuma suuremaks ja keerulisemaks organisatsioonid ja tööstusliku tootmise ettevõtted. Kujunes lõhe omanike (üksikisikud, tööstusdünastiad või osanike grupid) ja tegevjuhtide (iseseisvad spetsialistid planeerimise ja kontrollimise alal) vahel järjest tavalisemaks.
Esimesed kõikehõlmavad juhtimisteooriad tekkisid umbes 1920 aastal. Aga viimaste aastate jooksul on juhtimises avastatud, kuidas kompleksust ja spetsialiseerumist ühendades jõuda tulemuseni, kuidas mõistlikult korraldada tööd, planeerida strateegiat kuid ka organisatsiooni kontseptsiooni .

ORGANISATSIOONI MISSIOON JA VISIOON

Missiooni sõnastus on organisatsiooni vajalikkuse sõnastus. Siin ei kajastu mitte omanike või juhtide kesksed eesmärgid, vaid see, mida pakutakse oma tarbijatele või ühiskonnale laiemalt.
Missiooni sõnastus ei tohiks olla mitte liiga kitsas ega liiga lai, ta peaks olema realistlik , spetsiifiline, välja tooma ettevõtte tegevused, olema stimuleeriv. Hea oleks, kui missioon oleks ühelauseline.
Missioon peab vastama küsimustele, millises äris ollakse, milline on see äri tulevikus ja milline ta peaks olema. Missiooni formuleerimisel tuleb arvestada paljude huvidega nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool. Ta peab sisaldama äri definitsiooni, peamisi eesmärke ja filosoofilisi väärtusi.
Abelli arvates peab äri definitsioon vastama järgmistele küsimustele:

• Millised tarbija vajadusi rahuldatakse?
  
• Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse?
  
• Kuidas neid vajadusi rahuldatakse?
  

Vastavalt nendele küsimustele organisatsiooni missioon on orienteeritud rohkem tarbijale kui tootjale.
Visioon on vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest, milliseks organisatsiooni tahetakse arendada. Visioon peegeldab firma strateegilisi kavatsusi. Sisuliselt on tegemist kõige üldisema eesmärgiga milleni jõudmise vaheetappe täpsustatakse pika- ja lühiajaliste eesmärkide fikseerimise kaudu.
Visiooni iseloomustavad järgmised omandused:

• ta peegeldab teatud ideaali, ei ole detailne ega sisalda numbreid ,
  
• visioon käsitleb üldiselt kõrget kvaliteeti ja kõrgtasemelist tegevust,
  
• ta on üldiseks suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas,
  
• visiooni peaksid läbi tunnetama ja elu viima nii palju inimesi kui võimalik.
  

EESMÄRGID

Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Juhtimise ja tegevusvaldkondade toimingute alg- ja lõpppunktid.
Eesmärgid tuleb püstitada iga olulise tegevusevaldkonna kohta. Iga seatud eesmärk peab kirjeldama tingimusi ja tulemusi, mida on tarvis saavutada ja rakendada. Eesmärgid peaksid olema nende täitja jaoks reaalsed, selleks et eesmärgi elluviija peab tunnetama võimalust soovitu realiseerimiseks. Seega peavad eesmärgid olema selgelt sõnastatud.
Nõuded eesmärkidele:
SMART reegel:

• Specific – konkreetne
  
• Measurable – mõõdetav
  
• Agreed – kokkuleppeline
  
• Realistic – reaalne, saavutatav
  
• T imed – ajastatud
  

Eesmärkide liigitamine

Organisatsioonide eesmärke jagatakse kolmeks sõltumata sellest, kas tegu on avalike või eraorganisatsioonidega:
Sisulised eesmärgid - on käegakatsutavad. Sisuliste eesmärkide saavutades ei saa organisatsioon neid enam kasutada. Neid jagatakse kaheks:

• Ametlikud eesmärgid - on loojate või juhtkonna poolt määratletud vastavalt missioonile ja strateegiale. Nad on paberil selgelt sõnastatud ning neid levitatakse väljapoole organisatsiooni.
  
• Operatiiveesmärgid – põhinevad konkreetsetel funktsioonidel. Näitavad mida organisatsioon tegelikult soovib.
  

Süsteemi eesmärgid – on organisatsiooni enda jaoks. Need on vajalikud arengu ja kasvu tagamiseks või organisatsiooni eksisteerimiseks.
Individuaalsed eesmärgid. Organisatsioon koosneb inimestest, kellel võivad olla omavahel ja ka organisatsiooniga konfliktsed huvid. Ja põhimõtteliselt võidavad inimeste huvid mitte organisatsiooni huvid.

Eesmärkide hierarhia

Eesmärke saab panna hierarhilisse järjekorda lähtuvalt ajamõõtmisest. Kõige kaugemat tulevikku puudutavad eesmärgid on strateegilised eesmärgid ning nad katkuvad endas otseselt organisatsiooni strateegiat.

ORGANISATSIOONI STRATEEGIA

Strateegia on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, mis peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele nagu:

• Kust me oleme tulnud?
  
• Kus me praegu oleme?
  
• Kuhu me minna tahame?
  
• Kuidas me sinna jõuame?
  

Strateegiat vajatakse selleks, et teada saada, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ja järgida organisatsiooni missiooni. Oluline on välja valida õige strateegia, mis viib soovitud tulemuseni kõige efektiivsemal viisil, arvestades sealjuures ka erinevate valikute riskantsust. Strateegia on tegevusele orienteeritud; ta käsitleb seda, mida teha, millal teha, kuidas teha ja, kes peab tegema.

Strateegia planeerimine

Strateegia planeerimise protsess algab olemasoleva strateegilise plaani missiooni ja visiooni hindamisega. Analüüsitakse organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ja tulenevalt keskkonna muutustest tehakse kindlaks, millised strateegia osad vajavad muutmist . Situatsiooni analüüsiks kasutatakse tavaliselt SWOT - analüüsi, mis võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning sisekeskkonnast tulenevad organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed. Võib tekkida vajadus koostada uued strateegiad kontserni-, globaal -, äri- või funktsionaalsel tasandil. Kuid ka teha muudatusi juhtimisstiilis, organisatsiooni kultuuris, personalijuhtimises, infotöötluses ja süstematiseerimises.
Planeerimine on olemasolu tagamine eesmärkide saavutamiseks. Sa tead, kuidas sa liigud sealt, kus sa praegu oled, ja sinna, kuhu sa tahad jõuda. Organisatsiooni strateegilise mõtlemise väljundiks ei peaks olema plaan, vaid selline ärikontseptsioon, mis annab organisatsiooni kõigile tegevustele ühendava teema ja stiimuli.

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks võib öelda, et juhtimises on kõik omavahel seotud. Ei või olla organisatsiooni ilma oma juhita, juht ilma oma eesmärkide saavutamiseta, eesmärgid ilma hea strateegilise plaanita. Strateegia ja tulevikueesmärgid üldisemalt koos täpsete tegevusplaanide- ja tähtaegadega osakondade lõikes peaks olema igal organisatsioonil, kes tahab pikemalt konkurentsis püsida ja olla edukas.

KASUTATUD KIRJANDUS

„Juhtimise alused“, R. Alas
„Strateegiline juhtimine“, R. Alas
„Juht, mitte ülemus“, John Adair
„Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia“, http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Õppeaine Juhtimise alused loengu konspekt