Usa - powerpointi esitlus (4)

Ameerika Ühendriigid (lühend USA) on riik, mille põhiosa paikneb
PõhjaAmeerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning
läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas
Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik,
millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga.
USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik
Vaikses ookeanis.
· USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad
põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte
mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja
lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur
sisemaamadalik.
· Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 ­
68W ja 50 ­ 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid
on 78W ja 39N
· Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt
arenenud maid. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega
umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina. Majanduslikult
väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA'l
rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas ­ umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit
inimese kohta.
· Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris
kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik
suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit,
ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa.
· Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on
tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud,
1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva
ette.
· USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on
tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi
peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad
peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need
kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad.
Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna
tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil.
Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes
lootuskaitse, vee või mullakaitsemetsadena. Varasematel
aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi
edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi ja
küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20.
sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad
praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud.
Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud
metsadest.
· Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud,
kõrgmäestikke on ainult lääne ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti
kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on
Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu
PõhjaAmeerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on
põhjalõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad RannikuKordiljeerid,
Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende
teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (PõhjaAmeerika ja Vaikse ookeani laama
mõjul).
· Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus.
Juba XV sajandist tuntud heeringa ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa
rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani
rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu
Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua
aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük,
millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure
järvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult.
· Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga
tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta
ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või
ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri kesosa basseinid
Tease, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis. Väga
palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu
raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA'le, Venemaale ja Hiinale. Vanimad,
kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus.
· Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks
aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud
maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin
1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud
Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid.
· USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub
troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske
õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib idalääne suunaliste mäestike puudumise
tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui
samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool 30°, Ülemjärve
ääres Duluthis 13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau's 1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C.
Keskmine temperatuur suvel
Põhjaosa 8...16 °C
Lõunaosa 16...24 °C
Keskmine temperatuur talvel
Põhjaosa 0...-32 °C
Lõunaosa 0...-8 °C
Sademete langemise hulk
Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja
idarannikutel 1000...3000 mm
· El Nino ­ põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus)
· Orkaan Mitch ­ 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult
purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett,
· Orkaan Andrew ­ 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid
lihtsalt rivist välja, tekitas riigi
· majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari),
· inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele
· Kuumalaine (juuniseptember) 1980 ­ 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja
tööstusele, umbes 10 000 hukkunut
· Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis ­ mai 1995, kaasnesid tugevad
vihmasajud, rahe, tornaadod ­ 6 miljardit kahju, 32 surnut.
· Maailma 50'e pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad
jõed: Mississippi ­ algus: Itsasca järv (Minnesota) ja suubub Mehhiko lahte, pikkus ­
3779km; Missouri ­ algus: väikejõgede liitumine ja suubub Mississippi'sse, pikkus ­
3726; OhioAllegheny ­ algus: Pennsylvania, USA ja suubub Mississippi jõkke,
pikkus ­ 2102km; Colorado ­ algus: Grandi maakond, USA ja suubub California
lahte,pikkus ­ 2333km.
· Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või
täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv ­ pindala 82 414 km2 ja
suurimaks sügavuseks 406 meetrit, Huroni järv ­ pindala 59 596 km2 ja
maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit, Michigani järv ­ pindala 58 016 km2 ja
maksimaalne sügavus 281 meetrit, Erie järv pindala 25 821 km² ja suurim sügavus
64 m, Ontario järv ­ pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning Suur
Soolajärv ­ pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit.
USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17.
oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri.Ameerika
Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa.Riigis on 31
etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks
jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta
rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1%
valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia
päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased
(indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse
ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest.
· Riigikeel-Puudub
· Ametlik keel-inglise keel
· Pealinn-Washington
· President-George W. Bush
· Pindala-9 372 610km²
· Rahvaarv-302 756
000(1.09.2007)
· Iseseisvus-4 juuli 1776
· Rahaühik-dollar
· Ajavöönd-maailaaeg -5 kuni -10
· Kasutatud Materjal:
· Google.ee
· Trip.ee
· Vikipedia.ee
·