Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tornaadod, trombid, vesipüksid (0)

1 Hindamata
Punktid
Tornaadod , trombid , vesipüksid
Teadlased kasutavad tavaliselt terminit " tornaado ". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris).
Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust.
Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama otsaga maad. Meil tuntud trombide nime all. Saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva (eeldus tsüklonaalse ehk tõusva õhusüsteemi tekkeks). Teke seotud ka äikesega, mis tekib, kui atmosfäär on ebastabiilse kihistusega. See tähendab, et soe õhk on allpool ja pinnalt uus õhk hommikul soojenedes ei saa hakata tõusma kohe. Kulub veidi aega ja energia kogumist. Ja lõpuks tõuseb see õhk, mis peab olema juba piisavalt kuum ja kerge, äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb.
Kerge tornaado17-24 m/sek., 39-54 mph
Peenike kerge prügi kerkib maapinnalt spiraalina, telgid, suured telgid on tõsiselt segi aetud ; enamus väljapandud katusekivid, katusetahvlid on paigalt nihutatud. Oksad on katki, viljapõllule on sissetallatud teerada
Pehme tornaado25-32 m/sek., 55-72 mph
Lamamistoolid, väikesed taimed, raske prügi on õhu teel edasi kantud , väiksemad kahjustused kuuridel ja garaažidel. Palju tõsisem katusekivide, katuseplaatide ja korstnakivide paigalt nihkumine. Puidust aiad maha lükatud. Puude ja hekkide väiksemad kahjustused.
Mõõdukas tornaado33-41 m/sek, 73-92 mph
Rasked mobiilsed majad on ümberpaigutatud, kerged karavanid on ümber puhutud, aiamajakesed on purustatud , garaažikatused on ära kistud, kivikatused ja korstnad on lõhutud. Puudel üldised vigastused, mõned suured oksad on ära väänatud või murtud, väikesed puud on välja juuritud.
Tugev tornaado42-51 m/sek., 93-114 mph
Mobiilsed majad on ümber lükatud / tugevalt kahjustatud, kerged karavanid on purustatud; garaažid, välisehitised on purustatud; puidust katusekonstruktsioonid on märkimisväärselt paljastatud , mõned suured puud on katki või väljajuuritud.
Tugev tornaado52-61 m/sek., 115-136 mph
Mobiilsed majad purustatud, mõned kuurid on õhus edasi viidud märkimisväärsele kaugusele; kogu katus on mõnedelt majadelt ja eelnevalt töödeldud ehitustelt täielikult eemaldatud, sarikad tugevatel kivimajadel on täielikult paljastunud, võimalik katuseviilude otste kokkuvarisemine . Arvukalt on puid välja juuritud või murdunud.
Pingeline tornaado62-72 m/sek., 137-160 mph
Autod on õhku kergitatud; ehitiste kahjustused tõsisemad kui T4 puhul, siiski tavaliselt maja seinad jäävad püsima, kõige nõrgemad vanad majad varisevad täielikult kokku.
Mõõdukalt rüüstav tornaado73-83 m/sek.,
161-186 mph
Rasked mootorsõidukid õhku kergitatud, tugevad majad kaotavad kogu katuse ja võibolla ka seinad; enamus vähemtugevaid maju variseb kokku.
Tugevalt rüüstav tornaado84-95 m/sek., 187-212 mph
Sõrestikseintega majad täielikult purustatud; mõned kivi- või telliskivi majade seinad on maha lükatud või kokku varisenud; metallraamiga laohoone tüüpi ehitised võivad veidike kummi minna. Liiklusvahendid on ümber lükatud. Märgatav mõnede seisvate puude koorimine lendavate rusude poolt.
Raskelt rüüstav tornaado
96-107 m/sek., 213-240 mph
Sõrestikraamiga majad ja nende sisu on laiali paisatud suure vahemaa peale; enamus teistel kivi ja telliskivi majadel on parandamatud kahjustused. Metallraamistikuga ehitised on kummis, autod lennutatud suure kauguse taha.
Intensiivselt rüüstav tornaado, 108-120 m/sek., 241-269 mph
Paljud metallraamistikuga majad on tugevalt vigastatud ; liiklusvahendid (autod, rongid) on teelt ära pühitud. Iga seisva puutüve täielik koorumine.
Super tornaado121-134 m/sek. või rohkem270-299 mph või rohkem
Majad koos kogu raamistikuga ja sarnased ehitised on kogu konstruktsiooniga vundamentidelt üles tõstetud ja teatud kaugusele kantud. Raudbetoonehitistel võivad olla tõsised kahjustused.
Tornaadod-trombid-vesipüksid #1 Tornaadod-trombid-vesipüksid #2 Tornaadod-trombid-vesipüksid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JLee Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem ­ GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt

Geograafia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun