Mati Unt - "Sügisball" (Hermenetuliline tööleht) (0)

Mõnda
Mati Unti teosest
„Sügisball“
Arvesta vastamisel sellega,
et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna
ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust.
Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest.
1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks.
Vastus: Minule meeldis antud teos. See oli juba vormi poolest erinev eelnevatest teostest, mida ma lugenud olen. Teos on kirjutatud läbi kuue erineva tegelase ning nende kaudu sai teada, kuidas elati ühes ja samas kohas. Hea oli seda teost lugeda, sest laused olid lihtsad ning tegevuses polnud ülepingutatud ulmeliste sündmustega või liigsete draamadega . Ainuke häiriv asjaolu minu jaoks oli see, et mul jäi teadmistest väheseks ning ma pidin otsima ise lisa informatsiooni näiteks Le Corbusieri või William Somerset Maughami kohta. Minu arust oli äärmiselt põnev lugeda seda, kuidas nende kuue inimese elud omavahel põimusid, teadmata kui lähedal nad tegelikult teineteisele elasid.
2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks?
Vastus: Mind pani mõtlema see, et mulle meeldib see, et ma ei ela enam linnas. „ Maurer mäletas vanu linnaosi, viiekümnendaid aastaid jälkide pätibandedega, krahvideks, vürstideks ja kuningateks hüütud kambapealikute legendaarsust, veel enam, ta mäletaks ka viiekümnendate aastate alguse (või veel varasemat) kõmujuttu salajastest vorstivabrikutest, mis töötlevad inimliha.“ Linnas on palju rohkem kuritegevust ja kahtlaseid jõukude liikmeid, kui seda on linnast väljas. Maakohas on õhtuti elu palju rahulikum ja vähem ohtlik, kui seda on linnas. Maakohas liigub õhtuti vähem autosid ringi, mis tekitaksid müra ning on lihtsam magama jääda, sest pole ülemist korterit , kus toimuks hilisõhtune pidu või alumist korterit, kus keegi otsutab õhtul remonti tegema hakata.
3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks?
Vastus:
Antud teoses vihastas mind see juhtum, kus August Kask piilus oma pikksilmaga teiste inimeste korteritesse ja uuris, mida inimesed teevad. „August Kask tegigi nii. Ta oli ostnud suure pikksilma ja uuris sellega öösiti vastasmaja aknaid.“ Minu arvates on selline teguviis labane . Inimesed, keda jälgitakse salaja kuskilt kaugelt, ei saa tunda end turvaliselt isegi mitte oma kodus, sest iial ei või ju teada, mida jälgija tegelikult tahab. Antud olukorra tegi August Kask küll oma uuringuid , kuid teised võivad arvata, et jälgijal on mingid kurjemad plaanid.
Lisaks tekitas minus pahameelt see, kuidas August naistesse suhtus. „Ta leidis, et kui naise on kord olemas, siis ei saa öelda, et neid ei ole olemas. Ta ainult ei tahtnud end siduda naiste ega ka naistest tulenevate lastega. Kuidas sai naisi uurida ohutult? Oli see üldse võimalik, sest naised on ju kleepuvad kui kärbsepaber. Naist võiks vaadelda puuris, või silmitseda läbi klaasi.“ Augusti väite põhjal võiks järeldada, et lapsed tulevad ainult naistest ning mehed ei mängi sealjuures mitte mingisugust rolli. Lapsed oleksid nagu ainult naiste süü. Kui naine on nagu kleepuv kärbsepaber, siis miks ei saa mehed ilma naisteta hakkama? Sellest Augusti mõttest jääb kõlama noot nagu naised oleksid ikka veel meestega võrreldes alamad .
4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks?
Vastus: Ma ei leidnud siit teosest midagi rõõmustavad, sest kogu räägitud lugu tundus mulle suhteliselt kurva ja halli alatooniga. Seda ilmselt sellepärast, et lugejale edastatakse Mustamäe olukorda väga tõepäraselt. Korraks tundus, et Eero saab isegi õnnelikuks Mustamäel, kuid mõned leheküljed edasi rikutakse seegi ära. „Laura ja Eero abiellusid detsembri keskel. Nad lootsid , et saavad kaks korterit kokku vahetada. [---] Eero hakkas peagi mõistma, et ta naine ei mõista teda. Laura film hakkas ikkagi lõppema.“
5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat – põhjenda, kas sa olid hea lugeja.
Vastus: Ma arvan, et ma sain selle teose lugemisega päris hästi hakkama. Ma oleks saanud teosest ehk paremini aru, kui mul oleksid suuremad teadmised. Nii mõnigi kord jäi mulle segaseks see, miks kirjanik keset juttu toob just sisse reaalsed inimesed, kes on ajaloos eksisteerinud näiteks Le Corbusieri või räägib laseeritud kunstist. Kuna ma ei teadnud, kes või mis asjad need on, siis ei osanud ma alguses seosed luua ning pidin nende kohta lisa informatsiooni otsima. Kuid mulle kui lugejale pakkus see teos põnevust, sest lugu kirjeldati läbi erinevate tegelaste ja mitte järjest ning ma suutsin nende väikeste lugude põhjal kokku panna tervikpildi teosest. Ning ma arvan, et ma sain teose mõttele pihta, milleks on see, et inimesed elavad nii lähedal üksteisele ja nende elud pidevalt põimuvad, aga ometi hinges on nad üksildased oma korterites Mustamäel.
6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks?
Vastus: Ma arvan, et ma peaksin saama viie, sest ma suutsin teosest kokku panna ühe suure pildi väikestest lootükkidest. Lisaks leidsin ma, et kuigi inimesed elavad lähestikku koos ja nende teed põimuvad, kuid ometi on nad üksildased. Kuigi antud teoses oli väga palju fakte tegelikust elust võetud, mis mind teinekord häirisid, suutsin ma ikkagi seda teost nautida.
Enne ärasaatmist kontrolli,

• kas sinu vastused on ikka 50 sõna pikkused
  
• ning kas nad ikka lähtuvad teose sisust
  
• ning kas sa oled ikka kasutanud kolme tsitaati teosest
  
• ning kas sa oled oma arvamusi põhjendanud näidetega teosest.