REFORMATSIOON INGLISMAAL (1)

REFORMATSIOON INGLISMAAL
Kuningavõimu tõus
16.saj. Poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle.
15.saj. 2 poolel (1455-1485) oli Inglismaa üle elanud Rooside sõja - dünastiline sõda (Lancasteri dünasti vapil punane, Yorkidel valge roos). Kodusõja lõppedes sai troonile Tudori dünastia, esimene kuningas oli Henri 7 (1485-1509). Suurim samm - feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503 aastal, feodaalide ajal ehitatud kindlused lammutati. Relvastatud salkdade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda.
Majanduslik areng
16.saj arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted. Tootmise alal muutus olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras rauasulatamist, laienesid klaasi ja seebi tootmine, tina ka plii oli ka oluline.
Lambakasvatuse laienemine, villa hind tõusis. Aeti laiali talupoegi ja vahel ka külasi, et feodaalid saaks lambaid kasvatada. Seda protsessi nimetati tarastamiseks, sest lamba karjamaad piirati püsttaradega, hekkide või kraavidega. Enamik talupoegi pauperiseerus ehk vaesus , teised läksid palgatööle manufaktuuridesse. Rändasid mööda maad ja leidmata tööd hakkasid varasteks, röövliteks ja hulkuriteks. Kuingavõim võttis vastu karmid meetmed, " verine seadusandlus ", peksti, lõigati pool kõrva , kolmandat korda tabatult hukati.
Henri 8
40 aastat valitses (1509- 1547 ) jätkas isa tööd. Ta oli mõjutatud humanismiideedest ja renesansskultuurist. Geoffrey Chauceri (1340- 1400 ), Itaalia vararenessansi mõju levitaja inglise rahvluslikus kirjanduses. Õukonnas töötas Hans Holbein noorem, kes tegi palju portremaale.
Henri 8 aja Inglismaal on tuntuim humanist Thomas More (1478-1535). Kirjutas teose " Utoopia ", milles kirjeldab reisi kujutluslikule Utoopia saarele (kreeka keeles "eikuskile"). Seda suunda hakati nimetama hiljem utoopiliseks sotsialismiks.
Konflikt paavstivõimuga
Konflikt kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henri 8 soov korraldada ümber oma perekonnaelu . Abiellus Hispaania printsessi Katariinaga, et parandada suhteid, kes oli 6 aastat vanem.
Reformatsioon
supremaatikaakt, millega kuulutas parlament 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Selle peapiiskopiks määras Henri 5 Thomas Cranmeri.
Rekatoliseerimise katse
Henri 8 suri 1547. aastal, päris trooni tema ja Jane Seymouri poeg Edward 6, kes oli alles laps. 1553 aastal ta suri j9jg troonile sai Henry ja Aragoni Katariina tütar Mary 1 (1553-1558), kes oli katoliiklane. 1554 aastal Kenti krahvkonna aadlik Thomas Wyatti juhtimisel tõusis ülestõus, millega püüti Mary kukutada , kuid nurjus. Hoiatuseks pandi igalepoole teibasse päid ning linna ehtis keha 4 osa ning väravates ees olid võllapuud, sealt sai lisanime Verine.
Peale tema surma sai troonile Henri 8 tütar abielust Anne Boleyniga Elizabeth 1 (1558-1604). Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaani usutunnistus .
Usuprobleemid Šotimaal
Suurt omatähtsust omasid klannid. 1542. aastal päris Šoti trooni kõigest mõne päeva vanuselt Mary Stuart . Lõuna osas levis kalvinism , mille ideoloogiks oli John Knox.