Ühiskonna sidusus (0)

Avalik sektor- poliitiline

• Tuumaks riik
  
• Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim
  
• Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut , rahvusvaheline suhtlemine
  
• Institutsioonid: riigipea , parlament, valitsus, kohus
  
• võimude lahusus = võimud üksteisest lahus
  
• Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil
  
• Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20%
  

Erasektor- majandus

• Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8%
  
• Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne)
  
• Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele.
  
• Eesmärk võimu mõjutada, see on tugevates demokraatlikes riikides
  
• Tunnused: tegutsevad legaalselt, järgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi. Tegelevad ühiskondliku huvi pakkuvate asjadega. Mõjutavad riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust. Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ja tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse.
  
• Tingimus: turumajandus , eraomandus. Seadusele tuginev valitsemine. Indiviidi vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine.
  

Eestis on 2008 seisuga kodanikuühendusi ligi 30-40 000, nende hõive III sektoris on 5%.
1. Mis viitab Eesti kodanikuühiskonna nõrkusele?
1. Oodatakse, et keegi teine lahendaks probleeme, ei tegeleta ise sellega. Korteriühinguid on väga palju. Aktivist on siin riigis pigem negatiivne, mitte hea inimese staatus, nende mainet ei austata. Ei taheta silma paista ja ollakse passiivsed, juhile järgnemine on sobilik.
2. Kuivõrd riigivõim on huvitatud tugevast kodanikuühiskonnast?
2. Jätavad palju tegutsemisruumi, ei kaasata inimesi piisavalt otsustesse, arvamust ei küsita enne otsuse langetamist. Tuginetakse ainult teadmistele.
Ideoloogiad
Ideoloogiad
Ülim väärtus
Riigi roll
majandus
Sots. nõudmised
Parempoolsed
Liberalism
Indiviidi vabadus
Inimeste motiveerimine rohkem töötama
Vaba turumajandus, konkurents, avatud turg ja minimaalne riigi sekkumine
Iga elujärg sõltub isiklikest jõu-pingutustest, madal maks, otsustus-võimalus
Konservatism
Sotsiaalsete erisuste säilitamine
Traditsioonide, rahvusluse ja kristliku moraali edasikandmine
Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse
Kooslus on esma-tähtis, kollektiiv tähtsam
Kristlik demokraatia
Tugev kodanikuühiskond, heaoluriik
Tagada inimese heaolu läbi heaoluriik
Sotsiaalne turumajandus, astmeline maks
suur roll ebavõrdsuse leevendamisel
Vasakpoolsed
Sotsiaaldemokr.
Võrdsed võimalused kõigile
Reguleerida majandust
Segamajandus, suur tulu suur maks, raha hariduses ja sotsiaalvaldkonnas
tagada inimesele väärikas elatustase
Võimu teostamise võimalused

• Autoriteet- inimesed kuuletuvad võimule veendumusest, et võim on õigustatud, võim töötab nende heaks.
  
• Sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla või karistuste ees.
  
• Karismaatiline liider- juht, kes omastab ülimusliku autoriteedi tänu juhitalendile ja liideroskustele
  
• Riigivõim- parlamendil, valitsusel, korrakaitseorganitel.
  
• Riigivõimu eripära- kehtestab seadusi, kogub makse, kasutab vägivalda, otsused kohustuslikud, korraldada igapäevalu, esindada riiki
  
• sotsiaalne partenlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka huvigruppe, keda kavandav poliitika puudutab.
  KIHISTUSMINE
  

• Sotsiaalne kihistus- süsteem, mille abil ühiskond jagab inimesi hierarhilisse struktuuri.
  
• Inimesi jaotatakse klassi elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu baasil. Mittedemokraatlikus riigis on suurim alamklass , demokraatlikus aga keskklass .
  
• Sotsiaalne lõhe- suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjusel võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised.
  
• Sotsiaalne mobiilsus- inimene või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis.
  
• Horisontaalne- ühest linnast/majandusharust teise liikumine.
  
• Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi.
  
• Põlvkondade vaheline- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja väärtussüsteemi, kui nende vanemad
  
• Eliit - kõrge staatusega grupp, kes omavad seda, mida peetakse väärtuslikuks. Ligipääs riigivõimule ja üldse võim ja mõjukus.
  
• Omnistatud - Mida inimene ei saa muuta, sellega seotus positsioon on inimesele antud ilma tema soovita, pingutusest sõltumata. Sugu, vanus, rass.
  
• Omandatud- ise saavutatud, valikute, teenete, pingutuste tulemus. Abielu, õppimine, töö.
  
• Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistav sobilik käitumisstandard.
  
• Rollikonflikt - olukord, kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavhel sobimatud nõudmised ja ootused. Ntks koolidirektorist lapsevanem.
  
• Inimgrupid- varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised .