Budism (1)

Budism
Ke
K ity ja Katleen
Budism
 Indias tekkinud õpetus ning seejärel 
mujale levinud tarditsioon,kultuur,  
õpetuste kogum
 Eekujuks on  Buddah  Šākjamun 
 Eesmärgiks on inimeses virgunud 
meeleseisundi tekitamine
Õpetuse põhimõisted
 Neli õilsat tõde
  Sansaara  ja  nirvaana
 Tegu
T
 Sõltuvuslik tekkimine
 Tüh
T
jus
 Isetus
Neli õilsat tegu
1.
Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja 
surm, lahusolek,  vihkamine  ning võitlus oma vajaduste 
rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba  ihadest  ja kirgedest, tekitab 
kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks.
2.
Inimliku kannatuse põhjused  peituvad  ke
k halistes tungides, 
naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse 
kannatuse põhjuste tõeks.
3.
Et  vabaneda  kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada 
himudest ja ihadest. See on kannatuse lõppemise tõde.
4.
Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb 
järgida nn õilsat kaheksaosalist teed: täiuslik  nägemus , täiuslik 
tunne, täiuslik kõne, täiuslik käitumine, täiuslik eluviis, täiuslik 
püüdlus, täiuslik  tähelepanelikkus  ja täiuslik  keskendumine . Seda 
nimetatakse kannatuse lakkamise  õilsa  tee tõeks.
Sansaara ja nirvaana
 Sansaara- tähistab tee algust ehk  seisundit , 
millest soovitakse vabaneda
 Nirvaana- tee siht, seisund, kuhu soovitakse 
jõuda
 Sansaara on seisund, mis on lahutamatult 
seotud kannatuste ja olendite 
ümbersünniga. 
 Nirvaana  saavutatakse  iseenda püsivusega, 
läbi virgumise, milles ei ole mingit jumalat ja 
jumalikku väge 
Tegu
T
 Igal  teol  on oma tagajärg
 Inimene saab valida, milliseid tegusi 
teeb ning seega saab oma teovilja 
määrata
 Buddhad ja bodhisattvad on teo ja 
teovilja seadusest vabad, kuna nad ei 
toimi enam teadvustama  tungide   ajel , 
vaid isetult teisi  olendeid  aidates. 
Sõltuvuslik tekkimine
 Kõ
K ik on omavahel seotud
  Buddha  kirjeldab kaheteistkümne lüli abil 
sansaara toimimise sõltuvuslikku 
mehhanismi. 
 Põhjusliku jada alguses on  teadmatus , mis 
on kannatuse algpõhjus. 
 Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti 
teise õilsa tõe kannatuse põhjusest
 Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada 
teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat 
kandev ahel lakkab toimimast 
Tü
T hjus ja Isetus
 Sõltuvusliku tekkimise sünoüüm
 Nähtusel puudub püsiv omaolek
 Nähtused  alluvad  muutusele ja on 
võimelised  toimima , tänu sellele on 
võimalik ka  virgumine
 Tü
T hjus ei  viita  mitte millegi olemas olule
 Isetus  viitab  sellele, et inimesel puudub 
“mina” olek
Ko
K lm kalliskivi
 Kol
K m kõige kõrgemat austusväärset objekti
 Kol
K m kaitsjat-virgunu ehk buddha, 
seadmus ehk dharma ja kogudus 
ehk sangha
 Nende kaitse alla minekut samastatakse 
budismi vastuvõtmisega, see väljendab 
täielikku usaldust kolme institutsiooni 
vastu
Meeleharjutused
 "Seadmuste eel käib meel, seadmuste 
juht on meel, meel on seadmused 
loonud" 
 Meele muutmine on oluline teel 
virgumisele
 Meele harjutamisel on olulised kaks 
meetodit, mis üksteist täiendavad: 
meelerahu  ja analüüsiv  vaatlus .  
Meelerahu ja analüüsi 
vaatlus
 Meelerahu abil keskendatakse püsimatu meel 
ühele objektile . Ku
K na inimese meel on tavaliselt 
püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks 
tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada 
kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. 
v Ku
K id 
meelerahu ei ole eesmärk  omaette . 
 Analüüsiva vaatluse abil aga uuritakse seda 
objekti põhjalikult. Objekti analüüsides jõutakse 
selle omaoleku tühjuseni. Analüüsi eesmärk on 
mõista, et nähtustel puudub ise ehk püsiv 
omaolek, et kõik seadmused on tühjad. 
Kog
K
udus

Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks.

Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed 
loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid 
kerjusmunkadeks ja-nunnadeks

Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi 
sajandite ja on seda tänini.

Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk 
oli  viidud  miinimumini. To
T itu tuli kerjata ja 
kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit.

Va
V rased  mungad  olid ka rändmungad, neil puudus 
püsiv  eluase . Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid 
kloostrid , mis muutusid tõelisteks kultuuri- 
ja teaduskeskusteks, klooster-ü
r likoolideks. Tu
T ntuim neist 
oli Indias Nālandā. 
Tek
T stid ja  koolkonnad

Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul 
samuti edasi suuliselt

Juba esimestel sajanditel peale 
Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna 
erinevate  versioonide  ning tõlgenduste põhjal 
kujunema koolkonnad

Paalikeelne Tipiṭaka on tänini  ainsana   tervikuna  
säilinud vanim budistlik  kaanon . Tipiṭaka koostati 
juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes 
kolm kuud) peale Buddha surma ning seda 
peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. 
Tänap
T
äeval on Tipiṭaka theravaada koolkonna 
põhiline pühakiri
Tek
T stid ja koolkonnad

Ku
K na erinevate Buddha järgijate arusaamad tema  õpetusest  
ja Buddha poolt antud reeglite kinnipidamise  vajalikkusest  
lahknesid, tekkisid mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus 
mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil e.m.a toimus 
lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks 
suunda:  hinajaana  ja  mahajaana  Selle põhjuseks võib 
pidada lõhet 'vana' (kes eelistas järgida autentset Buddha 
õpetust) ja 'uue' (kes polnud nõus järgima kõiki Buddha 
ettekirjutusi) koolkonna vahel. 

Uus liikumine hakkas end pikemas perspektiivis 
identifitseerima mahajaana ehk "suure teena", mis oli 
teadlik vastandumine ja kriitika mitte-mahajaana 
koolkondadele, keda nad hakkasid kutsuma hinajaanaks  
ehk "väiksemaks või  vähemaks  teeks".
Teks
T
tid ja koolkonnad

Mahajaana pooldajad arvasid, et Buddha sõnu ei pea 
täpselt järgima, vaid et Buddha õpetus võiks olla arenev 
ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaana 
pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste – 
mahajaana suutraid. Theravaana koolkond järgib aga 
Buddha autentset õpetust, mis on kirja pandud Pa
P ali 
kaanonis

I aastatuhande jooksul levis budism paljudes  Aasia  
maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks 
suundadeks  ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi 
püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on 
säilinud vaid üks suur koolkond – theravaada. Ke
 K sk-, 
Sise- ja Ida-Aasias aga hakkas levima mahajaana suund, 
mis on jagunenud paljudeks väikesteks koolkondadeks. 
Budismi levik
 Budismi  kõrgaeg  ja suurim levik Indias 
kestis esimese aastatuhande keskpaigani, 
millest alates hakkas see tugevneva 
hinduismi  survel   pikkamööda  hääbuma. 
 Ke
K sk- ja Põhja-India suured 
kloosterülikoolid Nālandā, Vikramašīla ja 
teised toimisid oluliste rahvusvaheliste 
kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 
12. sajandi lõpuni, mil  Indiasse  tunginud 
moslemitest türklased need hävitasid. 
Budismi levik

Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema 
emakeeles. Seega budismi levimisel on läbi aegade 
olulisteks  tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine 
selle maa keelde ja mungakoguduse teke. 

Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. sajandil e.m.a, 
kust juba levis edasi Kagu- Aasiasse . Hiinasse jõudis 
budism 1.-2. sajandil ja sealt edasi Ko
K reasse ja  Jaapanisse . 
Tiibetis on budismi alguseks 7. sajand, sealt levis budism 
Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Ve
V nemaale. 

Viimane  aastasada  on teinud budismi populaarseks ka 
Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud 
enamikes  Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias.

 Budism on õppekavas mitmetes Lääne  ülikoolides . 

Document Outline

• Budism
• Slide 2
• Õpetuse põhimõisted
• Neli õilsat tegu
• Sansaara ja nirvaana
• Tegu
• Sõltuvuslik tekkimine
• Tühjus ja Isetus
• Kolm kalliskivi
• Meeleharjutused
• Meelerahu ja analüüsi vaatlus
• Kogudus
• Tekstid ja koolkonnad
• Slide 14
• Slide 15
• Budismi levik
• Slide 17