Margit Ott Konguta Kool Aine: vene keel 6.kl Teema: ametid Individuaalne mäng. Juhend: Lõika nimetused välja ja pane komplekt ümbrikusse. Valmista vajalik arv komplekte. Õpilane leiab õiged paarid ja kolmikud. Mängu võib kasutada sõnavara harjutamisel ning hindamisel. Margit Ott Konguta Kool ärimees ärinaine arst jurist ajakirjanik müüjanna müüja kalur ettekandj kelner a teadlane meremee s näitlejann näitleja a tööline
tajumisel, kättesaadavust piirab ainult väljastamise kiirus, unustatakse kiirel, maht on piiratud sisendsignaalide hulgaga, kestab alla ühe sekundi primaarne mälu – infot salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise tagajärjel, kättesaadavus väga kiire, uus info asendab vana, maht vähene, kestab sekundeid. Sekundaarne mälu – primaarsesse mällu sattunud info kordamisel liigub see sekundaarsesse mällu, salvestatakse harjutamisel, kättesaadavus aeglane, nii uue kui vana info segav mõju, maht väga suur, kestus minutitest aastateni tertsiaarne mälu – sekundaarsest mälust liigub info tertsiaarsesse, kus asjad ei unune ära, nt nimi, sünnikuupäev, salvestatakse väga sagedasel harjutamisel, kättesaadavus väga kiire, unustamist pole, maht väga suur, kestus püsiv sünaptiline summatsioon – mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus
Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. 3. Kirjeldage järgmisi õppimisviise: harjutamine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Tooge iga õppimisviisi kohta vähemalt üks näide. Harjutamine- Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel ja uuesti harjutamisel, et suurendada vilumust. Tingimine- tingitud refleksid kujunevad õppimise teel, suutlikkus õppida oma tegevustest, niiöelda katse ja eksituse meetod (Näiteks koera treenimise puhul) sotsiaalne õppimine ehk kognitiivne õppimine tähendab õppimist läbi teiste kogemuste (näiteks lapsed õpivad täiskasvanuid jäljendades). teadmiste konstrueerimine- Konstruktivistlik õppimismudel väidab, et õppimine on teadmiste konstrueerimise protsess, milles õppijad
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9-kuune kasutab just emakeele häälikuid. Teooria vastuargumendid: Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha.
ole pinges, keelelaba kohal on parajalt avar vagu, mis laseb hääldusõhul kergesti väljuda. Eesti s-ile vajalikku avarat õhukanalit on võimatu saavutada keeleseljaga, kui keeletipp on vastu alumisi hambaid nagu vene ja saksa keeles tavaline. Tämbrilt on tüüpiline eesti s vähem terav kui vene, läti või rootsi oma, kuid mitte ka nii lai ja mahlakas, kui oleme harjunud kuulma soome keeles. 2. Vead hääliku S hääldamisel Kuna s kuulub keeletipuhäälikute kriitilisse rühma, tuleb harjutamisel jälgida, et keeleselg ei oleks pinges (tähele panna keeleturja). Toetumise ajal ei tohi keel järgnevat vokaali ette moodustada. Lühihäälduse korral jälgime liigutuse kergust ja kiirust (et s ei kostaks liiga pika ja tugevana). Samas tuleb vältida ka helilisust. Suhteliselt palju vigu esineb ka s hääldamisel, sest selle õigehääldus nõuab keele täpset asendit. Eesti keeles on s helitu (Näide 2), kuid vokaalide vahel muutub ta poolheliliseks (Näide 3)
● Eesmärk peab olema seda väärt, et selle nimel harjutada. ● Eesmärgi saavutamine toob rõõmu ja rahuldust, sunnib püstitama kõrgemaid eesmärke ja selle nimel harjutama. Vormid ● Harjutada tuleb võimete kohaselt ehk see, mis on sõbrale jõukohane, võib osutuda sulle üle jõu käivaks või vastupidi ● Areng on seda kiirem, mida madalamal kehalise arengu redelil seisame ● Harjutamisel ei või üle pingutada (terviserikked, ületreening) ● Võimalusel pea nõu kehalise kasvatuse õpetajaga, treeneriga või spordiarstiga TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Parkinsoni tõbi ravi puudub, kuid leevendust võib tuua mõne dopamiini erimi manustamine 34. Vananemise põhjusteks peetakse vabu radikaale (veresoonte lupjumine, südameinfarkt, ajuinsult, vähk) ja kromosoomi telomeeride lühenemist (rakk ei saa lõpuks jaguneda). 35. Mäluliigid: Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne Salvestamine Automatiseeritud Sõnaliselt Harjutamisel Väga sagedal tajumisel harjutamisel Kättesaadavus Väga kiire Väga kiire Aeglane Väga kiire Unustamine Kiire kustutamine Uus info asendab Nii uue kui vana Unustamist pole vana info segav mõju Maht Väike Väike Väga suur Väga suur
2. Probleemi määratlemine mis on valesti, milles probleem seisneb 3. Strateegia konstrueerimine probleemi lahendamiseks 4. Informatsiooni kogumine ja organiseerimine 5. Ressursside hindamine 6. Lahendamise jälgimine 7. Lahenduskäigu hindamine (kui lahendus pole rahuldav, oleme alguses tagasi, protsess algab uuesti; võimalik minna lahenduse eelnevatele astmele.) Oskuste areng · Eksperdiks kujunemine: Harjutamise jõu seadus harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reegilte kogumikest uued teadmiste kängid (kogumid), mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega. Vigadest õppimine õppimine ebaõnnestunud sooritusest. Vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskused täpsustuvad. · Automatiseerumine ja känkimine: Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks Osaülesandel alaeesmärk: osaülesannete lahendamine ühe-astmeline
parem hinne". Seega 6-7 slaidi max. Seega harjuta kodus kellega!!!!!!!! 1. Tiitel, pealkiri 2.eesmärk 3. töö ülesehitus, teema 4. millisete tulemusteni sa jõudsid? 5. millisete tulemusteni sa jõudsid? 6. Kokkuvõte 7. Tänan tähelepanu eest! Arvude ja statistikaga tasub olla ettevaatlik, see võib ,,tappa" kõne, tsitaatidega sma lugu. Lase kõnel ,,laagerduda", peale seda tee parandusi. Mõtle läbi, kas ja kuidas kasutada kõne ajal märkmeid. Enese ettevalmistamine. Harjuta kodus! Harjutamisel tulevad välja nõrgad kohad. Alusta lihtsalt mahalugemisest. Usu iseendasse! Varieeri tempot. Palu keegi ennast kuulama. Latt tuleb sättida kõrgele (pole hullu kui sa ka selle alt hüppad!) Mõtle kuulajaskonnast kui väikesest grupist. Kätu loomulikult ja kuulajad soojenevad üles. Publik on kõnepidaja peegel. Kõik mida sa ise teed saad sealt ka vastu. Auditooriumianalüüs. Kuulajate kaardistamine Arv Sugu ja vanus Haridustase ja ettevalmistus
vormi pärast sünnitust kiiremini. Millist kasu toob kehaline treening? Naised, kes ei tegele kehaliste harjutustega raseduse ajal, tunnevad ennast tavaliselt halvemini, eriti seetõttu, et kaal kasvab ning oma keha muutub "koormaks". Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes. Kehaliselt väheaktiivsetel ja karastamata naistel on vähenenud vastupanuvõime haigustele. Hea on see, et kehalisel harjutamisel tugevnevad lihased, südameveresoonkond, hingamissüsteem ja paraneb kehaline vorm. Kehaliselt treenitutel naistel kulgeb sünnitus kiiremini ja kergemini ning tavaliselt on ka vähem sünnitusega seotud traumasid. Kui naisel esineb kroonilisi haigusi või esineb probleeme raseduse ajal - peab enne kehaliste harjutustega alustamist nõu pidama oma arstiga. Kehalised harjutusred võivad olla vastunäidustatud, kui esineb: rasedusaegne kõrgenenud
Ükstapuha mida sa mängid, tunne sellest rõõmu. See tähendab, et isegi kui sa mängid igavaid rudimente, siis proovi ikkagi leida mingigi viis sellest rõõmu tundmiseks. Kui sa mängitust rõõmu ei tunne, on õpitu hulk märksa väiksem. Niisiis mängi mida sa mängida tahad ja harjuta seda, mida sa harjutada tahad! Trummide mängimine on enese väljendamise viis heal ja positiivsel teel, nii et anna hea selle eest, et see oleks lõbus. Need nipid on rohkem juhtnöörid, mida iga trummar harjutamisel kasutama peaks. Varsti avastad, et õpid sama ajaga palju enam. Vaata üle ka beginners section, et leida hulgaliselt kasulikke videoid.
toidu senisest enam söömine, kalatooted. Ainevahetust aktiveerivad ka linaseemned, neid võiks hommikusöögil segada müsli või jogurtiga. Ka kaltsiumi on soovitav päevas 1000 - 1300 mg omastada, mis viib enam organismi kaalukaotusele kui kaltsiumivaene toit Kuidas iseseisvalt treenida? · Harjutada tuleb pidevalt, süstemaatiliselt. Harjutada aastaringi, vähemalt 3-4 korda nädalas. Iga pikem paus viib eelnevalt treenitud saavutuse alla · Harjutamisel tuleb arvestada ajatsükkleid. Harjutamiskava koostamisel tuleb arvestada, millal teed trenni ja millal puhkad. Üks kuu on paras aeg koostada täpsed harjutusplaanid. Aastaplaani koostades tuleb arvestada aastate iseärasusi, tähtpäevi ja võistlusi, kus soovid osaleda. · Koormused peavad kasvama, et toimuks pidev areng. Soovitav on koormusi tõsta laineliselt. Treeningkoormuse suuruse määrab harjutamise maht ja intenvsiivsus.
toidu senisest enam söömine, kalatooted. Ainevahetust aktiveerivad ka linaseemned, neid võiks hommikusöögil segada müsli või jogurtiga. Ka kaltsiumi on soovitav päevas 1000 - 1300 mg omastada, mis viib enam organismi kaalukaotusele kui kaltsiumivaene toit Kuidas iseseisvalt treenida? · Harjutada tuleb pidevalt, süstemaatiliselt. Harjutada aastaringi, vähemalt 3-4 korda nädalas. Iga pikem paus viib eelnevalt treenitud saavutuse alla · Harjutamisel tuleb arvestada ajatsükkleid. Harjutamiskava koostamisel tuleb arvestada, millal teed trenni ja millal puhkad. Üks kuu on paras aeg koostada täpsed harjutusplaanid. Aastaplaani koostades tuleb arvestada aastate iseärasusi, tähtpäevi ja võistlusi, kus soovid osaleda. · Koormused peavad kasvama, et toimuks pidev areng. Soovitav on koormusi tõsta laineliselt. Treeningkoormuse suuruse määrab harjutamise maht ja intenvsiivsus.
Kolm kõige kõrgemat austusväärset objekti Kolm kaitsjat-virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha Nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust kolme institutsiooni vastu Meeleharjutused "Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud" Meele muutmine on oluline teel virgumisele Meele harjutamisel on olulised kaks meetodit, mis üksteist täiendavad: meelerahu ja analüüsiv vaatlus. Meelerahu ja analüüsi vaatlus Meelerahu abil keskendatakse püsimatu meel ühele objektile. Kuna inimese meel on tavaliselt püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Kuid meelerahu ei ole eesmärk omaette. Analüüsiva vaatluse abil aga uuritakse seda
· 3-aastaselt kasutab liitlauseid Oskab vastata küsimustele kuidas? miks? millal? Hakkab pidevalt küsima miks? · 3 4-aastase jutus sageli ülereguleerimist teeb vigu, mida varem ei teinud kasutab grammatikareegleid ka erandsõnadel (,,Isa tulis") · Kolmeaastastel hakkavad keeleoskuse suured individuaalsed erinevused kaduma Keele omandamise teooriad Õppimisteooria · Keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel kinnitamisel (sarrustamisel) · Vanemad sarrustavad neid lapse häälikuid, mis on emakeeles olemas, teisi ignoreerivad · Vanemad kiidavad õige sõna ütlemise eest, vigade korral parandavad · Lastega on oluline õigesti ja palju rääkida, nende vigu parandada Õppimisteooria kriitika · Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha · Imiteeritud jutt peaks olema spontaansest kõnest keerukam tihti peegeldab aga
Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha treening omakorda käsi, õlavöödet, rindkeret ja selga. Harjutamisel crosstraineril tuleb kindlasti järgida õiget tehnikat, et mitte hoopis terviseprobleeme tekitada. Sõudeergomeeter Hea toime südame-vereringele, tugevdades samaaegselt ka ülajäseme ja alajäseme lihaseid ning rindkere. Algajal on siiski soovitatav enne treeneriga nõu pidada, sest vale tehnika korral võib ta ülemääraselt koormata põlveliigeiseid ja selga. Veloergomeeter Tugev positiivne mõju südamele ja vereringele. Tugevdab jala- ja tuharalihaseid, kuid ei
85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Maksimaalne südame löögisagedus arvutatakse valemi järgi Mehed 220 vanus Naised 226 vanus Tervisespordiga alustaja peab alustama aeglaselt Eesmärgiks on kohaneda regulaarse kehalise aktiivsusega - treeningmaht alustada 3 korda nädalas korraga 20 min, edaspidi juba 3 4 korda nädalas 60 min. - energiakulu suurendada nädalas 1500 kalorilt 2000 ni - harjutamisel eelistada aeroobset treeningut Alustada tuleks aeglaselt, 20 30 min treeningule peab kindlasti järgnema päev puhkamiseks ja taastumiseks. Soovitav alustada jalgrattasõidu, tervisekõnni, jooksmise, kepikõnni, ujumisega. Juba 4 6 nädala pärast tunneme, et enesetunne on paranenud, magame rahulikult, hommikune pulsisagedus on veidi langenud. Nüüd võime koormust suurendada juba 40 50 minutini, 8 nädala pärast suudame juba 3 4 tundi nädalas kehaliselt aktiivne olla
esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini; · Seda tehakse niikaua kui jõutakse õige lahenduseni 1. Probleemi identifitseerimine 2. Probleemi määratlemine 3. Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine 4. Informatsiooni kogumine ja organiseerimine 5. Ressursside hindamine 6. Lahendamise jälgimine 7. Lahenduskäigu hindamine Oskuste areng. Eksperdiks kujunemine · Harjutamise jõu seadus harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reeglite kogumikest uued teadmiste kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega · Vigadest õppimine Ohlsson (1996) õppimine ebaõnnestunud sooritusest vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus täpsustuvad Oskuste areng. Automatiseerumine ja känkimine · Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks · Osaülesandel
võid ise tunda emakapõhja häbemeluust ülevalpool. Treeningu kasulikkus HAPNIK Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes. IMMUNITEET kehaliselt väheaktiivsetel ja karastamata naistel on vähenenud vastupanuvõime haigustele. Seega võib väike külmetus, stress või kroonilised haiguskolded organismis saada tõsiseks ohuks raseda naise ja loote tervisele. FITNESS kehalisel harjutamisel tugevnevad lihased, südame-veresoonkond, hingamissüsteem ja paraneb kehaline vorm EMOTSIOONID kehaline harjutamine maandab psüühilised pinged, parandab meeleolu, enesetunnet ja und. KAEBUSED mitmeid raseduse ajal tekkivaid kaebusi (veenilaiendid, tursed, kõrgenenud vereõhk, kõhukinnisus, seljavalu jt) saab ennetada või leevendada kehaliste harjutustega. SÜNNITUS kehaliselt treenitutel naistel kulgeb sünnitus kiiremini ja kergemini ning
sooritamist on vaja arendada painduvust, tugevust ja osavust. Käesoleva referaadi eesmärk on välja tuua erinevaid võimlemisharjutusi algajale kätelseisu arendamiseks. Referaadis antakse esmalt lühike ülevaade kätelseisu poosist ja seejärel tuuakse välja harjutused kätelseisu treenimiseks. Harjutusvara on võetud erinevatest raamatutest, kuid on juba eelnevalt välja valitud autori poolt vastavalt tema enda kogemusele kätelseisu harjutamisel. Referaadis on esitletud vaid need harjutused, mida autor ise kasutab ja millest tal on kasu olnud. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas tutvustatakse kätelseisu poosi ja teises osas harjutusi selle treenimiseks. Referaat on kokku pandud eesti- ja inglisekeelsetest raamatutest ning internetist leiduva informatsiooni põhjal. 1. KÄTELSEIS Kätelseis on asend, kus keha on asetatud nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühise sirge, pea
vürtsirikka toidu senisest enam söömine, kalatooted. Ainevahetust aktiveerivad ka linaseemned, neid võiks hommikusöögil segada müsli või jogurtiga. Ka kaltsiumi on soovitav päevas 1000 - 1300 mg omastada, mis viib enam organismi kaalukaotusele kui kaltsiumivaene toit Kuidas iseseisvalt treenida? ·Harjutada tuleb pidevalt, süstemaatiliselt. Harjutada aastaringi, vähemalt 3-4 korda nädalas. Iga pikem paus viib eelnevalt treenitud saavutuse alla ·Harjutamisel tuleb arvestada ajatsükkleid. Harjutamiskava koostamisel tuleb arvestada, millal teed trenni ja millal puhkad. Üks kuu on paras aeg koostada täpsed harjutusplaanid. Aastaplaani koostades tuleb arvestada aastate iseärasusi, tähtpäevi ja võistlusi, kus soovid osaleda. ·Koormused peavad kasvama, et toimuks pidev areng. Soovitav on koormusi tõsta laineliselt. Treeningkoormuse suuruse määrab harjutamise maht ja intenvsiivsus. ·Arendama peab kõiki kehalisi võimeid
Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab teatud ülesande täitmise eesmärgil. Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Laps peab õppima teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades(teatris, mänguväljakul). ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 K. Tropp, H. Saat 53-75 ) Lapsevanematel ja lasteaiaõpetajatel on lapse esmaste enesekohaste oskuste arendamisel ja eneseteenindamise harjutamisel täita eriti tähtis suunaja roll. Enesekohaseid oskusi omandatakse järk-järgult ning seetõttu on see lapsele ja teda suunavale täiskasvanule aeganõudev. Oluline on lapsele sisendada usku tema võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse. Kiitus ja tunnustus on väga tähtsad motivaatorid. Madala enesehinnanguga last, kellel on raskusi käelises tegevuses, saab õpetaja julgustada sellega, et tunnustab lapse toimetulekut, rõhutades alati seda, mis lapse töö huvitavaks muudab
ülikooli uuringu põhjal). Teised uuringud näitavad, et paljud professioonalased mängurid suudavad teha otsuseid ning nende järgi ka tegutseda, nad suudavad keskenduda kuuele asjale korraga ilma segadusse sattumata aga keskpärane inimene suudab korraga keskenduda ainult neljale asjale. Videomängud suurendavad lapse eneskindlust ja eneseväärikust. Paljudes mängudes on võimalik muuta mängu raskusastet. Kui mängu mängida kõige kergemal raskusastmel siis pideval harjutamisel mänguri oskused arenevad ning ta muutub enesekindlamaks käsitledes aina keerulisemaid probleeme. Kuna läbikukkumise võimalus on väiksem siis mängur ei karda vigade tegemist, ta võtab ette rohkem riske ja avastab rohkem, sellist suhtumist on võimalik üle kanda reaalsesse ellu (The Good and Bad Effects of Video Games; http://www.raisesmartkid.com/3-to-6-years-old/4-articles/34-the-good-and-bad-effects-of- video-games; 23.03.2012).
tehnika põhijoonte õppimine on siin kiirem ja edukam. Hüpped üle tõeliste kraavide, madalate takistuste, põõsaste ning mätaste, hüpped alla liivaauku või kõrgemaile esemeile ning vallidele annavad harjutustele konkreetae eesmärgi ja tagavad õpitava tehnikaelemendi parima täitmise. Hende harjutuste võistluslik iseloom ja teatavat julgust nõudev värving väldib tüdimust ning vajalike harjutuste arv mitmekordistub märkamatult. Maastikul harjutamisel pole suur tähendus mitte ainult tehnika õppimisest lähtudes, veel suuremat käsu toob see vajalike võimete arenemisele. Mäeküljel üles-alla jooksmine ja hüppamine, põiki- ja siksak-liikumine, mitmesugused hüpped jalalt jalale on suure tähendusega jalgade jõu ja siseorganite funktsionaalse võimekuse arenemisele. Juba maastikul tuleb esimestest harjutustest peale selgitada tõukejala õiget mahaasetamist, kere ja pea Õiget asendit äratõukel ja õhulennul
Anne-Ly Padrik HT-16 Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus, mis koosneb mitmest väiksemast osast. Jalgrattasõidul läheb vaja head tasakaaluoskust, silm-jalg ja silm-käsi koordinatsiooni ning parema ja vasaku kehapoole koostööd. Nende oskuste korduval harjutamisel areneb välja n-ö jalgrattasõidu programm, mis talletatakse ajus ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Jalgrattasõit on oskus, mida inimene kunagi ära ei unusta, kui ta on selle selgeks õppinud. Jalgrattasõit on hea füüsiline treening, mida saad teha vabas õhus. Tasakaalu hoidmiseks peab töötama terve keha. Mälu on oma kogemuse ja omandatud info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu jaguneb: Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi motoorne mälu
Just 3 seepärast on hakatud soovitama juua vahetult enne treeningut 300 - 500 ml vedelikku ja alustada niiviisi treeningut osaliselt täidetud maoga. Uuringud on tõestanud, et spordijoogid aitavad vedelikukaotust korvata märksa efektiivsemalt kui vesi, seda nii lastel kui täiskasvanutel ja ka alla tunni kestvate ning paariminutiliste intervallidega koormuste puhul. On selgunud, et janu pole harjutamisel mitte kõige objektiivsem vedelikuvajaduse hindamise kriteerium. Tegelikult korvavad harjutajad, kel muud käe pärast pole, treeningu ajal ja vahetult pärast seda veega vaid ligi 50 % kaotatud vedelikust. Põhjus on paljuski selles, et vesi on maitsetu. Puuvilja- vms maitselised spordijoogid tekitavad suu ja keele närvilõpmetes meeldivaid aistinguid ja panevad lisa tahtma. Ühe uurimuse kohaselt joovad spordijoogi kasutajad veerandi võrra rohkem kui palja vee eelistajad,
Buddha budismi ehk tuntuimas tekstis "Dhammapada". Seetõttu on just meele muutmine oluline teel virgumisele. Meetodeid meele muutmiseks on aga loendamatult. Neid on aja jooksul kadunud ning neid tekib pidevalt ka juurde. Buddha ei andnud oma õpilastele abstraktseid teadmisi, vaid suunas neid lähtuvalt igaühe meeleseisundist. Nii tekkis palju erinevaid õpetusi ja traditsioone. Mõned põhimõtted on aga säilinud üsna sarnastena pea kõigis budismi vooludes (1). Meele harjutamisel on olulised kaks meetodit, mis üksteist täiendavad: meelerahu ja analüüsiv vaatlus (1). 9. Meelerahu Meelerahu abil keskendatakse püsimatu meel ühele objektile. Kuna inimese meel on tavaliselt püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Kuid meelerahu ei ole eesmärk omaette (1). 10. Analüüsiv vaatlus 7
funktsionaalseid harjutusi trimmimaks naiste keha kõige strateegilisemaid piirkondi. Treening lõppeb lõdvestuste ja venitustega. (10). 6.6. Pilates Kaasaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Pilatese eesmärk on lihaste tunnetamine ja arendamine. Tunnis tehakse peamiselt staatilisi harjutusi, keskendudes kerelihaste treenimisele. Rahulik ja mõõdukas treening annab regulaarsel harjutamisel treenitavatele hea rühi, painduvuse ja tasakaalu, arendades lihaste ja sidemete elastsust, jõudu, lihastevahelist ja lihastesisest koordinatsiooni. Sobib ka neile, kes ei oma eelnevaid aeroobika-alaseid kogemusi või kellel on vastumeelt koordinatsiooni nõudvad liikumiskombinatsioonid ning jooksu- ja hüplemisharjutused. (10). 6.7. Rasedate võimlemine Võimlemistund, mis põhineb venitusharjutustel. Tunni eesmärk on kõrvaldada lihaste
- rakmed 1 instruktorile 3) õppevahendid - harjutuspadrunid 35 igale sõdurile Ettevalmistused Asetage iga sõduri tooli alla 35 harjutuspadrunit. Paigaldage telkmantlid, kui tund viiakse läbi väljas. Soovitused Relva lohakas vinnastamine harjutuspadrunitega laetud salve korral võib põhjustada tõrkeid, mis omakorda võivad põhjustada harjutuspadrunite vigastusi. Seetõttu on relva laadimise harjutamisel soovitav kasutada tühja salve. B. TUNNI LÄBIVIIMINE Eeltööd Relvade ohutuskontroll. Tavaline. Jagage üksus paarideks. 19 Kordamine Relva ohutu käsitsemine ning relva hooldamine. Sissejuhatus Selgitage On väga tähtis, et sõdur oskaks ära tunda erinevaid laskemoona liike ning suudaks kiiresti ja ilma padruneid kaotamata salve laadida. Väga oluline on ka see, et sõdur
· Kui hematokrit üle 50, juua kindlasti vedelikku enam Üle 54 55 % - tekib tromboosioht Suurtel koormustel oluline ka naatrium · Kehakaalu kiire langus üle 4% Algav vedelikuvaegus Vähendada treeningkoormust oluliselt · Juua 400 700ml vedelikku tunnis 100 -150ml portsjonitena · Ülisuurtel koormustel väga oluline naatrium Lisada 0,9 1,2 ml /l kohta vedelikule na Soovitusi kuuma kliimaga (üle 27 kraadi) harjutamisel (G.Neumann 2003) · Enne harjutamist juua 300 - 500ml · Koormusel juua iga 20 min järel · Alustada mõõduka koormusega Tervisesportlane alla 60%, tippsportlane alla 70% parimast ajast · Kestvus 40 70min · Südame löögisagedus ei tohi olla üle 10 löögi tavalisest kõrgem · Riietus peab vastama kuumusele, niiskusele jm Süntteeiline jahutab hästi, aga kestvalt suur higistamine Kestval koormusel puuvillane otstarbekam
Algajad aga töötavad tagurpidi: tundmatult infolt (mida ma pean leidma?) ülesandes toodud andmete suunas (missugune info on antud, missuguseid strateegiaid ma tean, et puuduvat infot leida.) - Eksperdid ja algajad erinevad ka sellepoolest, kui hästi nad teavad seda, mida nad teavad ja teevad neil on arenenud metateadmised. Keel Kirjelda keele omandamise erinevaid teooriaid. Õppimisteooria keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Keeleorganiteooria on keele keerukate reeglite omandamine, võimalik üksnes sellepärast, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Kognitiivne teooria Bioloogiline teooria Milline on kõne areng raskendatud tingimustes? metsikult kasvanud lapsed, isolatsioon meelepuuete mõju kõne arengule. Kriitilise perioodi olemus ja tähtsus keele arengus. Vaimsed võimed Intelligentsuse mõiste ja liigid.
ehk tuntuimas tekstis "Dhammapada". Seetõttu on just meele muutmine oluline teel virgumisele. Meetodeid meele muutmiseks on aga loendamatult. Neid on aja jooksul kadunud ning neid tekib pidevalt ka juurde. Buddha ei andnud oma õpilastele abstraktseid teadmisi, vaid suunas neid lähtuvalt igaühe meeleseisundist. Nii tekkis palju erinevaid õpetusi ja traditsioone. Mõned põhimõtted on aga säilinud üsna sarnastena pea kõigis budismi vooludes. Meele harjutamisel on olulised kaks meetodit, mis üksteist täiendavad: meelerahu ja analüüsiv vaatlus. Meelerahu Meelerahu (skr amatha) abil keskendatakse püsimatu meel ühele objektile. Kuna inimese meel on tavaliselt püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Kuid meelerahu ei ole eesmärk omaette. Analüüsiv vaatlus Analüüsiva vaatluse (skr vipayan) abil aga uuritakse seda objekti põhjalikult
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist,
võinud nii mõndagi teisiti teha. Esiteks oleks pidanud töö ettevalmistamisega varem peale hakkama. Sellega oleks saanud vältida vajatud tegevuste kuhjumist ning rohkem aega oleks jäänud ideede parandamiseks ja üle kordamiseks. Allikate leidmisel ja nende läbitöötlemisel probleeme ei tekkinud Esialgne arvamus, et töö saab olema raske, leidis kinnitust juba esimese praktilise ülesande täitmisel – kohtunikuks olemise harjutamisel. Raske ei olnud mitte reeglite meeles hoidmine vaid jälgimine, et neid täidetaks Võistlusteks paremaks ettevalmistuseks oleks võinud korraldada rohkem prooviturniire, et kohtuniku tööga paremini kohaneda. Võistluste läbiviimisest sain palju uusi teadmisi võistluste korraldamise, kohtunikuks olemise ja turniiri tabelite kohta. 20 20
Lapsi tohib võimete ja oskuste alusel jagada edukusrühmadesse (õpetamine allrühmades). 2. Ühiskonna-kesksed õppekavad – säilitada ühiskonda ja parandada selle tootmiseeldusi; kasvatada kodanikke, kes oskavad omavahel koostööd teha. a) kompleks-õppekavad b) probleemi-kesksed õppekavad Õppeainete piirid on sujuvad – lasteaias ühendavad ainevaldkondi koduloolised nädalateemad. Õpetamises arvestatakse nii risti- kui ka pikilõiget; rõhk on harjutamisel. 3. Lapse-kesksed õppekavad – väärtustada ja arvestada iga lapse individuaalsust; toetada omanäoliste tervikisiksuste välja arenemist. Õpetades lähtutakse laste arengutasemest, huvidest ja soovidest; õpetaja loob keskkonna ja osaleb tegevustes. Näited: Hea Algus (Step by Step), waldorfpedagoogika, Montessori lähenemine Õppekava tasandid : I Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) II Lasteasutuse õppekava III Rühma õppekava IV Individuaalne arenduskava EV lastele?
arengut ning tekitada kroonilist kurnatusseisundit. 6. Jõuharjutuse toime on individuaalne. Lihasmassi lisandumist mõjutab pärilikkus, keha- ja lihastüübi eripärad ning hormoonainevahetus. Meestel on hormoonainevahetusest tingituna lihasmassi ja -jõu lisandumine intensiivsem kui naistel. Ei maksa karta, et naistel lihased jõuharjutusi tehes liiga suureks kasvavad – hormoonid reguleerivad lihasmassi kasvu. Mida suurem on lihasmassi osa kogu kehakaalust, seda rohkem kulutavad lihased harjutamisel energiat ning seda aktiivsem on ka ainevahetus. Seega on lihaskoe kasvades kogu organismi energiakulutus suurem. Rasvade kulutamine lihastreeningul sõltub energia üldkulutamisest. Ei piisa sadade korduste arvuga harjutuste tegemisest ühele lihasrühmale, st keharasva ei saa vähendada lokaalselt või eraldi mingist konkreetsest piirkonnast. Rasva põletamine toimub üle kogu keha ühtlaselt, mitte ainult ühe piirkonna arvelt.
olekuidagi seotud isiklike mälestustega. Teadvustamine. Nt et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodiline mälu - kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Omandamiseks pole vaja praktilisi tegevusi. Nt. Pariisi käies fotografeeritud kohtadest. Protseduuriline mälu – sisaldab oskuseid ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Sinna salvestub info harjutamisel, kasutamine on teadvustamatu. Nt noa ja kahvliga söömine. 18.Lühimälu, pikaajaline mälu ja mälumaht. Lühimälu (primaarne) Teave püsib mälus vaid lühikest aega. Mõnest sekundist poole minutini. Materjali püsimist lühimälus mõjutab uue materjali pealetung. Pikaajaline mälu – Informatsioon säilib kaua, võib olla ka kogu elu. Arvatakse, et kõik mida inimene õpib säilib pikaajalises mälus, kuigi osa sellest võib olla raskesti kättesaadav
R.Jakobsoni ,,Kooli Lugemise raamat" ja H.Eineri ,,Lühikene Eesti keele õpetus rahvakoolidele". Enamik vallakoole jäi üheklassilisteks, ühe õpetajaga koolideks, kus tuli töötada koondklassis kolme jao lastega. Suuliselt õpetati ühte osa lapsi, teised said teha seni kirjalikke ülesandeid või iseseisvalt lugeda. Teise ja kolmanda jao lastele tuli õpetada Venemaa geograafiat. Õpetuse põhiülesannet nähti vene keele harjutamisel ja sõnavara laiendamises. Vene keelt läks vaja edasiõppimiseks ja ametlikus asjaajamises, keeleoskus tõi kergendust kroonuteenistuses. Sajandi lõpul algas laialdasem kooliaedade rajamine ja aiatöö õpetamine. 1896. aastal keelati koolides kehalised karistused, õppetöö kontrollimiseks võeti kasutusele klassipäevikud. Ranged eeskirjad ühtlustasid kõigi koolide asjaajamise, ka koolitoa sisustuse ja õppevahendid
puhul- tuleb teadvustada osaoskuseid- nt leida oma saapad, valida vasak ja parem saabas, saabaste nt paelte avamine, õige jala valimine, jala sissepanemine, luku või krõpsu või paelte sidumine. Toiming- teadlik VS operatsioon- alateadlik. Toiming MUUTUB operatsiooniks. R- õpetamine- laia keele tegemine, lai keel üles viia(huulele), hammaste taha, puhutakse, puhutakse häälega ja siis vibratsioon teha. Operatsioonid kujunevad nii matkimise teel kui ka toimingu harjutamisel. Tegevuse areng 1. algab koostegevusest täiskasvanuga- midagi teeb laps, osa täiskasvanu. Madalaim tegevusviis, selle juurde ei tohi jääda, tuleb minna ülespoole. Arengupuudega lapsel kestab kauem 2. Jäljendamine- kõrgem tasand, mina teen ette, tema järgi. Arengupuudega lapsel kestab kauem 3. Näidise järgi tegemine- ees on produkt, protsessi ei ole ees. Laps peab ise jõudma lille voolimiseni 4
Kustutamine on ohutud kokkupuuted või kogemused hirmustimulaatoriga, mille tulemusena tingitud hirmu reaktsioon nõrgeneb ja lõpuks kaob. Harjutamine tähendab millegagi harjumist. See on hirmu taandumine, mis saavutatakse korduvates kokkupuudetes hirmustimulaatoritega. Lõpuks võib hirmutunne täiesti kaduda. Mittepsühholoogidele võib harjutamise ja kustutamise erinevus, tunduda väga väiksena. (Haiguslikud... 2002: 203-204) Hirmusimulaatoriga harjutamisel on erinevaid vorme. Esiteks kujutuslik harjutamine, see on ebareaalne harjutamine, kus patsiendil palutakse oma foobiaga kokkupuudet ette kujutada. Seda juhib arst, kes aitab hirmu vähendada. Teiseks virtuaalne harjutamine, see on harjutamine fotode, video või arvutigraafika abil. See on ebareaalne harjutamine kaasaegse meedia abil. Kolmandaks harjutamine in vivo, see tähendab tegelikku reaalelus harjutamist foobiastimulaatoriga ning seda testitakse mitmel viisil: 1
mõne aja pärast ununema). Õpetamisel klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll nii uue õppematerjali esitamisel kui ka õppimise suunamisel ja korraldamisel. Nii uurimused kui ka praktika, et terve klassi ühisõpetamine annab alternatiivsete meetoditega võrreldes häid tulemusi mis tahes teadmiste või oskuste õpetamisel pikemas perspektiivis. Kehtib eeldusel, et õppetöö on hoolikalt ette valmistatud: pedagoogiliselt läbitöötatud, et seda saaks süstemaatiliselt esitada, harjutamisel kinnistada, uudsetes situatsioonides rakendada ja selle omandatuse taset hinnata, ning õppemeetodid nii valitud et õpilased saaks aktiivselt õppetöös osaleda. 6. Loeng, jutustus, seletus. Nõuded loengu ülesehitusele. Loengu edukust mõjutavad põhitegurid. Loeng kui õppematerjali eritamise meetod annab õpetajale hea kontrolli õpetatava üle, on hõlpsati kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega ning kergesti kohandatav ajapiirangutele ja nõuetele ning kergesti
,,miks?" küsima. 3-4 aastase lapse jutus on sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. Kahel esimesel eluaastal on laste keeleoskuses väga suured erinevused. Kolmeaastaselt hakkavad need erinevused vähenema ja 4-5 aastastel näivad need olevat kadunud. 9.3. Keele omandamise teooriad Õppimisteooria. Keele õpe põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel. Õppeteooriaga ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3-4 aastaste laste seas. Keeleorganiteooria. Keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Keeleorganiteooria kasuks räägib ka kriitiline periood, mis on ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Kognitiivne teooria. Seostab keeleõpet intelligentsusega ning ütlevad,
* ei osata kasutada, * tehnika võib alt vedada, * neist ei ole kasu, kui materjalid on ebaprofessionaalselt ette valmistatud, * võivad muutuda eesmärgiks omaette, * pimedas ruumis jääb kõneleja tagaplaanile. 5.6. Kõneks harjutamine Tavaliselt võtab mul hea spontaanse kõne ettevalmistamine rohkem kui kolm nädalat. Mark Twain Kui enne kõnelemist piisavalt harjutada, annab see esinemiskindlust ning võimaluse kõne ajal oma tähelepanu kuulajatele suunata. Harjutamisel tulevad välja kõne nõrgad kohad. 21 * Kõne võib olla liiga pikk ja lohisev ega mahu etteantud aja raamidesse - järelikult tuleb seda lühendada, et olulisim esile tõuseks. * Kõne sõnastus on suuliseks ettekandmiseks liiga keeruline ja seetõttu väheveenev- järelikult tuleb seda lihtsamaks teha. * Kõnes on kohti, kus kõneleja korduvalt takerdub -järelikult on otstarbekas sõnastust muuta.
mõttevahetus ja vestlus. Jõukohaseks õppimiseks on tarvis, et see toimuks potentsiaalse arengu tsoonis. Tuge selleks saavad õpilased õpetaja ja õpilaste interaktsioonist (st vastastikusest mõtete vahetusest). Ajalooliselt tuntud kui sokraatiline vestlus. Erinevad kognitiivse õpipoissluse mudelid kajastavad kuut ühismomenti/etappi. Õpilane … • jälgib kuidas meister (st õpetaja) lahendab ülesande. • saab õpetajalt abi kas harjutamisel või juhendamisena ülesande iseseisva sooritamisoskuse omandamisel. • saab abi õpitava põhiolemusest arusaama kujundamiseks. Õpingutes edasiminekul abi ja toetus (scaffolding) järkjärgult vähenevad. • teadvustab õpitut sõnastades – väljendab sõnaliselt oma arusaamist õpitavast (protsessidest ja sisust). • mõtleb ja analüüsib (reflekteerib) oma õpingute üle
Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodilises mälus (autobiograafiline mälu) paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Omandamiseks pole vaja praktilist tegevust, kasutamine nõuab teadvustatust. Näiteks mälestused Pariisis käies fotografeeritud kohtadest. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende teevuste peale mõelda. Sinna salvestub info harjutamisel, kasutamine on teadvustamatu. Näiteks oskus noa ja kahvliga süüa. · Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälus (primaarne) püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Piltlikult kirjeldades on lühimälu nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Kui
Aga kommentaar pea olema täpne! Esimesed harjutamised peavad toimuma õpetaja abiga. Mida kaugemale harjutamisega jõutakse, seda iseseisvamaks peab see harjutamine muutuma. Õpetaja kontrollib, suunab. Kogu harjutamise ajal peab lastes püsima huvi töö vastu. Ülesannete valik pea olema mitmekesine, samas ka mitte väga, sest muidu ei oska nad neid lahendada. Igat tüüpi tuleb õpetada. Nooremates klassides peavad olema need harjutamisel mängulised. Ainult laua taga istumine väsitab ja tüütab neid. Ülesannete lahendamine võiks vahelduda ülesannete koostamisega. Vahelduda võib ka suulist ja kirjalikku tööd, samas kogu aeg toimub harjutamine. Harjutuste arv peab olema optimaalne. Mida keerukam on omandatav oskus, seda rohkem vajab ta harjutamist. Harjutamise hulka saab reguleerida koduste ülesannetega, aga ei tohi üle pingutada
kurnatusseisundit. 6. Jõuharjutuse toime on individuaalne. Lihasmassi lisandumist mõjutab pärilikkus, keha- ja lihastüübi eripärad ning hormoonainevahetus. Meestel on hormoonainevahetusest tingituna lihasmassi ja -jõu lisandumine intensiivsem kui naistel. Ei maksa karta, et naistel lihased jõuharjutusi tehes liiga suureks kasvavad hormoonid reguleerivad lihasmassi kasvu.nMida suurem on lihasmassi osa kogu kehakaalust, seda rohkem kulutavad lihased harjutamisel energiat ning seda aktiivsem on ka ainevahetus. Seega on lihaskoe kasvades kogu organismi energiakulutus suurem. Lihastreening ja rasvapõletus Rasvade kulutamine lihastreeningul sõltub energia üldkulutamisest. Ei piisa sadade korduste arvuga harjutuste tegemisest ühele lihasrühmale, st keharasva ei saa vähendada lokaalselt või eraldi mingist konkreetsest piirkonnast. Rasva põletamine toimub üle kogu keha ühtlaselt, mitte ainult ühe piirkonna arvelt
Sellele järgneb konkreetsete lahendusviiside otsimine. Lai üldettekujutus probleemist võimaldab tal liikuda ühelt üldistusastmelt teisele. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalusi. Tulemuslik meetod üldise lahendusoskuse arendamisel on osutunud ainevaldkonna ülesannete jaotamine üldtüüpideks ning õpilaste treenimine nende äratundmiseks. Ohtudeks on siin aga see, et tüüpülesannete lahendamise harjutamisel kipuvad õpilased toimima mehaaniliselt- pannes arve valemitesse ilma probleemisse süvenemata. Selleks, et õpilased õpiksid mõistma seda, mida neile on õpetatud ei piisa vaid sellest, et neil lastakse ülesandeid sageli lahendada, vaid neile tuleb anda ka võimalusi ülesannete lahenduskäikude õppimiseks. Rohkem tuleb rõhku panna heuristikute kasutamise õppimisele. Õpilastele pn vaja kujundada tekstülesannete lahendamisel harjumus nende sõnastus
kiirusele, vaid hinnata nende sooritamise täpsist ja liigutust saatvate liigutusaistingute kirjeldamise korrektsust. 2.3. Liigutuoskus on omandamise selline tase, mida iseloomustab liigutuste teadvustatud kontrolli vajadus, liigutuste aeglus, ebastabiilsus, ebakindlus segavate tegurite suhtes ja liigutuste meeldejätmises. Sellel etapil tuleb harjutusi sooritada suhteliselt aeglaselt, heads ja ohututes tingimustes, korralikult ettevalmistatud lumepinnal ja sobiva varustusega. Edasisel harjutamisel kaob aegamööda vajadus koondada tähelepanu kõikidele üksikliigutustele. Need automatiseeruvad järkjärgult. Harjutusi suudetakse sooritada suurematel kiirustel, erinevates tingimustes, väsimusseisundis ehk oskus on muutumas vilumiseks. 2.4. Liigutusvilumus on liigutuste omandamise selline tase, kus enamik liigutusi või kõik selle üksikosad suudetakse sooritada teadvuse kontrollita, erinevates tingimustes ja seisundites kiiresti
et nad planeerivad oma lahendust ette enne alustamist – alustavad algusest – st. kuidas jõuan eesmärgini antud vahenditega, algajad kipuvad töötama tagasivaates ja kasutavad vahendid-lõpp analüüsi kasutades võtet millest nad loodavad et see viib alaetapi lahendusele st alustavad lahendamist lõpust – kuidas siia jõuti Eksperdiks kujunemine võib võtta kuni 10 aastat. (Ericsson) - Harjutamise jõu seadus (algselt taju uuringutest – harjutamisel väiksematest teadmiste ja reeglite kogumikest moodustatakse uued teadmiste kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega - Vigadest õppimine (ohlsson) – õpime nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud sooritusest, vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus täpsustuvad Oskuste omandamisel liigutakse deklaratiivsete teadmiste kasutamiselt protseduuriliste
annaabi.ee 
