50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sport14
Õppematerjali autor
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas
....................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks budismi, kuna see tundus teistest usunditest kõige erinevam ja polnud sellega eelnevalt eriti tuttav, mis tegi budismi uueks ja huvitavaks. Budism erineb teistest usunditest kõige rohkem ilmselt selle poolest, et budism keskendub endas sisemise rahu saavutamisele ning läbi selle nirvanasse pääsemisele, mitte jumala teenimisele, nagu enamik uske. Budism ei ole meie ühiskonnas eriti aktuaalne teema, kuid ma arvan, et see tuleneb religiooni tugevalt rahu rõhutavast iseloomust ning, et budismi järgijate eesmärgiks ei olegi ühiskonnas silma paista.
kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda olendite
aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha
4. Õige tegu. Halbade tegude vältimine - varastamine, tapmine 5. Õige eluviis. Leebus, vägivaldsusetus, mõõdukus söömises. 6. Õige püüdlemine. Vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus - ärksus. Teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus. Kõik on suunatud ühte - kannatuste lõpetamisele. Ajalugu v. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Ašoka. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad – kloosterülikoolid 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadžrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. 14.
alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetusesk oli taoism lühikest aega 2. saj eKr Hani riigi algusaegadel. Hiina budism budism jõudis Hiinasse 1. saj pKr Indiast mahajaana (`Sure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid