Kalakonservid -
tooraine ja klassifitseerimine
Konserveerimise eesmärgiks on toiduainete
töötlemine säilimisaja pikendamiseks. Konserveerimise üldmõiste
tähendab toiduaine sellist töötlemist, mis võimaldab teda pikemat
aega säilitada ja kasutada. Kitsamas tähenduses võib öelda, et
konserveerimine on lihtsalt konservide valmistamine.
Tänapäeval on konservide tootmine kõige
olulisem toidu säilitamise vorm kogu maailma turul, kuna see
võimaldab mugavat ning ohutut transporti tootmispunkti ja
lõpptarbija vahel. Lisaks sellele säilivad
konservid võrreldes
teiste säilitamisvormidega palju kauem ning neid pole vaja hoida
külmas. Konservitööstuste edust oleneb ka paljude riikide
välistulu ning miljonite inimeste elatis.
Üldiselt on konservid jaotatud nelja suuremasse
klassifikatsiooni, nendeks on aedviljakonservid (mais ja hernes),
lihakonservid (Turistieine), kalakonservid (tuunikala õlis) ja
piimakonservid (kondenspiim).
Sõltuvalt valmistus- ja lisaainetes võib
kalakonserve jaotada järgmistesse rühmadesse:
- Naturaalsed ja naturaalsed õliga- eelneva termilise töötlemiseta kala omas mahlas, millele on lisatud puljong , taimeõli või searasv ning maitseained .
- Kalauhhaa ja kalasupp- eelneva termilise töötlemiseta kala ja kala toidukõlblikud jäägid, millele on lisatud puljong, juurvili ja maitseained.
- Kala tarrendis – eelneva termilise töötlemisega või töötlemiseta kala, millele on lisatud juurvili, maitseained ja tarrenduv vedelik.
Tüüpilisemad kalakonservid, mida tarbitakse, on
kala õlis, mis on eelneva termilise töötlemisega kala, kuhu on
juurde lisatud maitseaineid ja
kuumutatud taimeõli või taimeõlide
segu.
Populaarsed tooted on kindlasti tuunikala või sprotid õlis.
Teiseks on kala tomatikastmes, mis on eelneva
termilise töötlemisega või töötlemiseta kala, millele on lisatud
kuum tomatikaste ja/või juurvilju. Paljude lemmikuks kujunenud
heeringas tomatikastmes on siin hea näide.
Kolmandaks võib välja tuua kala marinaadis, mis
on jällegi eelneva termilise töötlemisega või töötlemiseta
kala, millele on lisatud siis kas juurvilju, maitseained ja
marinaad .
Ka kala juurviljaga ning
kalapasteet on meie
poelettidel täitsa olemas, pasteet on peenestatud
kalast valmistatud
ühtlane määritav mass, millele on lisatud maitseained, riivsaia,
jahu, riisu,
kruupe , taimeõli ning tomatikastet.
Kalast tehakse ka preserve, mis sõltuvalt kala
lahkamisviisist, valmistusest ja lisaainetest jaotatakse nelja rühma:
- Vürtsikala – kala, millele on lisatud sool, suhkur, vürtsid ja konservant .
- Lahatud kalatooted – lahatud kalast valmistatud toode, millele on lisatud sool, suhkur, vürtsid, konservant, taimeõli, kaste või marinaad ja juur- või puuvili vastavalt retseptile.
- Kalapastad – peenestatud kalast valmistatud ühtlane määritav mass, millele on lisatud sool, konservant ja vastavalt retseptile teised maitseained.
Eesti suurimad kalatööstused on AS Maseko, M.V.
Wool, OÜ Saare Fishexport ja AS
Paljasaare Kalatööstus.
Kasutatud materjalid:
Soidla,
Riina . (
2017 ). Sissejuhatus erialasse.
Konservid. Eelküpsetatud ja valmistoidud. Eesti Maaülikool.
Tooraine
Erinevates riikides on populaarsed väga erinevad
kalakonservid. Kui Eestis ollakse väga suured heeringa- ja
sprotisõbrad, süüakse mujal maailmas ka palju lõhekonserve,
Ameerika Ühendriikides tohutult tuunikala ning Rootsis kala, mida
paljud isegi puudutada ei taha.
Riikides, kus on suur lõhepüük, on populaarsed
lõhekonservid (
Kanada ,
Alaska , Jaapan). Neist tehakse salateid,
dipikastmeid, määrdeid ja võileibu. Pure Alaska Salmon Co. on
tunnustatud lõhekonservi tooja.
Sardiine konserveeritakse väga erinevat moodi.
Kõigepealt
kalad pestakse, pead eemaldatakse ja siis kalad
küpsetatakse kas fritüürimise abil või auruga ning kuivatatakse.
Sardiine konserveeritakse erinevates õlides (
oliivi -, päevalille-
või sojaõlis), vees või tomati, tšilli ja sinepi kastmetes. Poes
on need tihtipeale „sproti“ nime all. Hea kvaliteediga kalal on
pea ning uimed
eemaldatud ning neid sööma ei pea. Kuna kalad on
väga tihedasti üksteise kõrvale pakendatud, saab ühte
karpi väga
palju sisse panna, mis teeb selle mugavaks toiduks, kui on vaja
midagi kaasa võtta. Sellest on tulnud ka inglisekeelne väljend
like
sardines in can, mis on eestikeelde
tulnud väljendina
nagu kilud karbis.
Nagu juba eelnevalt mainitud, konserveeritakse
tuunikala õlis, omas mahlas ja erinevates kastmetes. Ameerika
Ühendriikides kasutatakse 52% tuunikalast võileibade tegemises.
Kuna tuunikala püük toimub tavaliselt väga kaugel kohast, kus seda
töödeldakse, võib kala kiiresti rikneda. Tavaliselt puhastatakse
tuunikala käsitsi ja hiljem küpsetatakse kuni kolm tundi, olenevalt
tehasest. Pärast seda kalad puhastatakse ning fileeritakse ning
pakendatakse. Tihti kasutatakse tumedat väljavoolavat verd
loomatoitudes. Pärast konserveerimist kuumutatakse konservi, et kõik
alles jäänud
bakterid sureks.
Baltimaadest püütud heeringast kutsutakse „mere
hõbedaks“, kuna see on olnud oluline toiduallikas hiliskeskajal.
Heeringal on suur osa
skandinaavia , Saksamaa, Poola ja Vene
rahvustoidus. Heeringast valmistatakse rohkem preserve, mis on
lahkamata või lahatud kalast tooted, pakitud tihedalt suletud
taarasse, lisatud sool, teised maitseained ja konservant ning mis
säilib temperatuuril 0 ºC kuni -10 ºC, mida peab hoidma külmkapis.
Heeringas on sardiinile nii sarnane, et
vahepeal on ka selle pakendil
hoopis sardiini nimi. Mõlemad kalad on väga head tsingi ja D
vitamiini allikad.
Väga eriliseks delikatessiks nimetatakse ka
Rootsi päritolu toitu, eesti keeles hapusilk või hapendatud räim
ehk surströmming. Tegemist on räimega, mis kõigepealt
puhastatakse, soolatakse ning siis lastakse hapenduda. Tema enda
ensüümid koos bakteritega moodustavad kala
sahhariididest tugeva
lõhnaga happe. Seejärel pannakse kala konservidesse edasi hapnema.
Usutakse, et surströmming on väga vana roog, mida sealne rahvas on
sadu aastaid valmistanud. Selle pikk säilivusaeg oli põhjuseks,
miks surströmming ja
hernesupp said sõjaväes klassikalisteks
toitudeks. Kuna toidul on väga tugev roiskumislõhn ja
soolane maitse, süüakse seda võileival või rullina, kindlasti mitte
paljalt. Kõrvale on
soovitatud juua õlut või kangemat alkoholi.
Teised rasvased kalad, mida maailma eri paikades
konserveeritakse on
forell , särg, rai,
karpkala ning hai.
Kalakonservidel oli kindlasti suur roll
kriisiolukordades, kui toidud pidid kaua säilima ning toitu oli
raske kätte saada. Pikk säilivusiga ning hea maitse on teinud
kalakonservidest rahva suure lemmiku.
Kõik kommentaarid