Eesti taimkate, taimestik, taimkatte eksam (0)

Taimekooslus e fütotsönoos-
Taimekoosluste piiritlemie on tinglik - kontiinumi kontseptsioon
Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit:
Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton)
Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse
Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis
Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest:
Looduslik kooslus - kuhu inimene pole sekkunud , nt rabad
Poollooduslikud kooslused - inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu
Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem
Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastusume alusel.
C. Raunikiaeri eluvormide klassifikatsioon - fanerofüüdid, kamefüüdid , hemikrüptfüüdid, geofüüdid , terodüüdid, hrlofüüdid, hüdrofüüdid- ebasoodaad tingimused elavad üle seemnetena?
Dominant- taimekoosluse katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev aineringes kõige tähtsam liik
Puistu- struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. Poolest ühetaoline puude kogum metsas.
Rinne- vertikaalse struktuuri osa, moodustab üksteist katvatest kihtidest
Horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid
Boniteet- metsa, mulle või maa suhteline headus. Metsabioniteet näitab tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelidest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi (tootlikuse vähenemise järjekorras)
Katvus- (katteväärtus)- taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelmeetodil. Taimeliikide katvuse summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suureusega liigid katavad ükstest.
Ohtrus - ühe liigi isendi suhteline hulk teise liikidega võrreldes. Väljendatakse skaalas 1-5ni 1- üksikuid isendeid ja
Liituvus - puistu tihedust iseloomustav näitaja. 0st..1ni, 1- 100%
Täius- metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu ja rinnaspindala suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaaluistu täiusesse
Suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Edukamad liigid türjuvad nürgemad välja
*Autogeenne suktsessioon- põhjustavad koosluse sisetegurid,
*Allogeenne suktsessioon- põhjustavad välistegurid , nt inimene
Fluktuatsioon- koosluse muutumine mõne aasta kini 10 tuh aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, üldine kooseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed, nt ilmastikumuutused
Aspekt- taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul
TAIMKATTE ARENGULOO UURIMISE MEETODID
Biostratigraafia meetodesit tuntuim on palünoloogia mis põhineb õietolmu analüüsil
Anaeroobsetes tingimustes nagu järved ja sood säilivad:
* Taimsed makrojäänudsed- nt seemned, taimede puitunud osad
*Õietolm- võimalik määrata perekonna, sugukonna v liikide rühmani
Setteproovide vanust määratakse:
Põhiliselt radiosüsiniku meetodil
Denodrokronoloogia abil- kui leitakse settest puutüve või puuosa kus on võimalik aastarõngaid vaadata
Lendtuhaosakeste abil- fosiilsete kütuste põlemis tuleb atmosfööri lendtuhka, selle konstepsiooni järgi teab kus ajas me oleme
Taimkatte arengulugu
Arktiline kliimaperiood
Vanem kiviaeg- asustuse jälgi pole leitud
Arktiline tundrataimestik kanarbikuga.
Sõralised
Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi.
Subarktiline kliimaperiood
Algas laialdasem metsade levik. Iseloomulik kase ja männi osatähtsuse suurenemise. Rohttaimdest leidus nt angervaksi, palderjani, ubalehti jt.
Avamaastike asustasid suured karjaselavad ungulaadid (sõralised ja kabjalised) põhjapõded ja iison,
Veetase ühtlustus maailmamerega, (Kesk-Rootsi väin) SOOLANE !
Pleistotseeb ( jääaeg ) ja Holosteen (praeguseni kestev jäävaheaeg)
Preboreaalne kliimaperiood
Kliima jahe ja niiske
Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud
Metsasus suurenes!- põhjapõder rändas põhja poole. Ürgpiison suri välja, metsahobune või taanduda stepialadele. Pruunkaru, ilves, rebane , hunt, valgejänes, kobras
Tekkis maakoore kerkimise tulemusena
Veetase kerkis
Väljavool Taani väinade kaudu
Boreaalne kliimaperiood
Soojem ja kuivem
Männikud
Litoriinameri alguses
Avanevad Taani väinad
Planktoni paljunemine
Suurenesmerekalade
Antlantiline kliimaperiood
Kliiimaoptimum, niisemaks ja soojemaks
Laialehistes metsade leidus peale tamme, jalaka , pärna ja sarapuu vähemal määral vahtrat, valgepööko ja raagremmelgat jt.
Sookilpkonna levik tänu niisekele ja soojale kliimale
Metssiga , orav, metshiir ...
Kuuse kiire levik
Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik .
Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine
Subboreaalne kliimaperiood
Jahedam ja kontineaalsem
Kuuse laiem levimine, jalaka langus. Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk , nende levikut soodustab inimtegevus. Arenes karjakasvatus ja kõplapõllandus. Konkurents karjakasvatajate ja metsaloomade vahel või olla suhteliselt terav , kuna avatud maastikke rannikul...
Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri
Leitud proovidest rukkiõietolmu, ei kasvatatud põldudel, pigem umbrohuna.
Taani võinade ühendus jäi nõrgemaks
Rikkalikud heeringa ja hüljeste luujäänused on sellest ajast?
Subatlantiline kliimaperiood
Kuusk saaavutas Eestis oma teise maksimumi . Peamised kask , mänd ja lepad.
Pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine
I aastatuhandest pärinevad vanimad vikatileiud
Uue kultiveeritud liigina kasut kanepit
Kohanesid pisinärilised
Suureneb tulnukate ja kultuurist metsistvate taimede osakakaal
700-800 a tagasi sagenesid eriti külmad talved
Külmad ja lumerohkem talved
19. Saj keskpaigas muutus kliima jälle pehmemaks
Elustiku mimekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavat liigirikuuse tõusu perioodi:
1. Arktilisel kliimaperioodil- maismaa koloniseerminine
2. Atlnatikumi algus- kliima soojemaks ja niiskemaks
3. Subboreaali keskosa- karjakastvatus ja põllundus
Muutused viimastel sajanditel
Metsasuse mutus : Esimese maailmsõja eel - 19%, 1961.a. – 45%, 2010 – 51%
Niitude vähenemine: 2% 1954.a. niitude pindalast säilinud
Loopealsete kadu: Palju vähenenud
Liigid kaotavad kui elupaigad kaovad nt Pääsusilm , Mõru vahulill, Madal mustjuur ja teised...