"Läänerindel Muutuseta" Kokkuvõte/Analüüs (2)

Mõnda
Erich Maria Remarque teosest
„Läänerindel muutuseta“
Arvesta vastamisel sellega,
et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna
ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust.
Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest.
Minu nimi on Sten Kangilaski
1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks.
Vastus: Mulle see raamat üpriski meeldis, sest ta avardas mu silmaringi. Läbi selle raamatu sain ülevaate sellest, kuidas asjad reaalses sõjas käisid. Samuti olid raamatus sündmustik ja olukorrad vägagi detailselt kirjeldatud kuid kippusid venima liiga pikaks. Samuti pani mõtlema see, et suurem osa sõdijatest, eriti noored mehed, pole saanud võimalust muule elule, neil pole olnud võimalust luua perekond, käia tööl, saada lapsi, nende kogemused piirduvad surma ja tapmisega. Samuti esinevad raamatus detailsed kirjeldused inimeste kõhklematust tapmisest tekitas kõhedust, inimesi tapeti julmalt, kõhklemata kellegi mahalaskmisel, mida oli kohati ebameeldiv lugeda, kuid kokkuvõttes oli üpriski huvitav lugemiselamus .
"Meie teadmised elust piirduvad surmaga."
2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks?
Vastus: Teoses pani mind kaasa mõtlema see olukord, milles need sõdurid olid. Nad küll astusid oma kodumaa kaitseks välja, kuid mis hinnaga? Nad pidid läbi elama suuri jubedusi ning surema. Samuti oli siin raamatus kui sõjaolukorras väga palju psüühilist pinget, rindejubedusi taluda ei olnud sõduritel kerge. Näiteks kui keegi suri, siis lihtsalt öeldi, et „ viskas vedru välja“. Mehed tegid niimoodi nalja , sest muidu nad ei peaks enam lihtsalt vastu, naljatledes oli jubedustega lihtsam toime tulla. Samuti pani kaasa mõtlema see, kui vähe on raskes olukorras vaja, et tuju paremaks saada. Mehed nägid ühe naise plakatit, mis nad hulluks ajas. Nad polnud ammu juba ühegi naise pilti näinud üle pika aja ning selle pildi nägemine tõstis nende tuju.
"Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeelt säilitada, sest selleta oleksime omadega läbi."
3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks?
Vastus: Vihale ajas see fakt, et need kes sõdisid, neile polnud sellest sõjast mitte midagi kasu. Sõdurid pidi lihtsalt käsku täitma, ilma et nad ise sellest kasu saaksid, nad riskisid oma eluga selleks, et poliitikud oma tahtmise saaksid. Kui käputäis sõdureid sureb , siis see on poliitikute jaoks vaid loomulik kadu, millega peab sõjas arvestama, kuid sõdurite ja nende perede jaoks on see kohutav tragöödia, sõduritel on oma pere, kes neid igatseb. Sõjas pidid üksteise vastu võitlema need, kes võibolla sõjas üldse olla ei tahagi.
"Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid , nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam."
4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks?
Vastus: Kahjuks mulle see raamat eriti ei meeldinud, sest mul on ebameeldiv ja kõhedust tekitav lugeda jubedaid sõjakirjeldusi, samuti pikad olukorrakirjeldused kippusid olema üpriski väsitavad. Kuid siiski pani mind kasvõi natukest rõõmu tundma see, et sõdurid suudavad ka kõige jubedamas olukorras mingitki positiivsust ja rõõmsust säilitada nalja tegemise läbi, suudavad nautida ning rõõmu tunda väikeste asjade üle, mis võib sõjas väga palju aidata.
5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat – põhjenda, kas sa olid hea lugeja.
Vastus: Ma arvan, et selle teose puhul olin ma keskmine lugeja, mõndade kohtade peal, kus olid väga pikad ning detailsed olukorrakirjeldused, ei viitsinud ma väga süveneda kõikidesse detailidesse. Mõningaid pikaks veninud sõjakirjeldusi oli väsitav lugeda, mistõttu üritasin ma nendega nii ruttu kui võimalik ühele poole saada. Pikkade kirjelduste lugemine muutus automaatseks, enam ei süvenenud teksti sisusse vaid vuristasin sellest lihtsalt läbi.
6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks?
Vastus: Teose lugemise eest peaksin ma enda arvates saama nelja, sest mõne koha peal ma vuristasin tekstis esinevatest pikkadest kirjeldusest läbi ilma sisusse süvenemata, kuna need pikad kirjeldused mis raamatus olid, muutusid väsitavaks. Teose analüüsi eest võiksin saada viie, sest nägin analüüsi kirjutamisel korralikult vaeva ning kulutasin sellele mitu pikka tundi.