Suur Britannia (0)

Suur Britannia
Suur Britannia koosneb kolmest ajaloolis -geograafilisest osast : Inglismaa, Šotimaa ja Wales . Kultuurselt moodustavad nad ühe regiooni ja ka väga sarnane on nende rahvamuusika.Inglise keel on maailmas kõige levinuim keel. 17. Sajandil rändasid Suurbritanniast välja paljudesse kohtadesse, kus nüüd kõneletakse Inglise keelt, rändajad võdsid ka oma kultuuri-, sealhulgas ka muusikatraditsioonid. Sellepärast on Suur Britannia mõjutanud mitmete eri piirkondade muusikat.
Nii Inglise kui ka Šoti rahvalaulud on tihti jutustava sisuga. Palju on ka tantsulaule ja ka mereteemalisi laule. Rahvapillidest on eriti tuntud torupill , kelti harf ja feydl. Suur Britannia tuntuimad heliloojad on Henry Purcell, Georg Friedrick Händel. Maailma popmuusikat mõjutasin 1960-ndatel aastatel Briti rock-ansamblid, kellest kuulsaim oli The Beatles .
Greograafiline asend
Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Šotimaast, Wales’ist ja Põhja-Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain ), millest käesolev referaat räägibki. Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche , the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel.
Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. Pindala on 229 896 m2.
Rahvastik
Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. 86% rahvastikust on inglased , 8% Šotlased ja 4% ueslased.
Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päriolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust.
Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja muslimid .
Põhja-Wales’is räägib siiani palju inimesi kõmri keelt. Enamik neist töötab autotööstustes või arvuti- ja elektroonikatööstusettevõtetes. Varem täie jõuga töötanud söekaevandused on nüüdseks suletud. Wales’is alates 7. Sajandil toimuv igaaastane luule-, muusika - ja teatrifestival Eisteddfod ülistabki kõmri keelt. Põhiosa Šotlasi elab kahes suuremas linnas: Edinburgh’is ja Glasgow ’s. Igal aastal peetakse esimeses linnas kunstifestivali.
Rannikut liigestavad rohked lahed : Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde ’i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Šotis ja Põhja- Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää.
Selles peatükis sobiks ära mainida ka inimese kitsasse merealale ehitatud veealune Inglise raudteekanal, mis ühendab saart Prantsusmaa loodeosaga. Veel ei saa unustada ka teisel sajandil Rooma keisri käsul ehitatud Hadrianuse valli , mis tänini veel püsti seisab.
Kiviaja üks vapustavamaid rajatisi, Stonehenge , asub Lõuna-Inglismaal ja ehitati ligi 5000 aastat tagasi. Taolisel massiivsel ehitisel arvatakse, nagu Egiptuse püramiididelgi olevat tihe seos päikese austamisega.
Külmad kuud on november, detsember, jaanuar ja veebruar, mil kraadiklaas termomeetri näit võib koguni langeda alla 10oC, kuigi keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele.
Mai, juuni ja juuli ajal on päevavalguse aeg pikk – varieerudes viiest tunnist päevas Põhja-Šotimaal kuni kaheksa tunnini Lõunarannikul. November, detsember ja jaanuar on aga väikseima päikesepaistega kuud – tund päevas Šotimaal kuni kaks tundi Lõunarannikul.
Veestik
Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames , Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Šotimaal (Loch Lomond, Loch Ness ) ja Cumberlandis (Lake District).
Elustik
Vaatamata kõigele jätab Suurbritannia teede ja teede ja kõlvikute istutatud puude, paljude parkide ja hekkide tõttu väga metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad , kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad . Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja-Inglismaal ja Šotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu. Seepärast ongi tekkinud tavaline Suurbritannia taimestik : madalikel laiuvadki põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel aga nõmmed ja rabad. Suurbritannias on koguni alasid, kus ehitamine on osaliselt või täielikult keelatud. Need on suurlinnu ümbritsevad haljasvööndid, looduskaitsealad ja rahvuspargid .