Bioloogia: ussid ja kaanid (1)

Bioloogia KK
Õpik lk 92-109 ( ussid ) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni)
Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss – nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss – lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas . Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede - , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab suu kaudu. Erituselundid on neerud . Ta on liitsuguline . (Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis , nim liitsuguliseks loomaks). Valmiud munad paneb peremehe maksa. Sealt liiguvad munad soolde ja soole kaudu välja rohule. Kui satub vette siis tungib elava teo maksa. Sünnib uuesti vette ja kinnitub mõne taime külge. Rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües. Looma soolest liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. ( areng munast kuni suguküpse ussini kestab 6-7 kuud. Elab 3-5 aastat. Selle aja jooksul võib anda kuni 7 miljonit järglast.)Mõjuvad peremeesorganismile nõrgestavalt mitte surmavalt (võib ka surra). Vereimiuss – elab triipikas suurtes jõgedes.Kui minna vette , tungivad vastsed organismi. Nakatutakse juba lapseeas . Paeluss - Elavad looma sooles. Üks liikidest on nudipealuss. Keha on (erinevalt imiuyssidest) paelakujuline ja kosneb paljudest lülidest. Eesotsas on päis millega kinnitub ja tagapool kael kus kasvab kehalülisid koguaeg juurde. Tal on kolm elundkonda _ närvisüsteem mis on vajalik kompimiseks , erituselundkond mille elunditeks on kaks pikka toru ja sigimiselundkond mis paiknevad igas lülis. Seedeelundkond puudub ning ta kasutab peremehe poolt seeditud toitu. Imendab kogu keha pinnaga. On ka liitsuguline. Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui lüli on küps murdub see ussi keha küljest ära. 10 lüli väljendab 10000muna. Need väljuvad inimese soolest väljaheitega. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale , võivad need veised koos rohuga sisse süüa. Veise sooles äljub munast vastne , kes tunigb läbi seina veresoonde. Veri kannab vastse lihastesse kus see areneb põiekujuliseks 4-5 mm vastseks ehk põistanguks. Inimene nakautb kõik sööb vähekeedetud või toorest nakatunud liha. Veis on nudipaelussi vaheperemees , inimene aga pärisperemees.Igal paelussiliigul on oma vaheperemees. Nookpaeluss on umbes samas suur kui nudipealuss ning elab ka inimese sooles. Tema vaheperemees on siga. Eestis nakatutakse harva. Palju taalisem on kolmas , eelmistest kitsam kuid sageli pikem laiuss.Tema vaheperemees on kala. 2) Ümaruss - Keha on mõlemast otsast ahenenuyd , lülistumata ja silindriline. Suurem osa neist on ainult mikroskoobiga näha kuid on ka suuremaid .Üks suuremaid on liimuksolge . 20-40 cm ning elab peensooles. Keha katab roosaka värvusega paks kest e kutiikula. Ei ole kinnitumisvahendeid. Tal on erinevalt laeussidest vedelikuga täidetud kehaõõs. Seal on sooltoru ja sigimiselundid. Toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Sooltoru algab suuavaga ja lõpeb pärakuga. Tal puuduvad vereringe ja hingamiselundkond.Erituselunditeks on kaks torukujulist neeru. Ta on lahksuguline. Isaslooa emasest saab eristada kõvera saba järgi. Emaslooma munetud munad ei saa inimese organismis kohe edasi areneda. Muna pea viibima õhu ja värkuse käes (2 n). Siis areneb munas vastne. Kui see satub saastunud toiduga soolde , väljub vastne. Seejärel puurib ta end kiiresti läbi sooleseina veresoonde. Siis koos verega kopsu. Vigastab kopsukudesid. Täiskasvanud liigub kopsuõõnest neelu , sealt söögitorru ja mao kaudu soolde. Siis areneb uus solge . Liike on palju , üks osa elab vees ja mullas on nii väiksed et ei näe. Mullas ja vees elavad ümarussid toituvad taimede ja loomade jäänustest. Nad on tähtsad lagundavad lülid aineringes. Teine osa ümarusse elab parasiitidena taimedes. Tuntumad on kiduussid. Kolmas osa on kohastunud enama parasiitidena loomades . Peale solkme vüib elada palju teisi parasiitseid ümerusse inimeses.Nt naaskelsaba kes elab tagasooles. (ebameeldiv kihelus pärakus). Kiskjates võib elada keeritsuss. Võib isegi lõppeda inimese surmaga kui se sinna satub. 3) Rõngussid – Rõngussid on keerulisema ehitsega kui lame ja ümarussid. Enamik elab veekogudes või mullas. Jaotatakse : 1) väheharjasussid – tuntuim esindaja on vihmauss .Pikk , lüliline ,mõlemast otsast ahenev keha. Umbes 15 cm pikkune keha kus on 180 lüli (kuni).Eesmises osas on paksenenud osa – vöö. Tal pole pead. Pole nähtavaid jätkeid. Kareduse põhjuseks on väiksed harjased . Aga neid on vähe. Keha katab rakukihist koosneb epiteel mille all on lihased. Kokku need moodustavad nahklihasmõigu mis on nende toeseks. Erinevaid lihaeid kokku tõmmates saab ta liikuda ja muuta kuju. Ringlihaste kokutõmbel muutub ta pikaks , pikilihaste kokkutõmbel aha lüheneb. See esineb ka lame- sa ümarussidel kuid pole nii täiuslik. Tal on vedelikuga täidetud õõs seega kehalüli vigastus pole eluohtlik sest teistes lülides vedelik säilib. Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja vastab ärritustele. Väike peaaeju ja kõhtmine närvikett tal on. Silmi pole, ning mitmesugused meelerakud paiknevad keha pinnal. Nendega tajub valgust, võtab vastu kompimis- , lõhna- ja maitseääritusi. Helisid ei taju aga küll maapinna võnkumist. Seedeelundkond algab suuavaga, sellele järgneb söögitoru ja pugu ehk toidumahuti. Sealt suudnub edasi makku ja sealt mahukasse soolde mis lõppeb pärakuga. Neelab taimejäänused koos mullaga. See toit on väheväärtuslik ja sellepärast peab ta palju sööma. Seedimisjäägid jätab maapinnale. Toitub peamiselt taimejäänustest ja muust orgaanilisest ainest. Lagundajatena on väga tähtsad aineringed . Nendest toituvad konnad , roomajad , paljud linnud , mutid jne. Ertiuselnudkonna moodustavad eritustorukused mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas. Nende kaudu eritab vedelaid jääkaineid.Vereringe on tal suletud , mis tähendab et veri voolab kogu oma teel veresoontes. Veresooni on tihedalt nahas. Südant ei ole ( või on?). Hemoglobiini tõttu on ad roosaka värvusega. Hingamiselundid vihmaussil puuduvad. Nad hingavad naha kaudu , milles paikneb tihe veresoonte võrgustik. Ussi kehapind ei tohi kuiv olla või muidu nad ei saa hingata . Seepärast käib vihmauss maapinnal öösel , kui on niiskem ja päike ei kuivata nahka. Saab hingataa ainult õhurikkas mullas. Vihmaga jäävad ussid õhupuudusesse ja peavad päeval juba mullast välja tulema . Sest et neid näeb alles pärast vihma (kõige tihedamini) siis neid kutsutakse vihmaussideks. Nad on liitsugulised. Sellele vaatamata nad ei viljasta ennast ise. Kaks vihmaussi vahetavad seemnerakke mis talletatakse seemnehoidlas. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama ja moodustub torukese taoline kookon , munad muneb kookonisse , viljastab seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Tulevad noored vihmaussid ja väljuvad mulda. Nende areng toimub moondeta.Vihmaussid segavad mulda , uuristades maapinnas käike. Väljaheite jätavad maapeale. Tirivad tavaliselt lehti jne asju kaasa mis on toiduks teistele lagundjatele. Ühel hektaril elavad vihmaussid on suutelised tõstma maapinnale kuni 30 tonni aastas mulda. Paraneb mulla viljakus. Mullas kus pole vihamusse ei kasva hästi taimed. Teisi rõngusse – Vihmaussiga sarnaseid loomi elab ka veel , nt mudatuplased kes on mõne cm pikkused. Nad sarnanevad välimuselt nendega. Neid söövad kalu ja on tähtsad aineringed ning neid saab osta toiduks kaldele. Rõngusside hulka kuluvad ka 2) kaanid ,kes elavad mageveekogudes. Neil on iminapp. Hobukaan – seljapoolt must , kõhupoolt hall , esmapilgul vihmaussi sarnene. Väga harva kohtab eestis apteegikaani.ta on eelmisest heledam ja väiksem. Toiduks on tal imetajate veri. Imedes purustab naha ja eritab hirudiini mis teeb vere hüübimatuks. Verd hoiab ta ruumikas pugus. Need 2 elavad vees kuid jätavad munakookioni maismaale. 3) hulkharjasussid elavad peamiselt meres ja erinevad välimuselt vihmaussidest ja kaanidest. Igal kehalülil on paar nähtavate harjastega jätkeid. Jätke ehk lõpus. Nad saavad oma tugevate lõugadega inimeste nahka vigastada. Toiduks on vetikad või muda. Heade ujujatena jahivad ka selgroogseid nt heeringa maime. On toiduks vähkidele , kaladele , ainuõõssetele. Neid süüakse , tuntuim on roheline paloolouss. Kui meri on nende munarakke täis ei näe veest enam läbigi. Neid püüavad ka linnud ja kalad.