Kurnpüünised (1)

Kordusküsimused
1. Nakkevõrkude töö põhimõte
2. Millised nakkevõrgu konstruktsioonilised iseärasused on eriti olulised
püügi efektiivsuse seisukohast
3. Mis kujuga võib olla nakkevõrkude jada
4. Milliseid kalu püütakse õngpüünistega
5. Mis asi on "mail"
6. Milline näeb välja vertikaalne õngejada
1
12. Kurnpüünised
8. Kurnpüünised (Kalapüügieeskiri)
(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa
ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.
(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille
veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis
kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot ­ veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
4) pöördnoot ehk pöörinoot ­ veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või
jääle;
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;
7) tõstevõrk ­ horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja
sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga
külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;
8) püüvõrk ­ ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm
silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.
2
12.1. Veonoodapüük ja püük kaldanoodaga
Kaldanoodaga püütakse migreeruvaid kalakoondisi. Eestis näiteks säinast. Varem on
veonoot Eestis kasutusel olnud jääalusel räimepüügil. Püügi põhimõte: Üks nooda tiib
kinnitatakse jäigalt (kaldale, ankruga, jääle jne.). Teist tiiba pidi alustatkse nooda vedu,
mis toimub ligilähedaselt ovaalset trajektoori pidi ja minnakse kuni kinnitaud veoköis on
täies pikkuses vees. Siis tullakse tagasi teatud kaugusele esimesest (kinnitatud) tiivast.
Edasi alustatakse nooda kokkuvedu mõlemast otsast kuni vette jääb vaid pära.
tiib
pära
veoköis
tiib
3
4
harvesting of channel catfish ponds
Püük kalda-
nootadega
5
Beach seining the main stem Salmon River, Oregon
Lõhipüük kaldanoodaga Oregonis (USA)
6
12.2. Püük separaatoritega fish wheel
Fish wheels at Chitina
7
Yukon, fish wheel
fish wheel
Fish wheels used to capture salmon in the lower
Chilkat River
12.3. Püük viskevõrguga. Ingl. k. cast Nets
8
HOW CAST NETS WORK
Throwing the net creates a driving force that causes the lead
line to open the net to a flat form, the lead weights then sink
the net. After the net has sunk, and the brail line is pulled, the
lead line is forced to close, thus creating a pouch in the net
which holds the catch, trapping a school of shrimp or fish.
After pulling the net from the water, opening the leadline will
cause the catch to fall out.
CAST NET BASIC STRUCTURE
Swivel: two metal loops or rings attached together, that turn at both ends.
Hand line: a rope which is attached to the swivel on one end, with the other end attached
to the caster's wrist.
Horn: a ring with an indentation around the center, where the top of the net is tied.
Lead Line: a rope with sinkers attached. This rope is at the outside perimeter of the net to
sink it.
Brail Lines: lines attached to the swivel at one end and to the leadline at the other. Their
function is to pucker the net, thus trapping the catch. 9
Netting: made from nylon multifilament or monofilament to form the desired mesh.
Hoop net or lift net
12.4. Püük
tõstevõrguga
10
Baited lift nets
Boat Lift Nets
11
12.5 Püük ringvõrguga
Three types of ring nets. Credit:
Aquatic Research Instruments.
ring net is a surrounding net the form of
which is intermediate hybrid between a
purse seine and a lampara net: like on a
purse seine, rings at the lower edge of the
net, allow using a purse line to close it
under the fish (pursing) and like on a
lampara net, there is a central bunt (with
smaller mesh) in which the capture
concentrates as the two wings are hauled
together and the leadline being shorter than
the floatline give 12
some how a spoon-shape
as in lamapara net.
12.6 Püük kuuritsaga. Ingl.
k. dragnet
A "dragnet" can take various forms, from a rectangular
net that's equipped with floats on top and weights at
the bottom for "dragging a river," to a cone-shaped net
that's "dragged" through the sea. Although their
designs may be different, their purpose is not - to catch
everything that cannot fit though the size of their mesh.
13
12.7. Põhjanoodapüük
Põhjanoot on varustatud kahe
pika veoköiega (pikkuselt
omavahel võrdsed). Püügile
Tõusu-mõõna piirkonnas asetamisel kinnitatakse ühe
veoköie ots ankrule ja liigutakse
laevaga (paadiga) ringi
(ovaaljoont) pidi lastes veoköit
vette kuni noot on vees, siis
alustatakse tagasiliikumist
ankrule kinnitatud esimese
veoköie otsani. Edasi hakatakse
mõlemat veoköit sissevedama
kuni noodapärani ja
tühjendatakse see kalast. Oluline
tähtsus on veoköitel, mie peavad
kala kokku hirmutama, et see
satuks noota.
14 koosneb kahest
Põhjanoot
võrdsest tiivast, kahest
15
veoköis Kalakott on soovitav ümbritseda
jämedaniidilise kattekotiga, eriti
rasketel põhjadel püüdes.
Eestis kasutatakse põhjanootasid
Peipsil koha püügiks ja
rannikumeres (saartel)
lestapüügil.
Põhjanooda nimetused: merel
lestanoot, Peipsil mutnik.
16
Danish seining: Drawing of
Anchor seining (Danish
seining)
This fishing method depends on the long lengths
of rope used, up to three kilometres per side,
herding fish into the path of the net as the gear is
hauled. The gear is set roughly in the shape of an
isosceles triangle with the dhan, which marks the
end of rope first shot and to which the vessel
returns to complete the set, as the apex and the
net as the centre of the base. Having picked up
the dhan the vessel then starts to steam slowly
ahead while heaving in both ropes, gradually
advancing winch speed as the gear closes to
keep the net moving forward at a steadily
increasing rate. 17
Danish seine is a trawling method
used by relatively small boats in
shallow waters (up to about 200 m).
Lengths of weighted ropes of up to
2,800 m are laid out on the sea floor
in a diamond pattern with the boat at
one end of the diamond and the net
at the other. As the boat moves
forward the diamond becomes
elongated allowing the fish to be
herded into the path of the net.
18
Otsapoi (ankur)
19
12.8. Seinnoodapüük
Seinnoot kujutab endast võrkseina, millega laeva (või paadi) abil piiratakse kalaparv ümber.
Ülemine selis on suhteliselt kõrge ujuvusega ja on veepinnal. Raskustega varustatud alumine selis
vajub alla, nii et püügi alguses on seinnooda sein püstloodis. Alumise selise külge kinnitatud
veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena
jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat,
makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid.
Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad
väga suured saagid.
Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või
kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad
emalaeval.
Seinnoodapüügil on väga tähtis arvata ära püütava kalaparve käitumine: kas ta püüab liikuda
horisontaalselt (eemalduda lähenevast seinnoodaseinast) või sukeldub.
Esimesel juhul on püük edukas, kui seinnooda kokkuvedamine toimub nii, et kalaparv liigub
suunas, kus seinnoot ei ole enam avatud. Teisel juhul on püügi edukus sõltuv seinnooda veotrossi
kokkuveo kiirusest. Arvestada tuleb, et paljude kalaliikide sukeldumiskiirus ohu olukorras võib
ulatuda 0.8 ja isegi 1 m/s.
Suuremad seinnoodad on ülemise selise pikkusega 1000 ­ 3000 m ja seina kõrguseks võib olla
300 ­ 400 m. Tihti valmistatakse seinnoodad sektsioonidena (mida on suhteliselt kerge ühendada
ja ka lahtiühendada. Sõltuvalt püügiobjektist ning ­kohast kasutatakse konkreetsel püügil kas kõiki
või ainult osa sektsioone.
Seinnooda alumine selis on lühem ja võib koos küljeselistega moodustada poolovaali.
20
tiib
Lampara net
General description: The lampara net is a surrounding net,
shaped like a dust pan or a spoon (the leadline is much
shorter than the floatline) with two lateral wings and a
central bunt with small meshes to retain the catch
Ajalooliselt vanim seinnoot, kuid
kasutusel ka tänapäeal Vahemerel, USA-
s jne. Pära asub nooda keskel, kuhu
koguneb ka kala. Silmasuurus päras on
väiksem, kui muudes osades, sest tuleb
vältida kala nakkumist. Alumine selis on
märgatavalt lühem ülemisest
21
Seinnoodad
22
Seiner
Ülemine selis
Sõudepaat Ujukid
Kokkuveots
Haarad Veorõngad
Alumine selis
23
Moiva püük Islandis
Capelin is caught by purse seine and is presently the
largest fish stock in Icelandic waters.
24
Heeringa püük Atlandil
25
Tuunipüügi seinnoot
Purse-seining for tuna in the ETP can be conducted in
one of three ways: the net may be set around schools
of tuna
associated with dolphins ("dolphin sets," which catch
large yellowfin tuna), around schools of tuna
associated with logs or other floating objects ("log
sets," which catch mainly skipjack but also bigeye and
small yellowfin tuna), or around unassociated schools
of tuna ("school sets," which catch small yellowfin and
skipjack tuna). The proportion of each set type has
varied considerably, but during the last decade, dolphin
and school sets have been roughly equal in number
(about 45% of the 15,000-20,000 sets each year), and
26
the remainder (about 10%) have been log sets.
Nooda heitmine
Jõuplokk
Kokkuvedu
Nõudmine, e.
väljavõtmine
Kala võtmine pardale
27
28
A squid boat leaves the port of Monterey, California.
Seinnoot kalmaari
püügiks
29
Seinnoot väikeste pelaagiliste kalade püügiks
Pära
Tiib
Tugevdusnurk
30
Seinnoot ja püügipaat püügiks
Tanganijka järvel
Lamp boat for artisanal purse seine
and purse seine (Africa, Tanganijka)
31
Observation helicopter operating off tuna purse seiner
A conception of purse seining operations. Tuna fishing
32
02. September lõpp
33
Purse seining is the process of catching schooling fish near the ocean surface by circling them with a net. Once
the fish have been encircled, a wire (purse line) running through the bottom of the net is winched tight to "close
the purse" from below. Purse seining for herring can be especially tricky as the entire process is run in the dark of
night when herring swim to the surface to feed on rising phytoplankton. No lights are used until the seine is
closed.
The entire process starts with the release of the seiner's "bug boat." The bug boat, which holds one end of the
net, motors in place while the larger seiner encircles the herring school (generally clockwise by convention in the
Gulf of Maine). As the seiner encircles the herring, net is released.
The top of the net stays at the surface, buoyed by a "float line." The bottom of the net is connected to the purse
line by large, metal clips called "rings." These also act as weights that sink the net to depths of up to 100
meters.
Once the seiner reaches the bug boat, the bug boat's float line is tied off to the gunwale of the seiner. The bug
boat then motors to the opposite side of the seiner, attaches to the seiner using several lines, and powers
away from the seine net to insure that the mass of fish and net do not drift below the seiner, pulling the ship
over sideways. 34
When the bug boat is in place, a winch on the deck of the seiner pulls in both ends of the purse line, closing off
the bottom of the seine net like a giant drawstring.
Once the bottom of the seine is closed, preventing the herring from escaping, deck lights are turned on and
one end of the seine net is run through a large, hydraulically driven "powerblock" located at the top of a crane.
As the net is lowered through the powerblock, it is stacked on deck in preparation for the next set. This process
slowly pulls the portion of the seine net still in the water shipward, forming a concentrated pocket of herring.
A submersible pump is then lowered into the pocket, pumping fish to a dewatering box then to holds below the
deck or to herring carriers waiting nearby. The entire process is repeated as many as five times in a single
night with as many as 200 tons of fish captured during each set.
35
Tuna purse seiner is deploying net with assistance of workboat which is seen at far end of net
36 behind a vertical
near horizon on upper right of picture. The boat appears as a small rectangle
rope.
Seinnoodapüügi tehnika
Seiinnodapüük seisneb järgmistes tegevustes: 1) kalaparve otsimine, 2) Nooda heitmine, 3)
nooda kokkuvedu, 4) nooda nõudmine, e. osaline pardale võtmine (kuivatamine), 4) kala
väljavõtmine ja 5) nooda lõplik väljavõtmine ning lappamine püügikorda.
Kalaparve otsimine
Kalaparvi otsitakse visuaalselt (vaatekorv), vaatlustega lennukilt või helikopterilt, hüdroaksutiliste
kalaotsimise vahenditega (hüdrolokaatoritega).
Visuaalsel otsingul on soovitav jälgida ka lindude käitumist, samuti ka mereimetajate käitumist.
Kalaparve kohal on vesi tihti tumedam.
Üpris efektiivne on kala otsimine lennukilt või helikopterilt. Vaatamata kallidusele on see siiski suhteliselt
laialdaselt kasutatav. Kalaparve avastamisel teatab lennuk sellest püügilaeva kaptenile ja viskab ette poi.
Õhust võib märgata kalaparvi sügavusteni kuni 15-20 m ja rohkemgi, sõltuvalt vee läbipaistvusest.
Siiski kõige enam kasutatakse kala otsimiseks hüdrolokaatoreid. Hüdrolokaator võib kalaparve avastada
pea kõikidel sügavustel ja mitme miili kaugusel püügilaevast. On võimalik hinnata ka kalaparve liikumist,
tihedust jne. Hüdrolokaatoriga jälgitakse kalaparve kuni seinnooda kokkuvademise lõpuni.
Nooda heitmine
Seinnoot seatakse püügivalmis ­ lapatakse noodaplatvormile, kinnitatakse kokkuveotrossi otsad ja
seatakse töökorda muud taglastuselemendid. Nooda lappamist noodaplatvormile alustatakse nn.
jooksutiivast ja lõpetatakse lõputiivaga e. päraga. Tuleb jälgida, et alumine selis oleks nooda
sisseheitmiseks nooda seespool ja ülemine selis välisküljel.
37
Kindlsti tuleb nooda ettevalmistamise ajal kindlaks teha tuule suund ja tugevus, ka hoovustel, kui see on
võimalik.
Saagi suurus sõltub väga tugevasti nooda heitmisest. Igal juhul tuleb nooda heitmist alustada kohast,
mis tagab, et heitmise lõpuks (jooksutiiva võtuks pardale) oleks laeva asend selline, et teda hakkab
kandma (triivima) nooda sisse. Samas tuleb arvestada ka kalaparve liikumist.
Kui selline koht on määratletud aeglustab püügilaev käiku ja liigub sinna. Nooda heitmine piirdub
tegelikult jooksutiiva otsa sisseheitmisega, sest edasi hakkab noot ise platvormilt vette jooksma. Koos
noodaga jookseb seinervintsilt või poolidelt (spetsiaalsed poomid) maha ka kokkuveotross koos
kronsteinil olevate rõngastega.
Nooda heitmine võib toimuda spetsiaalse paadi abil või ilma selleta. Viimasel juhul lastakse kõigepealt
vette suur poi ujuvankruga.
Noot heidetakse vette tavaliselt väljavenitatud ringi pidi. Mida kartlikum on püütav kala, seda suurem
kaar tuleb parve ümber teha. Vastavalt olukorrale reguleerib kapten laeva liikumist (käiku, kurssi)
eesmärgiga, et heitmise lõpuks oleksid mõlemad seinnooda tiivad võimalikult lähestikku ja kalaparv
asuks nooda keskel.
Seinnooda kokkuvedu
Kui nooda mõlema tiiva otsad on laeva juurde veetud hakatakse võtma välja kokkuveotrossi. Selleks
kinnitatakse noodatiivad ja pingevaba kokkuveotrossi mõlemad otsad viiakse läbi jõuplokkide vintsile.
Kokkuvedu võib toimuda nii ainult ühest otsast kui ka mõlemast. Viimane on eelistatum, sest nooda
kokkuvedu on kiirem ja nooda tiivad on paremini koos.
Tuleb arvestada, et sel ajal on noot alt avatud ja kalal on võimalus sukelduda noodast välja. Eriti, kuna
kogu noot on liikuv. Kokkuveo kiirus väheneb kokkuvedamise lõpuks, kuid on ikkagi 15-20 m/s.
Jälgida tuleb ka, et laev ei satuks ise noota. Selleks tuleb tihti töötada tagumise käiguga.
38
39
Seinnooda pardale võtmine
See on kõige aeganõudvam etapp (40 %). Kaasajal
kasutatakse jõuplokke või nooda väljavõtmise
kompleksseadmeid
Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et laev ei sõidaks
ahtriga noota. Kui see juhtub, tuleb nooda võtmine
katkestada ja oodata, kuni ahter on jälle noodast
väljas. Laev peab olema allatuult.
Heeringapüük Alaskal
40
Menhaden fishing, Beaufort, North Carolina. Purse
Saagi pardale võtmine seiner boats closing the purse using power blocks.
Photo: NOAA Central Library
Eelnevalt kinnitatakse nooda pära küljeselis
spetsiaalsele väljaulatuvale poomile. Seinnoodapüük kahe laevaga
Kala tõstetakse pardale kas suurte võrkkotiga ­
kapleriga või pumbatakse. Tihti ei võeta kala
üldse püügilaevale vaid kohe transport- või
töötlemislaevale.
Seinnooda konstruktsiooni valiku põhiprintsiibid
Peamised püügi efektiivsust mõjutavad seinnooda
tehnilised parameetrid on nooda pikkus, kõrgus ja
alumise selise taglastus (raskused, veoköie haarad).
Seinnooda pikkus valitakse arvestades püügiobjekti
käitumist ja püügilaeva manööverdusvõimet. Tähtis on
teada püütavate kalaparvede keskmisi mõõteid (eriti
diameetrit) ja horisontaalse ning vertikaalse liikumise
kiiruseid.
D
A
C
41
Seinnooda kõrgus määratakse lähtudes teadmistest kalaparve asukoha sügavusest (kaugus
veepinnani) ja parve sukeldumiskiirusest. Reeglina on nooda alumise selise sügavus nooda
heitmise järel (rõngad on kokkuveetud) võrdne 0.6 ­ 0.7 nooda rakenduskõrgust. Tuleb
arvestada ka rakenduskoefitsiente. Vertikaalne rakenduskoefitsient on seinnoodal küllat suur ­
0.8 ja rohkemgi.
Alumine selis peab olema võrdlemisi raske, et see kiirelt vajuks.
42