Jugapuu (0)

Jugapuu
(Taxus baccata )
juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus
Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus.
Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm.
Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad . Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt.
Marikäbid ei ole tegelikult tervenisti mürgised. Punane lihakas kest
mürgise seemne ümber on magusa maitsega ja söödav. Kuna aga
on alati oht, et suhu satub ka mõni seeme , siis ei tohi jugapuu mari-
käbisid süüa. Teadma peab veel seda, et ka puu võrsed, okkad ja
koor on väga mürgised, puit vähem.
Jugapuu on meie metsade üks väärtuslikumaid puid. Tema puit on pruunikaspunane nagu lõunamaa väärispuudel, läikiv, tihe ja hästi töödeldav ning mädanemisele väga vastupidav. Seetõttu on ta eelkõige puidukunstnike meelismaterjal. Temast on valmistatud rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid. Jugapuud saab väga hästi pügada ja enda tahtmise järgi kohandada , samuti pole ta tundlik linna mürgiste gaaside ja tahma suhtes. Need omadused teevad temast väga hea pargipuu.
Lõpuks ei saa mainimata jätta veel seda, et jugapuu ei ole mitte ainult Eesti kõige pikema eaga puu, vaid maailma üks vanimaks kasvavaid puid üldse. Jugapuu võib elada kuni 4000 aastaseks. Seejuures võib tema tüve läbimõõt olla üle pooleteise meetri ja kõrguski üle kolmekümne meetri. Huvitav on seegi, et jugapuu on meil ainuke ilma vaiguta okaspuu . Tema kõrgus on 10 kuni 15 (30) m.
Jugapuu kuulub sugukonda jugapuulised, perekonda jugapuu.
Jugapuu on levinud Euroopas, Kaukaasias , Põhja - Aafrikas. Meil kasvab looduses Lääne-Eestis ja saartel. Kõik puud on üle loetud ja rangelt looduskaitse all. Euroopas kasvab ta kuni 25 m kõrguseks puuks , meil jääb kohevaks põõsaks. Jugapuud armastatakse tema tumerohelise värvi tõttu, tema võime tõttu kasvada varjus ja omaduse tõttu reageerida pügamisele sarnaselt heitlehistele põõsastele - moodustada ühe äralõigatud oksakese asemele mitu uut. Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele,et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi . Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus - ta talub kuni -25 C.
Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust.
Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased
ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide
asemel on jugapuu käbid lihakad , marjalaadsed. Seemet ümb-
ritseb oranzhpunane lihakas seemnerüü (arill), mis on mahlane,
imalmagus ja söödav. Kõik teised taime osad, eriti seemned;
on mürgised. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini.
Jugapuu ei lõhna ja ta on ainuke vaiguta okaspuu. Noorena
kasvab ta väga aeglaselt (2...3 cm aastas), 10 aastaselt on meie
oludes vaevalt meetrine. Kaukaasias leidub üle 30 m kõrguseid
jugapuid, kes on tubli 1500 a vanad.
Jugapuul on palju sorte. Püramiidsed ja kollased on käsitletud
eraldi lehtedel.
Harilik jugapuu - moodustab harilikult meie oludes üsna laia
põõsa. Saaremaal leidub siiski ka üks 9 m kõrgune puu.Püga-
misega saab anda suvalise vormi. Euroopas kasutatakse laialt
vormpuudeks pügamiseks.
Jugapuu pärimuslikus kultuuris
Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Legendaarse inglise röövli Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuu punakas puit on olnud Euroopa aadlilosside hinnatud mööblimaterjaliks. Tõsiasi, et puuliigi puit on mürgine, oli laialt teada. Seepärast hoiduti valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Vana- Kreekast on teada ütlus: "Kui tahad lahti saada vaenlasest, paku talle oma parimat veini jugapuust peekris!"
Eestis on jugapuud rahva mäletamist mööda ikka vähe leidunud. Jämedamatest tüvedest valmistati vahel tugevaid pisiesemeid. Jugapuu kasutamisele vankrikodarate tegemiseks viitab tema üks rahvapäraseid nimetusi kodarapuu.
Lääne-Eestist on eelmise sajandi algupoolelt teateid, et jugapuu okstest oli üldiseks kombeks punuda pärgi. Saaremaal lasknud mõisnikud suuremate pidude puhuks sellel otstarbel tuua metsast koormate kaupa jugapuuoksi. Lihtrahval oli traditsiooniks ehtida jugapuupärgadega kalmukünkaid. Selline rüüstamine mõjus jugapuudele nii, et paljudest paikadest kadusid nad jäädavalt. Seega on jugapuu Eestis looduskaitse all.
Jugapuu
Referaat