jt.) (5 lk 636) Euroopa jagatakse geograafilistes ülevaadetes tihti väiksemateks regioonideks, mille piires asuvad riigid ja rahvad on kas majanduslikult, poliitiliselt või kultuuriliselt sarnased. Eristatakse viite regiooni: Põhja-, Lääne-, Kesk-, Lõuna- ja Ida- Euroopa.(1) 3 2. PÕHJA-EUROOPA Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit.(1) Suurem osa Põhja-Euroopast jääb Skandinaavia poolsaarele. Rannajoont liigestavad kitsad, sügavad ja käänulised, kõrgete püstloodsete kallastega lahed fjordid. Fjordid on kujunenud Skandinaavia mäestiku lõhestavate murrangute kohale. Jääajal jää süvendas ja laiendas murranguid, hiljem ujutas meri nad jälle üle. Piki rannikut on väga palju väikesi kaljusaari. (2)
Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja
neid kasvatakse peamiselt Hawke Bays ja Tasmaania piirkonnas neid on kokku ligi 10 tuhat hektarit. Üle 29 tuhande hektari on Uus-Meremaal viinamarjade istandusi (2007), enamasti Marlborough, Hawke's Bay ja Gisborne. Igal aastal korjatakse 250 tuhat tonni viinamarju. 2007 aastal oli Uus-meremaal 543 veintootjat. Peaaegu kõik hein ja silo tarbitakse samas põllumajandusettevõttes, kus see on toodetud. Enamik täiendavat söödakultuuri kasvatatakse South Island, seal hoitakse talvevarusid laos, kuna seal on suhteliselt külm kliima. Nisu kasvatatakse enamasti Canterbury piirkonnas ja seda kasutatakse sisetarbimise eesmärgil leiva ja küpsiste valmistamisel. Maisi kasvatatakse Waikato ja Manawatu-Wanganui piirkondades kanade, sigade ja veiste söödaks. Kaera kasvatakse Canterbury ja Southland piirkondades loomasöödaks ning kaerahelveste ja kaerajahu tootmiseks. Köögivilja kasvatamiseks kulub
Oslos elab 2010 a seisuga 1,422,442 inimest. Elanikke: 629 313 (2013) Geograafiline asend: Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).Naabriteks on veel 1 ka Taani (lõunast) ja Island (läänest). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barents merega. Norra laiuskraadid on 62° 00' N and 10° 00' E. 3. Pinnamood Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2008): 2 548 miljar
Kõige kaunimaks joaks peetakse seitsmeharulist Seitset Õde, mis laskub Geirangefjordi. Norras on kokku üle 200 000 järve. Enamik neist on küllaltki väikesed. Enamik järvi on tekkinud liustiku kulutava tegevuse tõttu. Norras asub neli Euroopa sügavaimat järve. Need on: Hornindalsvatnet (514m), Salsvatnet (464m), Tinnsjo (460m) ja Mjosa (449m). 5. Arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuninga vapp. Seega saab ta määrata selle ka
Kõik kommentaarid