Praktiline töö "Rahvastepall" (0)

Tartu Tamme Gümnaasium
Rando Avarmaa
Eesti Koolispordi Liidu Dumle rahvastepalli
võistluste korraldamine
Praktiline töö
Juhendaja Tiina Tooding
Tartu, 2013

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 3
1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade 4
1.1. Pallimängude turniirisüsteemid 4
1.1.1. Ringsüsteemi põhimõtted 5
1.1.2. Ringsüsteemi plussid ja miinused 5
1.1.3. Väljalangemissüsteemi põhimõtted 6
1.1.4. Väljalangemissüsteemi plussid ja miinused 7
1.1.5. Ühe kaotuse süsteem kahe mänguga 7
1.2. Mängude järjekord 8
1.3. Rahvastepalli reeglid 8
1.4. Erinevad rahvastepalli mängimise variandid 10
1.4.1. Mängud kolmikutes 11
2. Tööprotsess 13
2.1. Tööprotsessi kava 13
2.2. Tööprotsessi kava analüüs 14
3. EKSL Dumle võistlustel võistkondade poolt kasutatud mängutaktikate analüüs 18
3.1 . Taktikate analüüs 19
Kokkuvõte 20
Kasutatud allikad 22
Lisad 23
Lisa 1 Väljalangemissüsteemi tabel 23
Lisa 2 Ringsüsteemi tabel 24
Lisa 3 Mängude järjekorra tabel 25
Lisa 4 Täidetud alagrupimängude turniiritabelid 26
Lisa 5 Täidetud finaalide tabel 27

Sissejuhatus

Võistlused on sportlaste arendamise lahutamatu ja väga tähtis osa, kuna ilma võistlustest osavõtuta poleks sporti, poleks sportlaste kasvatamist . Võistlused võimaldavad jõuda kõige suuremate koormusteni, mille käigus õpetatakse sportliku võitlemise oskust, kasvatavad sportlaste tahtmisomadusi ning aitavad anda hinnangut treeningtöö kvaliteedile.
Rahvastepall on väga laialt levinud pallimäng . Ilmselt on iga üks oma nooruses seda mänginud. Rahvastepall on olulisim pallimäng vanuses 7 – 13. Selles vanusegrupis peetakse rahvastepallis kõige rohkem võistlusi ja turniire. Tartu Tamme Gümnaasiumis on rahvastepalliga tegeletud juba mitukümmend aastat. Nendest viimased kuus aastat on korraldanud Eesti Koolispordi Liidu (edaspidi EKSL) Dumle- rahvastepalli võistlusi.
Minu praktilise töö eesmärgiks on korraldada EKSL Dumle- rahvastepalli võistluse Tartu linna voor. Selleks, võistlusi läbi viia

Teen turniiritabelid.

Koostan mängude järjekorra tabelid .

Õpin selgeks võistlusmäärused ja olen kohtunik .
Teiseks eesmärgiks on jälgida erinevate koolide mängutaktikaid ja neid analüüsida. Veel pakun välja erinevaid rahvastepalli mängimise variante , mida saab kasutada treeningutel.
Mina oma tööga tahan õppida neid võistlusi korraldama . See töö on kasulik, kuna annab teadmisi võistluste korraldamise kohta ja neid oskusi saab ka edaspidi kasutada. Turniiritabelite koostamine, mängude järjestuse määramine, kohtuniku töö - neid oskusi saab üle kanda teistele sportmängudele
Eelkõige on see töö väärt lugemist nendele, kes ise rahvastepalli mängivad või õpetavad seda teistele. Näiteks õpetajatele, treeneritele ning päeva- ja mängujuhtidele.

1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade

Rahvastepall on pallimäng, mida põhikoolis väga palju mängitakse. Ta on suhteliselt lihtne ja õpilased saavad selle selgeks juba mõne tunniga.
Teised pallimängud nagu korvpall , käsipall, võrkpall ja jalgpall nõuavad pikemat õppimist enne kui laps suudab nendel aladel võistelda.
Rahvastepallis saab aga võistlema hakata üsna kiiresti.
Rahvastepall sobib väga hästi viskamise-püüdmise harjutamiseks. See mäng on kindlasti üks laste lemmikmänge. Rahvastepalli mängitakse tavaliselt võrkpalliga, aga võib mängida ka kõikide teiste sobivate kummi- või nahkpallidega (Liik, 2006, lk 95).
Sport tugevdab tervist, arendab kehalisi võimeid, aitab luua kontakte ja parandab suhteid inimeste vahel. Inimesed teevad sporti, et liikumisest rõõmu tunda, tervist tugevdada, põnevust leida, keha kujundada, suhelda, karjääri teha, ennast näidata ning moodsa eluviisiga kaasa minna. Liikuda on aga vaja sellepärast, et üldse eksisteerida.
Rahvastepall on mäng, mis kõike seda õpilastele pakub. Seepärast valisin ka võistluse korraldamiseks just selle ala.
Edasi annan töös ülevaate rahvastepalli võistluste korraldamiseks vajalikest mõistete

1.1. Pallimängude turniirisüsteemid

Vaatlen erinevaid süsteeme, et saada teadmisi selle kohta, millised on turniiritabelite võimalikud variandid.
Minu töö erinebki minu kaaslase omast selle poolest, et uurin põhjalikumalt erinevaid turniirisüsteeme.
Võistluste organiseerimisel on välja kujunenud kaks turniiritabelite süsteemi: ringsüsteem ja väljalangemissüsteem. Neid kahte süsteemi on võimalik ka kokku segada, mille tulemusel saab tekitada omale kõige sobivama turniiritabeli lahenduse. Võistlussüsteemi valikul tuleb arvestada järgnevaga:

• Võistlejate või võistkondade arv
  
• Väljakute või laudade arv
  
• Aeg
  
• Kapital ( Sirel , Piisang , 2010, lk 50).
  

1.1.1. Ringsüsteemi põhimõtted

Ringsüsteemi põhimõtteks on, et iga osavõtja mängib iga teise osavõtjaga läbi ning võit saavutatakse kogutud punktide pealt. Ringsüsteemi kasutades kõrgematel võistkondlikel mängudel ei tohi iga võistkond mängida päevas üle ühe mängu. Selleks, et aega maksimaalselt ära kasutada, tuleb osavõtjad jaotada paaridena voorudesse nii, et kõik saavad üheaegselt mängida. Igas voorus on poole vähem mänge kui võistlustel osalejaid. Näiteks kuue osavõtja puhul on viis vooru . Kui osavõtjate arv on paaritu, on voore sama palju kui osalejaid, kuna igas voorus on keegi mänguvaba. Kui osavõtjad jaotatakse alagruppidesse, tuleb arvutused teha iga alagrupi kohta eraldi (Sirel, M. Piisang, 2010, lk 51)
Paremusjärjestuse selgitamine käib ringsüsteemis läbi punktide. Kui võistlustel ei ole aktsepteeritud viigiga, antakse võidu eest ühe punti ja kaotuse eest null punkti. Kui viik on lubatud, antakse võidu eest 2 punkti, viigi eest ühe punkti ning kaotamise eest 0 punkti. Kui kahel võistkonnal on sama palju punkte, saab määravaks nende omavahelise mängu tulemus – võitja saab kõrgema koha. ( Sirel, Piisang, 2010, lk 51). Näide ringsüsteemi tabeli kohta lisades (Lisa 2).
Ka rahvastepallis kasutatakse ringsüsteemi ning selles viiki ei tunnistata, kuid erinevalt eelnevatest punktisüsteemidest saab võidu eest kaks punkti, kaotuse eest ühe ning loobumise eest null punkti.

1.1.2. Ringsüsteemi plussid ja miinused

Üheks suureks plussiks on see, et ringsüsteem selgitab välja suhteliselt täpse paremusjärjestuse. Negatiivseks küljeks on aga väga pikk ajakulu eriti, kui mängijaid on palju. Aja kokkuhoiuks võib jaotada mängijad või võistkonnad alagruppidesse (Lenk, 1974, lk 6).

1.1.3. Väljalangemissüsteemi põhimõtted

Väljalangemissüsteemi põhimõtteks on, et kaotanud osavõtja langeb võistlustelt välja ning võitja saab võimaluse võistelda järgmises voorus.
Ühe kaotusega väljalangemissüsteemi puhul langeb kaotaja välja kohe peale esimese mängu kaotust. Näide ühe kaotusega väljalangemissüsteemi tabeli kohta lisades (Lisa 1)
Vooru mõiste on siin sama mis ringsüsteemis. Esimeses voorus kohtuvad kõrvuti olevad numbrid - 1 ja 2, 3 ja 4 jne. Teises voorus kohtuvad esimeses voorus võitnud osavõtjad samas järjekorras - esimese paari võitja teise paari võitjaga jne. Nii peetakse mängud joonestiku lõpuni. Mängu viimases voorus kahe osaleja vahel nimetatakse finaaliks, üks voor enne seda, kus osaleb 4 osalejat, nimetatakse poolfinaaliks. Poolfinaalide võitjad saavad õiguse mängida finaalis, kaotajad jagavad 3.-4. kohta (Sirel, Piisang, 2010, lk 55).
Paremaks orienteerumiseks tabelis märgitakse esimese vooru horisontaaljoonte otstesse osavõtjate järjekorranumbrid ja vertikaaljoonte juurde ringi sisse mängude järjekorranumber. Mängu võitja kantakse mängijatepaari ühendava joone peale ja tulemus selle alla (Lenk, 1974, lk 43).
Väljalangemissüsteemi tabelid võivad tulla nii korrapärased, kui ka ebakorrapärased. Tabel tuleb korrapärane, kui võistlejate arv on kaks või kaks mingis astmes . Näiteks kaks astmes kolm ehk kaheksa võistleja puhul.
Ülejäänud võimaluste korral tekkib ebakorrapärane tabel. Kui võistlejaid on paarisarv, kuid mitte kaks või kaks mingis astmes, siis pannakse ühte alagruppi rohkem võistlejaid.
Paaritu arvu osavõtjate korral peetakse tabeli esimeses pooles I voorus üks mäng rohkem, otse teise vooru saajaid on tabeli alumises osas ühe võrra rohkem. Ebakorrapärane tabel tekkib ka siis, kui võistluse korraldajad otsustavad tugevamad osavõtjad lisada turniiri alles peale teist või kolmandat vooru. Sellisel juhul loositakse teise vooru tugevamad osavõtjad eraldi sisse (Lenk, 1974, lk 45,46).

1.1.4. Väljalangemissüsteemi plussid ja miinused

Seda süsteemi kasutatakse põhiliselt kas suure arvu osavõtjate puhul või vajadusel pidada palju mänge lühikese ajavahemiku vältel.
Väljalangemis süsteemil on palju puudusi: selle süsteemiga saab välja selgitada ainult võitja, kuna näiteks juba esimeses voorus võivad kohtuda kaks kõige tugevamat võistlejat ning nendest üks elimineeritakse järgnevatest mängudest. Suur mõju võistluste tulemuste kujunemisel on juhusel, millest on selgitatud eelmises näites.
Väljalangemissüsteem jaguneb ühe- ja kahe kaotuse süsteemiks. Kahe kaotuse süsteemi eelis ühe kaotuse süsteemi ees on see, et välja selgitatakse ühe võitja asemel esinelik. Väiksem mõju on tõenäosusel, kuna peale ühe mängu kaotamist on võimalik veel turniiri võitjaks tulla. Negatiivseks pooleks on aga see, et tekkib juurde hulganisti mänge, mille pidamiseks ei pruugi aega olla (Lenk, 1974, lk 42-43,56).

1.1.5. Ühe kaotuse süsteem kahe mänguga

Ühe kaotuse süsteemis peetakse paljusid tuntud mänge nagu jalgpall ja korvpall. Süsteemi teeb eriliseks see, et ühe mängu asemel sama võistkonnaga peetakse kaks. Tavaliselt üks koduväljakul ja teine võõrsil. Kui üks võistkond võidab ühe ja teine teise mängu, siis otsustatakse võitja korvide, väravate, punktide, geimide vahet ( Lenk, 1974, lk 46).

1.2. Mängude järjekord

Mängude järjekorra leidmiseks kasutatakse lihtsustatud tabelit, kus võetakse koostamise aluseks paarisarv osavõtjaid. Kui osalejate arv on paaritu, siis lisatakse sinna veel arv 0. See võistkond, kes saab vastaseks nulli, on antud voorus mänguvaba. Näide viie osavõtja puhul:
Algul märgitakse tabeli ülemisele äärele voorude tähised vasakult paremale alates esimesest . Seejärel kirjutatakse esimese vooru vasakpoolsesse alla tulpa pooled osavõtjad, alustades number ühest suurenevalt. Sama põhimõtte järgi kirjutatakse esimese vooru parempoolsesse tulpa teine pool osavõtjaid, alustades kõige alumisest reast . Vastakuti olevad numbrid ühendatakse kriipsudega ja nii moodustuvad esimeses voorus omavahel kohtuvate paaride järjekord (Sirel, Piisang, 2010, lk 52).
Järgnevate voorude paaride kindlaksmääramisel jääb number üks paigale ning ülejäänud numbrid liiguvad ühe võrra vastu- või päripäeva.
Igale osavõtjale antakse järjekorranumber loosimise alusel. Kui osavõtjad jaotatakse alagruppidesse, tuleb peale loositulemuste veel osavõtjad alagruppides nii ära jaotada, et ühte ei sattuks kõik tugevad või vastupidi, kõik nõrgad (Sirel, Piisang, 2010, lk 52).

1.3. Rahvastepalli reeglid

Kuigi minu töö eesmärgiks ei olnud reeglite analüüs, toon need oma töös ikkagi välja, sest vajasin neid oma kohtunikutöös. Kogu võistluste töö toimus nende reeglite alusel.
Rahvastepalli ängitakse normaalmõõtmetega (9 x 18 m ) võrkpalliväljakutel.
Mängitakse süsteemiga: parim kolmest geimist. Geimi ajaliseks pikkuseks on neli minutit.
Geimi võidab võistkond, kellel mänguaja (4 min) lõppedes on rohkem „elus mängijaid“. Kui geimi normaalaeg jääb viiki, jätkatakse geimi mängimist esimese tabamuseni.
Mõlemas vanusegrupis on võistkonna suuruseks registreerimisel maksimaalselt kümme mängijat. Mängus osaleb korraga kaheksa mängijat (kapten ja seitse mängijat väljakul). Mängijat võib asendada varumängija geimi alguses või trauma korral. Mittetäieliku koosseisuga võistkonda osalema ei lubata. Võistkondade paremusjärjestuse selgitamiseks järjestatakse võistkonnad kogutud punktide alusel, kus kõige rohkem punkte kogunud võistkond on esimene ja vähim punkte kogunud viimane.

Palli võivad mängijad hankida oma väljakust väljaspool, kuid seejuures mõlemad jalalabad ei tohi ületada maas või õhus olles välja piirjooni.

Palli võib platsil visata ainult see mängija, kes püüab palli õhust või saab selle maast. Vastasel korral antakse pall üle vastastele.

Mängija, kes palli eest põiklemisel astub kasvõi ühe jalaga oma väljaku piirjoontele või sellest üle, loetakse tabatuks ning peab lahkuma väljakult.

Kui palli visanud võistkonna mängija astus joonele või sellest üle tabades palliga vastast, siis tabamus ei loe ja pall läheb üle vastasvõistkonnale.

Mängijat ei loeta tabatuks:

• kui ta püüab vastase visatud palli kinni;
  
• kui pall puudutab küll mängijat, kuid selle püüab enne mahakukkumist kinni teine sama võistkonna mängija (aga ei tohi väljuda oma väljaku piiridest);
  
• kui pall puudutab küll mängijat, kuid sama mängija püüab palli enne mahakukkumist kinni, väljudes samal ajal väljaku piiridest, mängija elu jääb küll alles, aga võistkond kaotab palli;
  
• kui vastase visatud pall enne mängija tabamist puudutab maad;
  
• kui mängija puudutab oma võistkonna teiste mängijate poole visatud palli.
  

Kui mängija pärast tema tabamist puudutab palli, antakse see üle vastastele.

Kapten läheb väljakule siis kui ta seda vajalikuks peab ja teda asendab siis üks väljavisatud mängijatest kuni geimi lõpuni.

Kapten ja väljavisatud mängijad peavad palli hankimiseks küljelt startima väljaku mõtteliselt otsajoone pikenduselt, kusjuures palli saanud ei tohi seda visata tagasi otsajoone taha.

Mäng algab vilega. Iga kolmas vise peab olema ründevise. Ründeviskeks loetakse viset, kui pall liigub mängija peast allpool ja mängijast umbes 1 meetri kauguselt .

Mängu tahtliku venitamise korral teeb kohtuniku hoiatuse, teise hoiatusega antakse pall vastasele.

Kui mäng jääb normaalajal viiki, mängitakse lisaaeg esimese väljaviskamiseni, alustab palli valdaja.

Väljakumängijat võib vahetada varuga geimi alguses või trauma korral.
Paremuse selgitamine:
Turniirivõidu saab rohkem punkte kogunud võistkond. Kui kahel võistkonnal on võrdselt punkte, määrab paremuse nende omavahelise kohtumise tulemus. Kolme või enama võistkonna punktide võrdsuse korral arvestatakse omavaheliste mängude tulemusi:

suurem võitude arvu.

geimide suhet.

geimipunktide suhet
(Eesti Koolispordi Liit,2012, lk 42).

1.4. Erinevad rahvastepalli mängimise variandid

Erinevalt minu kaaskorraldajast pakun ka välja erinevaid rahvastepalli mängimise variante. Järgnevad rahvastepalli variandid on näited, kuidas võib rahvastepalli reegleid muuta, et muuta mängu mitmekesisemaks treeningutel või sõpradega mängides .

Mäng punktidele - See variant näeb välja nagu tavaline rahvastepall välja arvatud see, et palliga tabatu ei lahku mängust, vaid vastasvõistkond saab selle eest punkti. Lisaks saab punkti see võistkond, kes püüab vastaste visatud palli kinni. Võitjaks osutub see võistkond, kes kogub mängu ajal rohkem punkte.

Sissepüüdmisega mäng - Kui mängija saab pallitabamuse, peab ta nii kaua ootama väljaku külgjoone taga, kuni tema võistkonnakaaslane püüab palli õhust kinni. Iga vastasmängija tabamise eest saab võistkond punkti. Mängu võidab enim punkte kogunud võistkond. (Liik, 2006, lk 95-96)

Lisaülesannetega mäng - Mängija tabamisel peab ta lahkuma väljakult ja sooritama lisaülesande, et mängu tagasi pääseda. Iga vastasmängija tabamise eest saab võistkond punkti. Mängu võidab enim punkte kogunud võistkond.

Nelja tule vahel- Palliga pihta saades läheb mängija vastasväljaku küljejoone taha ning võib sealt vastasmängijaid palliga visata. Võitjaks osutub võistkond, kes suudab kõik vastasmängijad välja visata.

Mäng kolme võistkonnaga - Mäng toimub väljaku ühel poolel nii, et üks võistkond on väljakul ja teised on kumbki mõlema otsajoone taga. Otsajoonte taga olevad võistkonnad ründavad väljakul olevat meeskonda. Väljakul oleva mängija tabamise eest saab võistkond punkti. Kui keegi väljakul olevast võistkonnast püüab õhust palli kinni, vahetavad palli visanud ja palli püüdnud võistkonnad koha. Võitjaks osutub see võistkond, kes kogub mängu ajal rohkem punkte (Kütt, Sarapuu, 2011, lk 35).

Rahvastepall kõikide pallidega - Mängus kasutatakse kõiki palli, mis on käepärast võtta. Pallide arv peab olema paaris, kuna mõlemal võistkonnal peab neid olema võrdne arv. Kumbki meeskond seisab vabalt oma väljaku poolel, kapteneid ei ole. Visata tohib keskjoone tagant ning palli tohib võtta ainult enda väljakupoolelt (ka audist). Mäng algab mõlema meeskonna üheaegse pallide viskamisega.
Enda käesoleva palliga tohib vastase visatud palli tõrjuda ning viskaja selle eest punkti ei saa. Vastast ei tohi visata vastu pead, kuna palle on palju ja neid kõiki ei jõua jälgida.

1.4.1. Mängud kolmikutes

Kui lapsi on vähem, saab rahvastepalliga sarnaseid mänge mängida kolmikutes.

Kolmiku rahvastepall - Kolm mängijat seisavad ühel joonel ( kaugus omavahel kokkuleppeliselt kuni üheksa meetrit) ning keskmisel mängijal on üks (kaks) elu. Äärmised mängijad viskavad omavahel palli ning üritavad keskmisele pihta saada. Keskmine mängija üritab kas palli kinni püüda, millega teenib ta ühe lisa elu või põikleb palli eest ära. Võitja selgitamiseks on kaks võimalust:

Võidab see, kes suudab koguda teatud aja jooksul kõige rohkem elusid.

Võidab see, kes suudab ajaliselt kõige kauem keskel olla.

Palli viskamise-püüdmise mäng kolmikus (suure koormusega mäng) – Kolm mängijat asuvad ühel joonel (kaugus kuni üheksa meetrit).
Äärmised mängijad üritavad keskmisele pihta saada. Keskmine mängija tohib ainult palli eest ära põigelda, kuid mitte seda kinni püüda. Iga mingi aja tagant vahetatakse keskmist mängijat. Võidab see, kes saab enda ajal keskel olles kõige vähem pihta.

Palli põrkega viskamise mäng kolmikus – Kolm mängijat seisavad ühel joonel ning äärmised mängijad peavad palli põrkega omavahel viskama . Keskmine mängija proovib palli puudutada või kinni püüda ning kui see õnnestub, siis läheb keskele see mängija, kes palli viskas. Võidab see, kes on teatud aja jooksul kõige vähem aega või kordi olnud keskel.

Viskamise-püüdmise ja jooksu mäng kolmikutes (suure koormusega mäng) – Mänguks läheb vaja kahte kolmeliikmelist võistkonda. Võistkonnakaaslased püüavad omavahel kahe käega, üle pea palli sööta. Kui üks võistkond on kümme viset järjest kinni püüdnud, saab see võistkond ühe punkti. Palli püüdmisel ei tohi see maha kukkuda ning samale mängijale tagasi visata ei tohi. Palli käes hoides ei tohi liikuda. Eksimuse korral või palli enda võistkonnale saamisega algab lugemine otsast peale. Vastasvõistkonna ülesanne on pall enda võistkonnale saada. Mängida võib 3-5 punktini (Liik, 2006, lk 97).

2. Tööprotsess

Minu praktilise töö eesmärk oli EKSL Dumle- rahvastepalli Tartu linna eelvooru korraldamine 5. klassi poistele.
Selleks, et seda võistlust läbi viia pidi enne õppima, kuidas võistlusi korraldatakse. Oli vaja teada, kuidas tehakse turniiri- ja mängude järjekorra tabeleid, ära õppida rahvastepalli reeglid ning ennast kurssi viia kohtuniku tööga. Et tööga õigeaegselt valmis jõuda koostasime töökava .

2.1. Tööprotsessi kava

1. Mai, 2012 – Töö teema valik, eesmärkide püstitamine, töökava koostamine.
2. September, 2012 – Teema kinnitamine, töö teabeallikatega.
3. Oktoober, 2012 - Esimese prooviturniiri korraldamine Tamme Gümnaasiumi 5.
klasside poistele 5. oktoobril 2012.
4. Oktoober, 2012 Teise prooviturniiri korraldamine Tamme Gümnaasiumi 5. klasside
tüdrukutele 6. oktoobril 2012.
5. November, 2012 - Eesti Koolispordi Liidu Dumle- rahvastepalli võistluste korraldamine
5. novembril 2012.
6. 28. november 2012 - I kollokvium
7. Detsember, 2012 – Praktilise töö analüüs.
8. 27. märts 2013 – II kollokvium.
9. Jaanuar-aprill, 2013 – Töö kirjutamine.

2.2. Tööprotsessi kava analüüs

Analüüsides selle töökava teostumist võib öelda, et saime plaanituga hakkama.

Töö teema valik, eesmärkide püstitamine, töökava koostamine. Soovisin oma praktilise töö käigus korraldada spordivõistlused. Selleks sobisid hästi rahvastepalli võistlused. Sellest ka selline teema valik. Koheselt sai koostatud ka töö kava ja selle järgi algas kogu töö teostamine .

Töö teabeallikatega. Esimesed teabeallikad, milleks olid V. Lenki „Pallimängud“ ja E. Liik „Võrkpall“, sain kätte 2012. õppeaasta lõpus juhendaja soovitusel. Järgneval suvel tutvusin raamatute sisuga neid kordades läbi lehitsedes ning tähtsamaid kohti lugedes . Septembris ja oktoobris oli vaja raamatud läbi töötada, et praktilist tööd läbi viia. Reeglite õppimiseks kasutasin EKSL Dumle- rahvastepalli ametlikku võistlusmäärust. Peale praktilise töö läbiviimist lisandusid läbitöötlemisele ülejäänud allikad.

Prooviturniir poistele. Esimeseks praktiliseks ülesandeks oli prooviturniiri korraldamine. Korraldasin Tartu Tamme Gümnaasiumi viiendate klasside poiste klassidevahelise turniiri. Osalesid kõik kooli viiendate klasside poisid

Prooviturniir tüdrukutele. Teisel turniiril võistlesid samade klasside tüdrukud. Esimesel prooviturniiril oli võistlejate arv meeskondades erinev ning seetõttu pidime lugema mitte seda, kui palju võistlejaid platsile jäi, vaid seda kui palju välja visati.
Enda kogemuste alusel võib väita, et kohtunikuks olemine on raske töö. Tekkisid olukorrad, kus ei saanud aru, kas oli tegemist reeglite rikkumisega või mitte. Raske oli tuvastada üle joone astumisi, kuna ei olnud harjunud nii kiire mängutempoga. Samaaegselt pidi jälgima mitut erinevat kohta – ääre-, keskjoont, pihtaviskamisi ja lugema ülepallide arvu. Esimese turniiri alguses, esimene mäng oli kõige raskem: ei püsinud mängutempoga kaasas, unustasin mõni kord vilistada ja ei osanud ning ka ei jõudnud kõiki veaohtlike olukordi jälgida. Edasi harjutades muutusin järjest julgemaks ja enesekindlamaks. Tekkisid omad süsteemid ja kokkumängud partneriga, et platsi jälgimine omavahel ära jagada ning hakkasime üksteist rohkem usaldama . Selline tegutsemine tegi kohtuniku töö lihtsamaks ning prooviturniiride lõpuks oli töökvaliteedi muutus positiivne.

EKSL Dumle- rahvastepalli võistlus - Peale prooviturniire pidin hakkama valmistuma suurteks mängudeks, mis oli ühtlasi kõige olulisemaks punktiks meie töös. Võistlus toimus aasta 2012 viiendal ja kuuendal novembril. Minu ülesandeks oli koostada turniiritabel (Lisa 2) ja mängude järjekorra tabel (lisa 3). Iga mängu lõpus pidin kandma mängu tulemused tabelisse ning tegema väikese kokkuvõtte iga meeskonna kohta. Minu paarilise ülesandeks oli reeglitega põhjalikumalt tutvuda ning need võistlejatele ette kanda. Iga mängu alguses pidi ta palli loosima . Loosimiseks kasutati „Kummast käest?“ põhimõtet. Paariline peitis vile seljataga ühte kätte ning lasi siis ühe võistkonna kaptenil valida ühe käe. Kui selles käes, mille kapten valis oli vile, sai ta valida kas palli või poole. Kui valitud käsi oli tühi, said valimisõiguse vastased.
Võistlustel osales kaheksa võistkonda.. Igas võistkonnas oli seitse põhimängijat ja üks varumängija. Mängud toimusid kolmes alagrupis (Lisa 4).
Esimene alagrupp:

Karlova Gümnaasium (2. koht)

Veeriku Kool (3. koht)

Mart Reiniku Kool (1. koht)
Teine alagrupp:

Kommertsgümnaasium (2. koht)

Tamme Gümnaasium (1. koht)

Katoliku Kool (ei ilmunud kohale)
Kolmas alagrupp:

Raatuse Gümnaasium (1. koht)

Kunstigümnaasium (3. koht)

Kivilinna Gümnaasium (2. koht)
Iga alagrupi võitja pääses finaalturniirile (Lisa 5). Finaalturniirilt pääsesid edasi Lõuna-Eesti võistlustele kaks paremat: Tartu Tamme Gümnaasium ja Mart Reiniku Kool.
Kohtuniku töö EKSL Dumle- rahvastepalli võistlustel oli märksa pingelisem, kui prooviturniiride ajal. Meie tööst sõltus, kes lähevad Tartut esindama Lõuna-Eesti rahvastepalli võistlustel. Olenemata kergest närvipingest, saime võistluste korraldamisega hakkama. . „Nagu oleks seda varemgi teinud“ ütles juhendaja peale võistlusi.
Tuleb tunnistada, et oli olukordi, kus kohtunikuna kahtlesin. Raske oli täpselt näha, kas pall tabas mängijat või ei. Mäng oli väga kiire ning otsuseid tuli teha ilma pikemalt mõtlemata. Korraga pidi jälgima kõiki mänguelemente. Kohtunikuna pidin jääma ja jäin oma tehtud otsustele kindlaks. Kõige suurema segadus tekkis Raatuse Gümnaasiumi ja Kivilinna Gümnaasiumi vahelise mängu ajal, kus ükski kohtunik ei näinud täpselt, kas üks Raatuse Gümnaasiumi võistleja sai pihta, või mitte. Küll väitis seda Kivilinna Gümnaasiumi õpetaja. Kohtunikud otsustasid ta sisse jätta. See aga tekitas rahulolematust vastasmeeskonnas, kellele see punkt mängu otsustavalt tähtis oli.
Kivilinna Gümnaasium soovis teha uue mängu, kuid lõpuks jõuti kokkuleppele, et seis pidi jääma selliseks nagu ta parasjagu oli.

I kollokvium - Esimene kollokvium toimus 28. novembril 2012. Selleks hakkasime ette valmistuma nädal varem: tegime PowerPointi esitluse ning selle juurde ka teksti, mida esitlusele lisaks lugesime. Nii tekst, kui ka esitlus said valmis juba esimestel ettevalmistuse päevadel . Seejärel hakkasime neid parandama ja täiustama, kuni viimase võimaluseni. Kollokviumieelsed mõned tunnid olid kõige närvilisemad. Esituse ajal oli keskendunud rohkem esitlusele ning kui juba läbi sai, asendus närvipinge rahulolevus tundega.

Töö analüüsimine - Töö analüüsimist alustasin juba võistlustele järgnenud õhtul. Siis oli kõik värskelt meeles.
Vormistasin ümber võistlustel tehtud märkmed võistkondade mängutaktikate kohta ning kirjutasin ülesse tähtsamad sündmused ja korraldused .
Tagasisidet saime Raatuse Gümnaasiumi treeneri käest, kes oli küll nõus võistlustulemustega, kuid arvas , et kohtunikud oleks pidanud tegema rohkem eel- ja koostööd. Olen selle väitega nõus kuna arvan ka ise, et oleks võinud rohkem kohtunikuks olemist harjutada.
Võistluste algus kujunes edukalt. Enamus vigadest tekkisid võistluste lõpupoole, kui kohtunikel oli juba seljataga mitu tundi töötamist ning hakkasid esinema hooletusvead. Sellest hoolimata üritasime tehtud vigadega arvestada ning andsime endast kõik, et võistluste läbiviimine oleks edukas.

II kollokvium – Teine kollokvium toimus 27. märtsil 2013. Ettevalmistamisega hakkasime pihta nädal varem. II kollokviumi tekst ja ka esitlus tulid palju pikemad, kuid osa teksti sai laenata ka eelmise kollokviumi tekstist ja ka kirjalikust tööst. Nagu ka I kollokviumi puhul parandasime ja täiustasime teksti ja esitlust viimase hetkeni, et esitluse tulemused oleksid maksimaalsed. Teisel kollokviumil oli töö esitamine palju pingevabam, kuna oli see kõik juba kord läbi elatud .

3. EKSL Dumle võistlustel võistkondade poolt kasutatud mängutaktikate analüüs

Tartu Tamme Gümnaasiumi taktika
Võistkonnal kaks ründajat (eesmängijat), kellest üks oli eriti aktiivne. Taktika seisnes kapteni ja eesmängijate kokkumängus. Rünnaku alla võeti üks vastasmängijatest. Kiirete visetega kapteni ja eesmängija vahel jooksutati vastast tema tabamiseni. Kapten jagas sööte osavalt kahe eesmängija vahel. Ise sööduga kaasa liikudes üllatati vastast tugevate rünnakutega. Väga tõhus ja koordineeritud eesmängijate ja kapteni koosmäng. Hästi suudeti ka vastase palle püüda. Tänu heale taktikale suudeti alistada kõik vastased.
Karlova Gümnaasiumi taktika
Ründajaid (eesmängijaid) oli palju: kogunisti neli. Ründajad oli küll aktiivsed, kuid langesid ruttu mängust välja ning alles jäid need, kes ainult eest suutsid põigelda. Treener elas väga mängule kaasa, kippus vahest lärmama. Otsest taktikat ei olnud - seetõttu kaotasid mõlemad järjestikused mängud ning jäid alagrupi kolmandaks.
Veeriku Kooli taktika
Kaks ründajat (eesmängijat). See võistkond ei kasutanud üle visatud palle vaid kõik pallid võis lugeda ründepallideks. Visked juhuslikud. Visatud lootuses, et ehk läheb vastasele pihta. Veeriku Kooli teine mäng oli üks pingelisemaid kogu turniiri jooksul, kuid peale pikka mängu pidid leppima kaotusega.
Mart Reiniku Kooli taktika
Meeskonnal oli väga hea kapten. Tegi väga vähe vigu, viskas kõvasti ja täpselt ning juhtis mängu väga meisterlikult .
Kunstigümnaasiumi taktika
Kõik meeskonna liikmed mängisid oma mängu ning koostöö oli väike. Paljud head võimalused magati maha, kuna pillasid viskamisel palli maha või jäid rünnakuga liiga hiljaks. Mängijad olid ise rahulikud ning leppisid oma tulemustega. Oli aru saada, et eelnev treening taktika koha pealt on olnud nõrk. Platsil kindlat ründajat silma ei paistnud – ründas see, kes palli kätte sai.
Raatuse Gümnaasiumi taktika
Välja paistsid kaks põhiründajat, kes tegid suurepärast tööd. Mängiti kindlapeale, vähe palle lasti vastastele.
Meeskonnal oli kindel taktika: ülevise, ülevise ja rünnak. Raatuse Gümnaasiumi tugeva meeskonna üheks tugisambaks oli valjuhäälne treener, kes iga nende liigutust platsi äärest kontrollis .
Kivilinna Gümnaasiumi taktika
Meeskonnas oli 3 põhilist ründajat. Esile paistis tugev kapten, kes suutis oma kaaslasi toetada ning andis neile kiireid õpetussõnu mängu vältel. Esimeses mängus said nad tugevad vastase ning pidid leppima kaotusega. Kapteni näost oli näha, et ei olnud oma meeskonna liikmete mänguga rahul. Teises mängus õppisid oma vigadest ja suutsid vastased alistada.

3.1 . Taktikate analüüs

Kõige paremini töötasid kahe ründajaga meeskonnad , kus tehti kapteni ja ründajate vahel palju üleviskeid. Võimaluse avanedes tehti kiired rünnakud. Edukamad meeskonnad valisid kõigepealt välja keda nad viskama hakkavad ning ei lõpetanud enne, kui pihta said. Kahe ründajaga meeskonnad toimisid kõige paremini, kuna ründajatest ei olnud puudus, ega ei jäänud nad ka teineteisele ette.

Kokkuvõte

Minu praktilise töö põhieesmärgiks oli korraldada EKSL Dumle- rahvastepalli võistluste Tartu linna eelvoor. Võistluste alagrupimängud ja finaal toimusid viiendal ja finaalturniir kuuendal novembril 2012. Kuna võistlused said läbiviidud, on ka põhieesmärk täidetud.
Teiseks töö eesmärgiks oli analüüsida erinevate koolide mängutaktikaid ning analüüsida neid. EKSL Dumle- rahvastepalli võistluse eelvoorus kogusin andmeid seal osalevate võistkondade mängutaktikate kohta ning analüüsisin neid, pakkusin omaltpoolt välja nende tulemuste alusel kõige tulemusliku taktika.
Oma töös pakkusin ka välja erinevaid võimalusi rahvastepallisarnaste mängude mängimiseks.
Nende tulemuste alusel võib väita, et kõik püstitatud eesmärgid said täidetud.
Kuigi kõik püstitatud eesmärgid said täidetud ning võistluselt edukalt läbiviidud, oleks võinud nii mõndagi teisiti teha. Esiteks oleks pidanud töö ettevalmistamisega varem peale hakkama. Sellega oleks saanud vältida vajatud tegevuste kuhjumist ning rohkem aega oleks jäänud ideede parandamiseks ja üle kordamiseks. Allikate leidmisel ja nende läbitöötlemisel probleeme ei tekkinud
Esialgne arvamus, et töö saab olema raske, leidis kinnitust juba esimese praktilise ülesande täitmisel – kohtunikuks olemise harjutamisel. Raske ei olnud mitte reeglite meeles hoidmine vaid jälgimine, et neid täidetaks
Võistlusteks paremaks ettevalmistuseks oleks võinud korraldada rohkem prooviturniire, et kohtuniku tööga paremini kohaneda. Võistluste läbiviimisest sain palju uusi teadmisi võistluste korraldamise, kohtunikuks olemise ja turniiri tabelite kohta.
Samuti õpetas selle töö tegemine aja planeerimist ja allikate läbitöötamist.Summary
Tartu Tamme Gümnaasium
Rando Avarmaa
Supervisor: Tiina Tooding
Arranging the dodgeball competition of Estonian Association of School Sports Dumle
Eesti Koolispordi Liidu Dumle- rahvastepalli võistluste korraldamine
Practical work
2013
Number of pages: 24
The purpose of this practical work is to arrange Estonian Association of School Sports „Dumle“ Tartu dodgeball competition for fifth graders.
The objective of this practical work is to find out what team is going to represent Tartu in South-Estonian dodgeball competition.
The paper falls into 5 chapters.
The first chapter is about tournament tables – advantages and disadvantages of different tablel systems, how to create and fill them and how to find the sequences of the games .
In the second chapter are all the current rules of dodgeball.
Chapter 3 describes the proccess of my practical work.
Chapter 4 provides the tactics of all the schools , that took part in the competition. It also gives my opinion of the superior tactics.
The fifth chapter suggests other possible options for the rules of dodgeball to make the game more enjoyable during trainings.

Kasutatud allikad

Eesti Koolispordi Liit (2012) Eesti Koolispordi Liidu kalenderplaan ja juhend. Tallinn

Kütti, K., Sarapuu, U. (2011) Kehalise kasvatuse töövihik teisele kooliastmele.

Lenk, V. (1974) Sportmängud. Tartu

Liik, E. (2006) Võrkpall Tartu

Sirel, K., Piisang, M.(2010) Liikumis - ja sportmängud. Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool

Veigel, M. (2011) Noorte sportlik huvitegevus. Tallinn

Lisad

Lisa 1 Väljalangemissüsteemi tabel

Lisa 2 Ringsüsteemi tabel

Lisa 3 Mängude järjekorra tabel

Lisa 4 Täidetud alagrupimängude turniiritabelid

Lisa 5 Täidetud finaalide tabel