Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puukoolide analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on puukooli logo?
  • Milliseid ja mis otstarbel hooneid valdab puukool?
  • Millised võivad olla allikad kus pärinevad taimekirjeldused?
  • Millise kvaliteediga taimi puukool pakub?
Puukoolide analüüs.
Vääna puukool .
1. Millal alustas puukool tegevust ja millised olid ja on praegu selle peamised tegevusvaldkonnad ?
Vääna Puukool rajati 1999 aastal ning algusest peale on nad eelkõige spetsialiseerinud okaspuude kasvatusele . Päris alguses nad proovisid tegeleda kanatuke lilleäriga aga nüüdseks on nendest välja kasvanud Eesti suurim dekoratiivsete okaspuude kasvataja.
2. Milline on puukooli logo ?
3. Lühiülevaade puukooli arengust.
Asutati 1999. aastal ning töötas kaksteist aastat aia- ja lilleäri Nurmiko osana . Algusaastatel oli Väänas ka lillekasvatus , kuid varsti sellest loobuti. Seejärel keskenduti ainult puude, eriti aga okaspuude kasvatamisele ja müügile. Mullu oktoobrist on Vääna Puukool OÜ puukooli omanik AS Mustamäe Haljastus. Praegu töötab Väänas kuus inimest ning puud sirguvad 12 hektaril.
4. Kui suur on puukooli kastutuses olev pindala ja kuidas see on jaotatud erineva otstarbe alusel?
Puukooli kasutuses on 12 ha suurune maa-ala. See suuremalt jaolt kõik istikute all.
5. Milliseid ja mis otstarbel hooneid valdab puukool?
Seda ei leidnud kuskil kohast, otsisin ja otsisin.
6. Kui palju on puukoolis töötajaid; milline on töötajate arvu suhe hooajal ja hooajavälisel ajal?
Tavapärast täiskohaga töötajaid on puukoolis 6, aga kevad-suve hooajal on neid igapäevaselt tööl 12.
7. Milline on töötajate taust, kui suure osa moodustavad aiandusliku haridusega inimesed?
Aastaringsed töötajad on oma ala spetsialistid . Firma juhataja Hendrik Ungerson on õppinud Luual metsanust ja Räpinas aiandust. Müügiassistent on tulnud otse Luua metsanduskoolist.
Suvised töötajad on enamasti koolidest tulnud praktikandid.
8. Millise päritoluga on firma poolt pakutav toodang, kui suure osa toodangust toob firma sisse väljastpoolt Eestit (Kui firma on nõus avaldama)?
Enamasti toob Vääna Puukool omale taimed Hollandist ja Saksamaalt- nn. kassett- taimi. Need istikud on võrsunud pistoksadest.
9. Kuidas on organiseeritud noortaimede kasvatus kuni müügikõlblikuks saamiseni?
Väänas istutatakse osad Hollandist ja Saksamaalt toodud taimed potti ja osad mulda. Puukoolis kestab tootmistsükkel 5-7 aastat ja taimed võivad sirguda selle ajaga 4-5- meetristeks
10. Millised tööd võiksid Teie arvates antud puukoolides olla kuude lõikes kõige suurema mahulised?
Istutamine ja istikute harvendamine .
11. Kes moodustavad puukooli poolt pakutavale toodangule suurima tarbijaskonna ning milliseid erinevaid müügikanaleid turustamiseks kasutatakse?
Palju viiakse Vääna taimi Eestist välja. Näiteks Soome kliendid eelistavad Vääna Puukooli pakutavate suurte taimede pärast ning ka "põhjamaine" kvaliteet on üks määrav põhjus. Põhjanaabrid eelistavad puid, mille kõrgus algab 1 meetrist ning soosivad erinevaid elupuu, mägimänni ja ka kuuse sorte.Lisaks puude müügile pakub Vääna Puukool ka taimede renti. Puid saab rentida koos potiga ning need saab paigutada näiteks pidude, sünnipäevade või vastuvõttude kaunistuseks.Lisaks pakub Vääna Puukool maastikukujundamise teenust, istutamisteenust, puude ja hekkide kujundamise ja ohtlike puude raie teenust. Seda kõike teostavad kogemustega oma ala spetsialistid.
12. Kuidas hindate puukooli kodulehte, kas seal toodud info taimmaterjali kohta on usutav ja millised võivad olla allikad, kus pärinevad taimekirjeldused?
Puukooli enda kodulehekülg on ikka väga infovaene ja paljude taimede kohta mis neil on ära toodud kui nende toodanguproduktina puudub informatsioon nende kodulehekülje peal. Teenuste hindasid ei ole neil ka ära toodud, see natuke häirib.
13. Teie isiklik arvamus puukooli kohta?
Tundub asjalik , eriti on see vajalik et saab rentida taimi. Ehk siis näiteks minu arust kohvikutel kellel on suve terrassid siis nii tore ju et nad saavad omale rentida taimi. Arvan et samuti tore on see et ma ei pea hakkama algusest peale ise kasvatama taimi, vaid kui mina ostan siis saan nagu valmis istiku juba ja mis on juba konkureerimisvõimeline.
14. Millise kvaliteediga taimi puukool pakub?
Vääna Puukool pakub enamasti mullapalliga istikuid.
Puukoolide analüüs #1 Puukoolide analüüs #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura t. Õppematerjali autor
Analüüs 2 puukooli kohta

Sarnased õppematerjalid

PUUKOOLIDE ANALÜÜS
4
odt

PUUKOOLIDE ANALÜÜS

PUUKOOLIDE ANALÜÜS Kati Markus ja Monika Lõuna Vääna puukool.  Vääna Puukool rajati 1999.aastal ning algusest peale on nad eelkõige spetsialiseerinud okaspuude kasvatusele. Alguses proovisid nad tegeleda natuke lilleäriga, aga praegu on Vääna puukoolist välja kujunenud Eesti suurim dekoratiivsete okaspuude kasvataja.  Logo:  Asutati 1999. aastal ning töötas kaksteist aastat aia- ja lilleäri Nurmiko osana. Algusaastatel oli Väänas ka lillekasvatus. Siis hakati keskenduma ainult

Taimekasvatus
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun