TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Teedeehitus

1 Hindamata

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS
REFERAAT
Õppeaines: PROJEKTEERIMISE ALUSED
Ehitusteaduskond
Õpperühm: TEI 21
Juhendaja : lektor Rene Pruunsild
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2015

Sisukord

1.Sisukord 2
2.Trammiteede ajalugu eestis 3
3. Trammid ja Trammiteed eestis 4
3.1. Uued trammid Tallinnas 4
4.Trammiteede projekteerimine Eestis 6
5.Kokkuvõte 7
6. viidatud allikad 8
8.v 10

Trammiteede ajalugu eestis

Trammiliiklus algas Tallinnas 1888.aastal. 12.augustil 1888.aastal avati Tallinnas kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hobutrammi-ehk konkaliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sellel ajal populaarne suvituspiirkond. Septembrist pandi trammid käiku ka mööda Tartu maanteed Heeringa tänavani. Algselt kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust tilisang, mille lõpp- peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal. Trammiliin suleti ajutiselt seoses Esimese maailmasõjaga 1914.aastal ning lõplikult 14.novembril 1918. Hoburaudteed pärast seda enam ei taastatud. 1926.aastal kirjutati Rahvalehes:“ Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri. Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad , lasevad vihma läbi-nõnda lamavad nad nüüd töökoja õuel mahajäetuna“. Tööle jäi aga Vene-Balti tehase ja Bekkeri tehaste poolt 1915.aastal mööda Kopli tänavat ehitatud trammiliin, kus sõitsid auruvedurid ja automootoriga töötavad mootorvagunid. [1]

Trammid ja Trammiteed eestis

Trammiteede vajalikkus on kõige suurem eelkõige just suurlinnades, kus rahva osakaal on suurem. Eestis on suurim trammiteede võrgustik pealinnas Tallinnas. 2015.aasta seisuga on Tallinnas neli trammiliini ( Kopli- Kadriorg , Kopli- Ülemiste , Tondi-Kadriorg ja Tondi-Ülemiste). Rööpme laius on 1067 mm. Trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatub 39 kilomeetrini. Trammide koguarv 2015. Aasta aprilli seisuga on 68. [1] [2]

3.1. Uued trammid Tallinnas

Selle aasta jooksul saab Tallinn kokku 15 uut trammi, mis alustavad samal aastal ka liinivedu ning 2015. aasta lõpus teenindab sõitjaid kokku 16 uut trammi. Veel nelja Urbose tarne ja liinileminek jääb 2016 . Aastasse , kui pärast kõigi uute trammide saabumist sõidab 5 uut trammi liinil nr 3 ja 15 uut trammi liinil nr 4. [3]
Vastavalt Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud saastekvootide ostu-möögi lepingule kohustub TLT iga uue rööbassõiduki kohta ühe vana maha kandma. See tähendab, et kõigi uute Urboste saabumisel jäävad Tallinnas (kus on 77 trammi) ka edaspidi sõitma 57 vanemat Tsehhi KT4 ning KT6 tüüpi Tatrat (Joonis 1). [3] [4]
Joonis 1. CAF Urbos Tramm

Trammiteede projekteerimine Eestis

Hetkel on Eesti kõige suurem trammiteede projekteerimisfirma AS Merko Ehitus. AS Merko ehitus projekteerib ja ehitab riigihanke tulemusena tähtsamaid töid trammiliinil nr 4 ning Pärnu mnt depoteede rekonstrueerimist koos teede betoonaluse valmistamisega. Projekti eelarveks oli planeeritud 22,76 miljonit eurot. Lisaks tegeleb trammiteede projekteerimisega ja ehitusega ka veel sellised firmad nagu: AS Nordecon ,- RTE AS,- Leonard Weiss Gmbh & Co,- Lemmikäinen Eesti AS,-AS Teede REV-2,- KMG Inseneriehitus ning Ratatek OY (Joonis 2). [4] [5]
Joonis 2. Trammiteede ehitus Tallinnas

Kokkuvõte

Eestis on trammiteed vajalikud eelkõige rahvarohketes linnades. Tramm on kiire transpordivahend liikumiseks linnas. Trammid ei saasta loodust, kuna kasutavad liikumiseks elektrienergiat. Kuna Eesti majandus on tõusuteel siis on Eesti soetamas endale uut tüüpi trammid, mis on ,loodussõbralikumad ja mugavamad.

viidatud allikad

[1]
„wikipeadia,“ Pühapäev Mai 2015. [Võrgumaterjal]. Available : http://et.wikipedia.org/wiki/Trammiliiklus_Tallinnas . [Kasutatud Laupäev Mai 2015].
[2]
„Tallinna Ühistransport ,“ Laupäev Mai 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://tallinn.yhistransport.eu/ . [Kasutatud Pühapäev Mai 2015].
[3]
„ Postimees ,“ Laupäev Mai 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://tallinncity.postimees.ee/2725282/tallinn-valmistub-uute-trammide-tulekuks . [Kasutatud Pühapäev Mai 2015].
[4]
„Merko,“ Merko AS, Laupäev Mai 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.merko.ee/projekt/tallinna-4-trammiliini-taristu-projekteerimine-ja-rekonstrueerimine/ . [Kasutatud Pühapäev Mai 2015].
[5]
„Postimees,“ Pühapäev Mai 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://tallinncity.postimees.ee/2649672/tallinn-valis-ettevotte-kes-ehitab-ja-projekteerib-uue-trammitee . [Kasutatud Pühapäev Mai 2015].

v

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 10 allalaadimist

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS #1

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS #2

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS #3

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS #4

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS #5

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS #6

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS #7

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS #8

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS #9

TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS #10

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anonymous.x5 Õppematerjali autor

referaat

trammiteed projekteerimine kadriorg trammiliin TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pptx

Ühistransport

Uus bussijaama kompleks valmis Eesti NSV 25. aastapäevaks. Buss 1979 - 1998 1990.aastal ilmusid tahhograafid ja mõiste - kaks bussijuhti(see tähendab piiratud tööaeg, kui on kauged reisid). 1999 - 2018 2000.aastast on turvavööd kohustuslikud kõikidel istekohtadel. 2005.aastast peab bussijuhil olema läbitud erialakoolitus. Buss Tallinnas Viru väljakul Rong Rong 1918-1938 Elektrirongiliiklus hakkas Eestis varem kui naaberriikides. Esimene elektriliin oli Tallinn-Pääsküla liin, mille ehitamiseks anti 34 mln marka ning milleks telliti osi Rootsist ja Saksamaalt. Teisena avati peatuskoht Tondil. 20. September 1924 - Baltimaade esimene elektrirong Eestis (pidulik avasõit kell 11:15) 1933. aastal maksis rongipilet 60 senti. Suvi 1928 Tallinnas Balti jaamas valmis esimene spetsiaalne elektrirongide väljumisplatvorm

Ühiskond

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Kreisilinna asukad olid valdavalt baltisakslased, eestlaste osakaal hakkas jõudsalt kasvama pärast pärisorjuse kaotamist. Viljandi linnasüdames leiame rohkelt väärikas vanuses puitarhitektuuri – traditsioonilisi vanabalti tüüpi ristkülikulise põhiplaani ja kõrge kelpkatusega hooneid. Nii mõnelegi neist lisandus moe muutudes ka klassitsistlikke detaile – sammastega portikus, hammaskarniisd vms. 19. sajandi lõpuks oli Viljandi oma elanike arvult tõusnud Eestis 6. kohale. Väljaspool linnapiire paiknesid agulid (Kantreküla, Kivistiku ja Ridaküla), kus elasid peamiselt eestlased. 20. sajandi saabumine tõi Viljandisse mitmed moodsa aja ilmingud – elektri ja raudtee. Uus Eesti vabariik tähendas linna territooriumi kasvu eespool mainitud eeslinnade jt alade näol. Kokku lisandus 914 hektarit. See tõi kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 500 elamut, tänavatevõrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja ühtlasi ka

Ehitusfüüsika

1072

pdf

Logistika õpik

19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus-

Logistika alused