Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirati püsttarade, hekkide või kraavidega pauperiseerumine - talupoegade vaesumine anglikaani kirik - uus Ingl. kirik, mis on truu katoliikluse dogmadele supremaatiaakt - ülemvõimu käsitlev dokument klann - sugukondlik kogukond anglikaani usutunnistus - korrastatud kiriku org. tugevdati kihelkonnavaimulike osa generaalstaadid - seisuste esindused Notaablite Kogu - kuninga määratud isikute kitsas ring Pariisi parlament - kohtuasutused, mis pididkuninga antud seadusaktid registreerima
basseinid. 6) Aiapaviljonides avaneb vaade aiale 7) taimed pakuvad varju, jahedust, rohelust ja silmailu. 8) Suuremates aedades võivad kanalid olla igas kvartalis jaotades põhikvartaleid väikesemateks kvartaliteks. · Näited: Abbaside aed 8. Keskaja aiad · Kloostriaiad ja lossiaiad · Kujunduselemendid: 1) Suletud aiad isalmi aedade mõju 2) Lille, tarbe ja ürdiaiad võisid olla üksteisest eraldatud teede, hekkide või piirteega. 3) Suuremal maalal paiknesid puuviljaaiad. · Uued kujunduselemendid: 1) Pergola Rooma ajast tuntud varjualune päikese eest 2) Roosiaed Heki või müüriga eraldatud aed purskkaevude ja jalgteedega. 3) Roosvikasvatamine oli üle võetud Ees-Aasiast. 4) Labürint puudest pügatud vormiga umbtee ( üle võetud arvatavasti Vana-Kreekast) 4) Lust verandad aias lusthaus
· Kadrioru loss. Ehitatud Peeter I käsul , kavandas NICCOLO MICHETTI . Stiililt on see itaalia hilisbarokilik. Loss pole väga suur, kuid on luksuslik. Kolmekorruseline. Esimesel korrusel majandusruumid ja kolmandal privaatsed eluruumid, teine korrus pidude ja vastuvõttude jaoks. Lossi peosaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ja kujude ning maalidega. Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuride, basseinide ja purskkaevudega. · Mõisahooned Eestis. Barokkstiil on eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma mõisate ehitamises, näiteks Palmses.
Relvastatud salkdade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Majanduslik areng 16.saj arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted. Tootmise alal muutus olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras rauasulatamist, laienesid klaasi ja seebi tootmine, tina ka plii oli ka oluline. Lambakasvatuse laienemine, villa hind tõusis. Aeti laiali talupoegi ja vahel ka külasi, et feodaalid saaks lambaid kasvatada. Seda protsessi nimetati tarastamiseks, sest lamba karjamaad piirati püsttaradega, hekkide või kraavidega. Enamik talupoegi pauperiseerus ehk vaesus, teised läksid palgatööle manufaktuuridesse. Rändasid mööda maad ja leidmata tööd hakkasid varasteks, röövliteks ja hulkuriteks. Kuingavõim võttis vastu karmid meetmed, "verine seadusandlus", peksti, lõigati pool kõrva , kolmandat korda tabatult hukati. Henri 8 40 aastat valitses (1509-1547) jätkas isa tööd. Ta oli mõjutatud humanismiideedest ja renesansskultuurist
Kadrioru Loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000.
Puukooli pakutavate suurte taimede pärast ning ka "põhjamaine" kvaliteet on üks määrav põhjus. Põhjanaabrid eelistavad puid, mille kõrgus algab 1 meetrist ning soosivad erinevaid elupuu, mägimänni ja ka kuuse sorte.Lisaks puude müügile pakub Vääna Puukool ka taimede renti. Puid saab rentida koos potiga ning need saab paigutada näiteks pidude, sünnipäevade või vastuvõttude kaunistuseks.Lisaks pakub Vääna Puukool maastikukujundamise teenust, istutamisteenust, puude ja hekkide kujundamise ja ohtlike puude raie teenust. Seda kõike teostavad kogemustega oma ala spetsialistid. 12. Kuidas hindate puukooli kodulehte, kas seal toodud info taimmaterjali kohta on usutav ja millised võivad olla allikad, kus pärinevad taimekirjeldused? Puukooli enda kodulehekülg on ikka väga infovaene ja paljude taimede kohta mis neil on ära toodud kui nende toodanguproduktina puudub informatsioon nende kodulehekülje peal
Peenike kerge prügi kerkib maapinnalt spiraalina, telgid, suured telgid on tõsiselt segi aetud; enamus väljapandud katusekivid, katusetahvlid on paigalt nihutatud. Oksad on katki, viljapõllule on sissetallatud teerada Pehme tornaado25-32 m/sek., 55-72 mph Lamamistoolid, väikesed taimed, raske prügi on õhu teel edasi kantud, väiksemad kahjustused kuuridel ja garaazidel. Palju tõsisem katusekivide, katuseplaatide ja korstnakivide paigalt nihkumine. Puidust aiad maha lükatud. Puude ja hekkide väiksemad kahjustused. Mõõdukas tornaado33-41 m/sek, 73-92 mph Rasked mobiilsed majad on ümberpaigutatud, kerged karavanid on ümber puhutud, aiamajakesed on purustatud, garaazikatused on ära kistud, kivikatused ja korstnad on lõhutud. Puudel üldised vigastused, mõned suured oksad on ära väänatud või murtud, väikesed puud on välja juuritud. Tugev tornaado42-51 m/sek., 93-114 mph Mobiilsed majad on ümber lükatud / tugevalt kahjustatud, kerged karavanid on purustatud;
Lõunarannikul. Veestik Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Elustik Vaatamata kõigele jätab Suurbritannia teede ja teede ja kõlvikute istutatud puude, paljude parkide ja hekkide tõttu väga metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad. Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja-Inglismaal ja Sotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu. Seepärast ongi tekkinud tavaline
pärit 20. sajandi algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läikivat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik, Toompuiestee 22 krundi lõunaservas), ploomilehise õunapuu roosade õitega teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharulised), "leinasaared"(Shnelli tiigi kirdetipu juures vallil, "vihmavarjujalakas"(Pika Hermanni jalami juures),
kuid moodustatakse eri värvi lehtedega (okastega) taimedest. Kõrgem hekk võib olla nt roheline või tumeroheline ja madal hekk kollakasroheline või rohekaskollane. Võib kasutada nii ühte liiki ja tema sorte kui erinevaid liike ja sorte. 3. Mõlemad astmed pügatakse erikujuliselt, liik on sama või erinev. Madal hekk on lihtne, kõrgem aga nt topiaarhekk ja pealt nt lainjas. 4. Mõlemad astmed on vabakujulised ja moodustatakse eri taimedest. Tänavaäärne hekk · Hekkide rajamine on üks tänuväärsemaid võimalusi elamukruntide ja aedade eraldamiseks tänavast ja naaberaiast. · Hästi hooldatud hekk on tihe ja moodustab otsekui rohelise seina. · Vanematel aegadel olid piirded sh ka hekid väga kõrged ja varjasid täielikult vaate krundile. · Praegusel ajal on piirded enamasti rinnakõrgused (1,2m) või puuduvad · Tänava ääres peaks kasvama lihtne ja korralikult pügatud hekk, mis sobib igasuguse hoone arhitektuuri, materjali ja värviga.
Haigusi ja kahjureid harilikul elupuul peaaegu ei esine. Kõige suuremaks kahjustajaks on koerte ja kasside uriin, mis põhjustab võra alumiste okste pruuniks või mustaks muutumist. Aastal 2001 leiti Eestis harilikult elupuult esimest korda kottseeneliik, mis põhjustab puudel vanemate okste kolletumist ja varisemist, muutes võrad hõredaks ja inetuks. Kasutus: Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad 4 liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Suuremaid puid ja alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis, Tali, Tihemetsa, Luke ja teistes parkides. Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse
tõttu, tema võime tõttu kasvada varjus ja omaduse tõttu reageerida pügamisele sarnaselt heitlehistele põõsastele - moodustada ühe äralõigatud oksakese asemele mitu uut. Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele,et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi. Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus - ta talub kuni -25 C. Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide
elamutega kus nad on enim kaitstud tuule, tolmu, müra ja võõraste pilkude eest. Selline terrassi asetus võimaldab suvisel ajal elutoal vahetult ühenduses olla õuealaga, olles seejuures nn väliseks eluruumiks. Terrassidele rajatud istumiskohti kaitstakse valdavate tuulte, harvem päikese ja ilmastiku eest. Tuulte kaitseks rajatakse puidust võrestikke ja variseinu, ka on võimalik kasutada klaas- ja betoonseina ja teisi looduslikest kividest müüritisi. Ka taimed leiavad kasutust hekkide, roni- ja vääntaimedena. Ilmastiku eest on võimalik kasutada läbipaistvast materjalist katuseid. Terrassi ehitamist alustatakse mahamärkimisest ja mõõtmisest. Väljamõõdetud alalt eemaldatakse kasvupinnas. Terrassi aluspind tuleb katta geotekstiil kangaga, millele kantakse peale jämeda fraktsiooniline liiva, kruusa või killustikku kiht. Jämeda 1/4
Eklektika ja Fookuses väikeaed, kujunduses Korrapärane aiakujundus, mille Kohalike liikide kasutamine, uusklassitsism korrapära ja klassikalised juured renessanss- ja barokkstiilis; kodumaised ja vanaaegsed kuni 19. saj lõpuni geomeetrilised vormid. lihtsad lahendused. Erinevad ruumid taimed. Peenrad: et kogu aeg Vastureaktsioon maastikupargile. aias hekkide ja põõsagruppidega midagi õitseks; kombineerimine Intiimne mõõtkava, peenelt eraldatud; purskkaevud, pügatud maitsetaimedega ja väljatöötatud detailid. puud. Müürid, terrassid, tiigid, köögiviljadega. Värviteooriate Eri liikidena ka taluaed, metsik aed, pergolad jne. Teise äärmusena rakendamine peenardel. woodland-garden
läbivat peosaali, mis on kaunistatud rohke strukkdekoori ja laemaalingutega. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles' eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui
Viljandi 11 on ebasümmeetrilise põhiplaaniga hoone, millele on hiljem juurde ehitatud vasak tiib trepikojaga matkides paremat tiiba. Juurdeehituse käigus on kaotatud katuselt ka termakna motiivid vintskapide kohalt. Hoonet kaunistavad kvaader nurgaketid, petikaknad külgedel ja räästakarniisid. Uste ümber talakaarsegmendistik lukukivi motiiviga. Hoone on värvitud roosakat tooni punase eterniitkatusega. Samal perioodil hakati rajama ka linna pärnaalleesid paralleelselt hekkide ja iluaedade projektiga. Täna ääristavad Viljandi tänavat hooldatud puud, mis lisavad ärihoonetele isikupära. [1] Joonis . Türi ärihooned. Välja, L. 2009 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ajalugu. [WWW] http://www.turism.tyri.ee/index.php?page=75& 26.11.12 2. Alatskivi loss. [WWW ] http://www.alatskiviloss.ee/est/loss/ 23.11.2012 3. Hein, A. Eesti Arhitektuur IV. Tallinn: Valgus, 1999 4. Kalm, M. Eesti XX saj. arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001. 5. Maiste, J
Saint-Pauli katedraal. Kunst Eestis 17.-18 sajandil 1. Kadrioru loss ehitati Peeter I valitsemise ajal. See on ehitatud barokki stiilis. Kadrioru loss pole väga suur, küll aga luksuslik. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks. Kadrioru lossi peosaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ning kujude ja maalidega. Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuridega, basseinide ja purskkaevudega. Klassitsism ja romantism 1.18 saj on nimetatud valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustajad, näiteks kirjanikud ja filosoofid Voltair, Montesquieu ja Diderot väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes, ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. 2
Kadrioru loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja- Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal
trepikoja seinal. 6.4. Haldusteenused Korteriühistul on alates 2013 aastast palgatud raamatupidaja, kellele makstakse 25 kuus. 16 7. Korterelamu hooldamine 7.1. Krundil Krundi korrashoiuga tegelevad majaelanikud ise. Kokkuleppeliselt riisutakse sügisel lehti, suvel niidetakse muru ühiskasutuses olevalt haljasalalt enamasti kordamööda ühes oma aiamaa niitmisega. Talvel organiseerib lumekoristuse oma parkimiskohalt igaüks ise. Hekkide lõikamine korraldatakse vastavalt vajadusele ja võimalustele kas ise või ostetakse teenust aleviku üldkasutuses olevatel aladel heakorrateenust teostavalt ettevõttelt. 7.2. Hoones Hoonesisese hooldusega tegelevad korterite omanikud ja üürnikud ise, graafiku alusel või kokkuleppeliselt. Trepikodasid koristatakse vastavalt vajadusele korruste kaupa naabritega kordamööda. 7.3. Tehnosüsteemid Tehnosüsteemide lihtsamate hooldustöödega tegelevad majaelanikud. Keerukamaid ja
kogu see silmarõõm pumbata piisakestki õndsust mu südamest ajju, ja ma seisan Jumala palge ees otsekui kuivanud kaev, otsekui mõranenud pang. Lk. 87- Eile õhtul kiskus mind õue. Korraga oli tulnud sula, ma kuulsin, et jõgi on üle kallaste tõusnud, kõik ojad suureks paisunud ja mu armas org allpool Wahlheimi üle ujutatud! ... Oli kohutav vaatemäng näha ülalt kaljult all kuuvalguses tulvavaid voogusid üle põldude ja aasade ja hekkide ja kõige muu veeremas, avar org kõrgemal ning madalamal üksainus mäslev meri tuule vihinas! Ja kui siis kuu sünkja pilve tagant taas nähtavale tuli ja vood mu ees vapustavalt kaunis vastuhelgis kohinal mööda rullusid, haaras mind kõhedus ja otsekui joovastus! Ah, avali käsi seisin ma kuristiku serval ja ohkasin: ,,Alla!, alla!", olles ekstaasis valmis oma piinas ja kannatused sügavikku paiskama, lainete kombel virusse viskuma!
vili on õunvili, ellipsoidjas, valminult oranzpunane, tumedate täppidega, 1,5- 2 cm pikkune, kollaka viljalihaga, 3-5 Viljad luuseemnega. Viljad valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule õitseb mai lõpus- juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: Talub poolvarju, kuid õitseb täisvalguse käes valgus niiskus eelistab viljakamaid savikaid muldi muld üksikpuuna, keskmiste või kõrgemate hekkide rajamiseks Kasutamine Sordid talub hästi kärpimist ja sügisel püsivad lehed suhteliselt kaua puul Märkused Prk. PÕISENELAS Ida-Aasia, Põhja-Ameerika Päritolu 2-3m Kõrgus Kasvukuju silinderjad või nõrgalt kandilised, rõmelised, paljad, nõrgalt läikivad, hallikaspruunid, kestendavad Võrsed lamedalt piklikmunajad, 0,4-0,6 cm pikad Pungad
7. Taluhooned ja -õued. Taluehitus pälvis 30.ndatel professionaalsete arhitektide tähelepanu. Korraldati sobiva maahoonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris, projekteeriti ka esimesed funktsionalistlikud taluhooned. Seoses piimakarjakasvatuse levikuga ehitati meiereisid ja suuri lautu ja küüne. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi. Viidi läbi kodukaunistuskampaaniaid, propageeriti haljastuse, alleede ja hekkide rajamist. 8. Mõisad ja mõisapargid nende kujunemine, ulatuvus ja ilme erinevatel sajanditel (17. 20. saj). Rootsi aeg 17. saj. teine pool. Alates 1645. a on Eesti alad jaotatud kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa, milline jaotus kehtis kuni I Maailmasõja lõpuni. Kujuneb välja aadli omavalitsus. 16.-17. saj mõisate võrk tiheneb. Mõisaid asutatakse külamaadele, talupojad aetakse minema või asustatakse ümber. Ka sõdades tühjaks
võimulolijaid ei olnud võimalik kritiseerida, kriitilisi artikleid ei avaldatud. Loodi propagandatalitus, mille ülesandeks oli kehtiva korra õigustamine. Selle eestvedamisel viidi läbi palju suuri kampaaniaid. Esmane oluline kampaania oli nimede eestistamine, seda nii perekonnanimede kui eesnimede osas. Eestlased said algselt nimed 1830. aastatel pärast pärisorjuse kaotamist. Lisaks oli lipukampaania ja kodukaunistamiskampaania ehk õue eraldamine loomade aiast, hekkide istutamine, vaipade kudumise õpetamine. 1930. aastate lõpus jõuti Pätsi eestvedamisel kolmanda põhiseaduse koostamiseni. Põiseaduse koostas 1936 valitud Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, sai kogu Pätsi-meelne. Seaduslik võim kuulus riigikogule, nende ametisolekuaeg oli 5 aastat. See sai ka kahekojaliseks, kuid see on omane suurriikidele. Ülemkoda ehk Riiginõukogu 40 liiget ei olnud valitavad, pigem
Nulgude okkad püsivad kuivas toaõhus palju paremini puudel kui kuuskedel. Esimesed jõulupuude nuluistandused on rajatud ka Eestis, kuid seni asjatundmatult ja meie talvistesse oludesse sobimatute nululiikidega. Eestis on nulgudel peamiselt dekoratiivne väärtus. Neid kohtame mõisaparkides, maa-asulate haljastuses, metsaservades, talude haljastuses, teede äärtes, haljasaladel jm. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Pseudotsuga perekonda kuulub 5 (7) liiki, milledest 2 (P. menziesii ja P. macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis.
või pöörises. Kivirikud kasvavad olenevalt liigist nii päikesepaistelises kasvukohas parasniisketel vett läbilaskvatel huumusrikastel muldadel kui ka poolvarjulistel ja varjulistel niiskematel huumusrikastel muldadel. Kõige sagedamini kasvatatakse neid kiviktaimlas. Sobivad ka püsilillepeenra eesäärele, kalmistule ja aiavaasidesse. Ilusad koos pisikelluka, mägisibulate, aubrieetade, halli nelgi ja hariliku müürilillega. Varjutaluvamad liigid sobivad hoonete ja hekkide põhjaküljel asuvatesse peenardesse koos kopsurohu, bergeeniate, lõhnava kannikese, väikese igihalja ja priimulatega. 13. Kukehari Kukeharja perekonnas on üle 500 liigi, mis kasvavad looduslikult peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes, lõunapoolkeral leidub ainult üksikuid liike. Kukeharjad on enamasti madalad, murujad kuni poolkõrged püsikud või poolpõõsad, harvem ühe- või kaheaastased. Varred lamanduvad, tõusvad või püstised. Lehed lihakad, õied kollased,
Kõige päikesepaistelisem on Kagu-Inglismaa, kus sajab 600-700mm aastas. Seda piirkonda nimetatakse ka Inglise Rivieraks (nagu on Prantsusmaal Prantsuse Riviera). Suurbritannia jõed on lühikesed ja veerikkad. Paljusid ühendavad kanalid. Järved on väikesed, järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Sotimaa. Mets hävitati valdavalt juba 16.-19. sajanditel, nüüdisajal katab see ainult 5-7% riigi pindalast. Ometi jätab Suurbritannia teede äärde istutatud puude, parkide ja hekkide tõttu metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad. Kaart nr 2. Suurbritannia füüsiline kaart. 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE Britannia nimi tuleneb saartel elanud briti hõimu nimetusest. Esimesed inimesed asusid Suurbritanniasse umbes veerand miljonit aastat tagasi, kui Euroopa ja Suurbritannia vahel oli veel maismaasild. Umbes 400
suuresti varieeruda. Isased linnud on kirkad, mitmesuguse täpistusega ja küütleva sulestikuga. Nende pea on tumeroheline külgedelt erkpunaste paljaste sagarate ja lokutitega. Isaslinnu kaelus on enamasti valge ja kuklas on tutt. Emaslind on kasvult väiksem, pruunikashall tumedate täppidega. Lindude saba on ristivöötidega ja silmatorkavalt pikk, eriti isaslinnul. (Kangur jt 2005:60-61) Harilikult elutseb ta väikestesse salkadesse hoidudes salude, puuderühmade, hekkide ja suuremate aedadega kultuurmaastikel, talvel ka roostikes, õuealadel ja toitmispaikades (Jonsson 1992:182). Linnud ööbivad puude otsas, eelistades varjulisi kuuski ning toitu otsivad peamiselt maast. (Kangur jt 2005:60-61). Toit on väga mitmekesine, peamiselt taimede seemned, puuviljad, juured, rohelised taimeosad, poegadel ka putukad ja teised selgrootud (Jonsson 1992:182). Joonis 3. Jahifaasan (Phasianus colchicus). Allikas: Birding in Taiwan
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 2,5 m Taime välislaadi kirjeldus: Lehed: olenevalt sordist kas rohelised või siis purpurpunased, ovaalse kujuga. Õied või õisikud: Õitseb mai lõpus-juunis roosakasvalgete kännasjate õisikutega Liigi eritunnused: Väga külmakindel. Väga vähenõudlik. Talub mõningal määral varju. Väga kiire kasvuga. Kasvukoha nõuded: Ei talu liigniisket mulda. Päike-poolvari. Kasutamine haljastuses: kasutatakse hekkide rajamiseks Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/poisenelasordid.htm http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/poisenelas.htm 3.7 Ebajasmiin (Philadelphus) Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstine tihe põõsas Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, harvalt jämesaagja servaga, teritunud tipuga. Pealt
Tootmise alal muutus oluliseks manufaktuurtööstus, mis haaras erinevaid valdkondi rauasulatamine, klaasi- ja seebitootmine, veeti välja tina ja pliid. Eriti möjutas aga Inglismaa majandust kalevitööstus, mis suurendas järsult nöudmist lambavilla kui kalevi tooraine järele. Nüüd hakkas lambakasvatus laienema. Seetöttu aeti talupojad nende maadelt ära ning hakati lambaid kasvatama. Lammaste karjamaad piirati tarade, hekkide vöi kraavidega. Kogu seda protsessi hakati nimetama tarastamiseks. Talupojad jäid aga tööta ning vaesusid ehk pauperiseerusid. Neist said hulkurid ning kuningas vöttis kasutusele karmid abinöud (,,verine seadusandlus"), mille käigus neid peksti, löigati pool körva, kalmandat korda tabatuna aga hukati. HENRY VIII Henry VIII (1509-1547) jätkas kuningavöimu tugevdamist (jöudis välja selleni, et igaüks, kes julges vastu hakat, saadeti tapalavale). Henry VIII
11) Laukapuu (Prunus spinosa) Võib kutsuda ka metsploomiks. Võrsed teravatipulised ja torkivad. Peamised kasvupaigad on Saaremaal. Võrsed ja okkad on hallitoonilised, lehed piklikud, kuni 4cm pikad. Õitseb mais, viljav valmivad septembris. Vilja läbimõõt 1,5cm- maitseb mõrudalt. Kuivatatud õitest ja lehtedest on saadud tõhusat ravimteed kõhulahtisuse vastu ning tethud kompresse nahahaiguste puhul (eestis puu looduskaitse all)- sobib hästi hekkide jaoks. 12) Lepad (alnus) Eestis kasvab Hall lepp ja Must ehk Sanglepp. Halli lepa leht on tipust terav, mustal lepal aga tömp. (musta leppa on eestis vähem eelistab kasvamiseks niiskeid, märgi alasid. Must lepp elab vanemaks kui hall lepp. Kaasiku järgi lehtmetsadest kõige levinum on hall lepp. On pioneerpuu ehk metsa algataja, saab kõige kiiremini kasvama) Mõlemad lepad muudavad mulda viljakamaks (lepalehed ei koltu sügisel kui
Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata. Need ettevalmistavad tööd võiks teha juba enne istikute hankimist. Paljundatakse seemnetest, külvates neid kas sügisel või kevadel, viimasel juhul tuleb neid eelnevalt stratifitseerida Elujõulisuse suurendamine Hekkide puhul tuleb korralikult kasta kohe pärast püsivale kasvukohale istutamist. Et kastmisvesi laiali ei valguks, tuleb pärast istutamist mõlemale poole hekirida teha mullast väikesed vallid. Rajatud hekk vajab mitu korda kastmist ka järgmisel suvel. Eriti oluline on multsida rajatud heki alust maariba. Multsikiht võiks olla olla 5 kuni 10cm paksune. Seenhaiguste esinemisel tuleb pritsida seenhaiguse vastase preparaadiga. Taimedest on võimalik
Samamoodi said paljud hukka ka maapinnal, kas siis vaenlaste vägede käe läbi, või muudel põhjustel. ,,Mitmed sõdurid uppusid kaelasügavustes soodes oma raske koorma tõttu, sest nad ei suutnud ennast oma varustusest vabastada."49 Maandudes olid aga paljud sõdurid mõneks hetkeks tegutsemisvõimetud. ,,Maanduda pimedas vaenlase rindejoone taha, kui pole õrna aimugi asukohast suuremat segadust ja hirmu ei olekski saanud tekitada. /.../ Mehed roomasid hekkide varjus ja tardusid igasugust liikumist kuuldes paigale." 50 Pärast hüpet sai tavaliselt dessantväelaste esmaseks ülesandeks otsida üles oma kaaslasi, kuna nad olid niivõrd oma rühmakaaslastest eraldatud. Näiteks 82. diviis oli niivõrd suurele alale laiali heidetud, et veel 2 päeva pärast D-Päeva oli ainult 2100 selle sõdurit oma õige ülemuse kontrolli all51. ,,Kui laialipillutud salgad öö jooksul koondusid, võtsid ohvitserid need oma
trompetnartsiss ,,Las Vegas" http://www.finegardening.com/genus/narcissus Krookus (Crocus) Pärit Jaapan, Kesk- ja Lõuna-Euroopa, püstine, kõrgus 10-15 cm Kasvukoht päikesepaisteline Pinnas vett läbilaskev, partasniiske, viljakas muld Õitseb märts kuni aprill, suur, lehterjas õis, asetsevad mitmekaupa, värvused valgest lillani. Lehed kitsad. Paljundamine tütarsibulatega Istutada peenardena, hekkide, müüride äärde, puude alla, kiviktaimlasse Sorte näiteks ,,Blue Pearl", ,, Pickwick" https://www.pinterest.com/pin/77898268534193972/?lp=tru e Lauk (Allium) Pärit Euroopast ja Põhja-Ameerikast, küllalt palju Hiinas, taim püstise kasvuga, moodustab tihedaid kogumeid, maa-aluste risoomide või sibulatega, kõrgus 30-200 cm
Kiiresti arenes laevaehitus ja meresõit ning rajati uusi manufaktuure. Kalevitööstuse arengu tõttu suurenes oluliselt nõudlus lambavilla järele. See omakorda tõi kaasa villahindade tõusu ning lambakasvatuse laienemise. Seepeale hakkasid paljud tulude suurendamisest huvitatud mõisnikud laiendama lambakarjamaid, ajades talupoegadest rentnikud oma taludest välja. Kuna karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega, hakati kogu seda protsessi nimetama tarastamiseks. Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine). Vaesunud talupojad rändasid teenistust
tähtsate kaubateede äärde (Läänemeri-Põhjameri-Atlandi ookean). Kiiresti arenes laevaehitus ja meresõit ning rajati uusi manufaktuure. Kalevitööstuse arengu tõttu suurenes oluliselt nõudlus lambavilla järele. See omakorda tõi kaasa villahindade tõusu ning lambakasvatuse laienemise. Seepeale hakkasid paljud tulude suurendamisest huvitatud mõisnikud laiendama lambakarjamaid, ajades talupoegadest rentnikud oma taludest välja. Kuna karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega, hakati kogu seda protsessi nimetama tarastamiseks. Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku 4 muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning
looduslikke vaenlase või siis peletaks kahjureid. 64. AÖSi mitmekesistamine. Refuugiumi taimestiku ajastamise olulisus. Populatsiooni demograafilised teooriad: lätemüglas, tasakaalustatud hajuvuse mudel. Keskkonnasäästlik biotõre taktika kultuuride kasvatamisel. Põllumaastikke saab mitmekesistada põldude suuruse piiramisega, põldude umber looduslike alade (põllupeenarde, metsatukkade ja hekkide rajamise ja säilitamisega). Nii luuakse ja hoitakse alles elupaigas taimekahjurite peamistele vaenlastele (ämblikud, parasiitputukad). Refuugiumi taimestiku ajastatuse olulisus – olenevalt külvatud kultuurist võib refuugiumi taimestik toimida kui looduslike vaenlaste „läte“ või kui „mülgas“, viies taimekahjurite looduslikke vaenlasi kultuurtaimest eemale.
korrapäraste peenardega köögivilja- ja lilleaed. Siit sai alguse aia jaotamine kultuurigruppide järgi. Aiast ei puudunud ka veeallikad, kust sai alguse mitmeharuline oja, mis voolas läbi aia. Teoses mainitud fajaakide pühal saarel valitses suurepärane kliima: puud õitsevad ja kannavad vilja aasta ringi. Tollased kuningapaleed omasid suuri esindusruume. Lai eesõu, mis oli varjutatud oliivi- ja viigipuudega, juhtis siseruumidesse, kus käis elutegevus. Aiad olid hekkide ja müüridega ümbritsetud ja asusid sageli niisutamise hõlbustamiseks mäekülgedel. Homerose ODÜSSEIA, lk 67: Kalypso koobas. Paks ning lopsakas hiis oli ümber ta koopa. Ses kasvas varjukas lepp, tume pappel ja lõhnav küpress. Aga nende okstel haljastel - seal asus kõiksugu tiivukaid linde: Koostanud: 18Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13
Kadrioru loss , keisrinna Katariina suveloss Tallinnas , esimene suurem pargi- ja lossiansambel. Eestis, on 18. sajandi barokkarhitektuuri kõrgklassiline näide. Kadrioru ansamblit iseloomustab prantsuse- itaalia barokklosside põhikontseptsioon. Seda näitab eelkõige planeeringus alumine ja ülemine aed, mille vahel asub terrassidega seostatult loss kahe vahtkonnahoonega. Parki ümbritsesid kanalid. Regulaarselt prantsuse aiastiili kohaselt lõikasid radiaalsed hekkide ja skulptuuridega ääristatud teed peegelbasseinide ja fontäänidega muruväljakuid ja lilleparterre geomeetrilisteks kujunditeks. Alleed olid orienteeritud peahoonele kui kindlale keskpunktile planeeringu sümmeetrilises ülesehituses. Paviljonitaolise keskkompositsiooniga suvelossi välisseinad on pilastritega liigendatud risaliitideks. Lopsakates festoonides elab barokkdekoor. Teisel korrusel asuva suure peosaali kujundus on unikaalne
(kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud (Laasi 1987). 2.2. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas
(Harju elu). Kuna kuused peavad valgust saama on väga oluline rohimine. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma (Haljastus). Okaspuude lõikus erineb suuresti lehtpuude lõikusest eelkõige sellepärast, et okaspuudel puuduvad uinuvad pungad, millest lõigatud või murdunud kohast areneksid välja uued oksad. Lõikamise vajadus sõltub otstarbest. Hekkide lõikus tuleks jätta aprilli, enne vegetatsiooniperioodi algust, ning sügisesse peale aktiivse kasvuaja lõppu (Harju elu). Uut hekki tuleks hakata pügama kolmandal-neljandal aastal pärast istutamist. Esimesel korral lõigata hekki ainult külgedelt ja nii, et see jääb 2030 cm laiuseks. Ka järgmistel aastatel pügada vaid külgi, jättes eelmise aasta kasvust alles 25 cm. Sel moel lõigates kasvab hekk kiiresti kõrgeks ja tihedaks. Latvu tohib kärpida
liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus
Keemilised Ennetav tõrje · Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine · Kahjustajate arvukuse piiramine taimekasvatuslike võtetega · Taimekahjustajate seire Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine Põllumajanduskoosluste bioloogiline mitmekesisus sõltub majandamisviisist ning maastiku struktuurist Looduslikud kooslused on bioloogiliselt mitmekesisemad kui põllumajanduskooslused Põldude suuruse piiramine. Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele. Tolmeldajatel toidubaas, sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse
hõbenulust (A. procera) rajatud rohkesti jõulupuuistandikke. Nulgude oksi turustatakse ja kasutatakse kaunistusteks, näiteks jõuluvanikute punumiseks, kuna nende okkad püsivad hästi küljes ja lõhnavad meeldivalt. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 21 Eestisse on sisse toodud umbes 20 nululiiki. Meil kasvatatakse nulge peamiselt ilupuudena parkides, aedades, haljas-aladel. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge peamiselt metskitsed
kultuure ja sorte nii, et see soodustaks taimekahjurite looduslikke vaenlase või siis peletaks kahjureid. 64. AÖS-i mitmekesistamine. Refuugiumi taimestiku ajastamise olulisus. Populatsiooni demograafilised teooriad: läte-müglas, tasakaalustatud hajuvuse mudel. Keskkonnasäästlik biotõre taktika kultuuride kasvatamisel. Põllumaastikke saab mitmekesistada põldude suuruse piiramisega, põldude umber looduslike alade (põllupeenarde, metsatukkade ja hekkide rajamise ja säilitamisega). Nii luuakse ja hoitakse alles elupaigas taimekahjurite peamistele vaenlastele (ämblikud, parasiitputukad). Refuugiumi taimestiku ajastatuse olulisus olenevalt külvatud kultuurist võib refuugiumi taimestik toimida kui looduslike vaenlaste ,,läte" või kui ,,mülgas", viies taimekahjurite looduslikke vaenlasi kultuurtaimest eemale. Niisugusel juhul pole mitmekesisest taimestikust kahjuritõrje seisukohalt suurt kasu.
kuulsaima kaunitari Diane de Poitiers'11 nimega; selle daami romaanist 20 aastat noorema kuninga Henri II12-ga on saanud lausa legend. ____________ 1 Chambord loe: sa(n)boor 2 Blois loe: blua 3 Chenonceaux loe: söno(n)soo 4 Azay-le-Rideau - loe: azee lö ridoo 5 Ussé loe: üssee 6 Charles Perrault loe: sarl peroo 7 ekstejöör (ehitise) väline külg 8 interjöör (ehitise) sisemine külg, siseruumi kujundus 9 parter aiakunstis avar lilleklumpide, hekkide, teeradade jm. kaunistatud muruplats 10 Cher loe: seer; Loire'i lisajõgi 11 Diane de Poitiers (1499-1566) loe: dian dö puatjee; Prantsuse õukonnadaam; François I määras ta oma poja, tulevase Henri II kasvatajannaks (poiss oli 11 ja daam 31 aastat vana); neist sai peagi armastajapaar; nad jäid selleks ka Henri II abiellumise järel Catherine de' Medici'ga kuni kuninga traagilise surmani 1559. a. (ta sai sumavalt haavata turniiril). 12
kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid. Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja happeline kuni normaalne mullastik Kasutamine haljastuses: liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti hõbedavärviliste pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks, linnahaljastuses. Joonis 93. Läikiv hõbepuu (http://www.cool-surf.com/gallery/v/Bernard/RHS- Idents/Full+Idents/Elaeagnus+commutata.JPG.html) Joonis 94. Läikiv hõbepuu Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/317. 25.09.2013. Neeva aed. Läikiv hõbepuu. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja-- psad/laikiv-hobepuu/?category=7&panel=1. 25.09.2013. 4.3 Õunapuu (Malus)
Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Hiigel-elupuu ( Thuja plicáta Donn ex D. Don.) Plicata erakordne, silmapaistev. Kodumaal võib saavutada kõrguse kuni 60 m ja tüveläbimõõdu kuni 2..
Talub hästi kärpimist ja hinnatud seetõttu hekitaimena. Vastupidav gaaside ja tahma suhtes. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. · Puit on kerge, pehme, rabe, nii painde- kui survetugevuse osas küllalt nõrk, kuid samas sirgekiuline ja ühesuguse tekstuuriga, mistõttu hästi töödeldav, ei kõverdu ega keerdu. Puitu kasutatakse eeskätt seal kus vajatakse suurt mädanemiskindlust ja kus on võimalik väike mehaaniline tugevus, nagu postide, vaiade, sindlite, paatide, eriti kanuude raamistiku ja mõlade, varem ka raudteeliiprite, vaatide, lihtsa mööbli jm
Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu. Nulgude okkad püsivad kuivas toaõhus palju paremini puudel kui kuuskedel. Eestis on nulgudel peamiselt dekoratiivne väärtus. Neid kohtame mõisaparkides, maa- asulate haljastuses, metsaservades, talude haljastuses, teede äärtes, haljasaladel jm. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia
katseid piirata metsakasutust, anti välja määrusi, et takistada väärtuslikemate puuliikide (laevaehituseks- tamm jm.) liigset raiumist. Pidev poleemika valitses 18.sajandi II pooles kubermanguvalitsuste ja rüütelkondade vahel, kus tehakse korduvalt ettepanekuid piirata ale- ja kütisepõletamist, vähendada valgustuspeergude kasutamist talurahva poolt, jätta puust soosildade ja pakkteede, alusmüürita hoonete, laud ja puukoorkatuste ehitamine, asendada puuaiad kiviaedade, hekkide ja kraavidega, lõpetada noorte kaskede raiumine suvistepühaks ja jaanipäevaks. Kuid oluliste tulemusteta. Alles 19.sajandi alguse talurahvaseadus ja senati ukaas 1836.a. seab sisse trahvinormid mõisniku loata metsamaterjali ostjale ja müüjale, mis tähendas talupojale senise vaba metsakasutuse lõpetamist. Ühtlasi hakkas talurahva seas levima metsavargus, mida tihti ei peetudki varguseks, vaid pigem julgustükiks või siis protestimärgiks oma kunagiste õiguste äravõtmise eest
annaabi.ee 
