Ma olen iga kord väga veendunud, et see maha kukub, kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, st ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast. Kui viskaksin kivi õhku ja see maha ei langeks, vaid jääks paariks minutiks õhku, siis keda see rohkem jahmataks, kas teid või 10 kuu vanust last? Arvata on, et teid, sest olete jõudnud loodusega niivõrd ära harjuda, 10-kuune laps aga mitte. Tema vaataks kivi ükskõikse pilguga. Inimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval. Miks me usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Selle pärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda.Ka põhjuslikkus on reaalne vaid meie uskumustes ehk arvamustesKausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Tegelikult kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on Hume'i arvates inimese mõistuse looming. Maailm sellisena nagu meie teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi
et seda vahendaksid minu meeled, st midagi muud pole mul võimalik tajuda peale oma aistingute, seega on mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu.Pole alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub ka tulevikus.Kahe piljardikuuli vahel toimuvat pole meil võimalik tajuda. See on üksnes nednevaheline nähtus.Inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teiseleInimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval.Miks usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Selle pärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda.Põhjuslikkus on reaalne vaid uskumustes ehk arvamustes. Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on inimese mõistuse looming. Maailm sellisena nagu teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest
trenni vastu, võib vähendada aega lähedaste jaoks. Dieetidest sõltuvuses olev inimene võib kahjustada vale toitumisega enda tervist. Ja nendest tegevustest, mis inimesele meelehead pakuvad, võib jääda nii sõltuvusse, et unustatakse igapäevatoimetused, mis on meie lähedastele olulised ja millega nad on juba arvestanud. Sellest kõigest võib järeldada, et pole halba ilma heata, isegi kõige positiivsemal harjumusel on olemas varjukülg. Sõltuvustest ei tuleks täielikult vabaneda. Blogija Anneli Kannus on sõltuvuse teemal lisanud ka seda, et kui sellele lisandub enesehävituslik käitumine, mis omakorda kahjustab ka kõrvalseisjaid, siis tuleb sekkuda. Sõltuvusele kuluvat aega tuleks vähendada siis, kui sellest on tekkinud probleem. See on hakanud takistama teisi tegevusi, näiteks pere ja sõbrad on jäänud tahaplaanile ja sellest on tekkinud probleem
asi järgneb teisele · Näiteks: ma olen veendunud, et kui ma laseksin kivi käest lahti, siis see kukub maha · Kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, st ma ei ole võimeline kogema põhjust ennast Harjumus ja tava · Me usume sellesse, millesse kogemus meid uskuma paneb: me usume, et tuli kõrvetab ning vesi värskendab, sest vastupidine arvamus põhjustaks liiga suuri kannatusi · Inimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval · Hume'i arvates on kõik reeglipärasused ja seaduspärasused inimese mõistuse looming. Tsitaadid · Randall: ,, Ta oli äärmiselt terane ja läbinisti õel. Kuna tal aga puudus tõeline huvi nii teaduse kui ka religiooni vastu, igasugune vähegi sügavam mõistmine nende väärtustest, võis ta täiesti järjekindlalt ajada metafüüsilisi mullikesi, nii teaduslikke kui ka teoloogilisi" · Russel: ,,Ta viib meid mingis mõttes ummikusse:
laevastikku. Miks nähti laeva alles siis, kui oldi seal piisavalt kaua rannas seistud. Sellepärast, et meie aju paneb kokku mateeria kui vormi. Neil ei olnud sellist harjumust, näha sellist mateeria vormi nagu laevastik. Ma arvan nii et, mida haritum on inimene, seda piiratum ta on. Ta välistab ebaloomuliku ja ei võta omaks teisi võimalusi, ta on oma mõtteharjumuse ori. Sest, nii õpetatakse, et nii on asjad ja teistmoodi pole võimalik olla. Harjumusel on tugev jõud. Vabadus tähendab seda, et tahetakse pidevalt midagi uut ja kui ei saa, siis tuntakse et oleks justkui vabadus ära võetud. Mida rohkem harjumusi, seda rohkem vaba ruumi meie tegevustes on kinni ja seega ka vähem tegutsemisvabadust.
tähendab ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast. · Kui viskaksin kivi õhku ja see maha ei langeks, vaid jääks paariks minutiks õhku, siis keda see rohkem jahmataks, kas teid või 10 kuu vanust last? Arvata on, et teid, sest olete jõudnud loodusega niivõrd ära harjuda, 10-kuune laps aga mitte. Tema vaataks kivi ükskõikse pilguga, see tähendab, et aluseks on kogemus. Inimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval. · Miks me usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Sellepärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda. · Tegelik reaalsus jääb meile kättesaamatuks, on vaid reaalsus meie jaoks, sinu ja minu jaoks, mis on meie mõistuse looming ning põhineb harjumusel ja taval. HUME TÄNAPÄEVAL Hume ei ole tänapäeval unarusse jäänud filosoof. Tema poliitilised esseed on mõnedes riikides juura tudengitele kohustuslikuks kirjanduseks
Enamasti olid külalisteks võõrad, kes olid läbisõidul teistesse linnadesse, kes pidid kaupmeestele teateid hankima. Võõra käest küsiti, kust ta tuleb, mis kavatsustega ja eesmärkidega ta reisib ning kuhu ta edasi läheb. Nii tehti omavahel tutvust. Taheti ju ometi teada saada, kellega on tegemist. Mõnel on harjumus käed sügavale taskusse toppida. See ei sobi hea käitumisega kokku. Igaks juhuks võetakse käed aegsasti taskust välja, kui on oodata tutvustamist. Sellel harjumusel on sügavam tagamõte. Juba vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks. Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi. Nii ongi välja arenenud nõudmine, et käed tuleb avalikult ette näidata. See elab edasi kombes käed taskust võtta, kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame. Käeandmine tervitamisel tähendab sõbralikkust. Sellega tahetakse tunda
Kümned nõukogudeaegsed ravimid on nende ohtlikkuse tõttu müügilt kadunud ja asendunud teistega. Palju kriitikat kutsus esile ka omaaegse vererõhurohu adelfaani kadumine. Nüüd on adelfaan unustatud. Keegi ei leia enam, et see oleks olnud vältimatu valik. On kindel, et ka etatsisiin on asendatav. Vajalik oleks see mitte üksnes väikelaste elude säästmiseks. Ka täiskasvanute tervisele oleks parem asendada teadmata kõrvalmõjudega ravim turvalise ja kontrollituga. Harjumusel, usul ja hinnal on meie igapäevaste valikute tegemisel suur osa. Kuid ükski harjumus, usk ega hind ei ole väärt, et selle nimel riskida eludega.
ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi. Hügieen Vastupidiselt levinud uskumusele, et metssead on räpased loomad, hoiavad nad ennast väga puhtana. Nende harjumusel mudas püherdada on mitu funktsiooni. See jahutab nende keha kuumadel suvepäevadel ning muda kaitseb neid omakorda kõrvetavate päiksekiirte eest. Muda aitab kaasa haavade ravimisele, mis võivad olla tekkinud nii võitluste käigus kui ka okkalises alustaimestikus liikudes. Äärmuslikel juhtudel, kui on kuiv periood, võib metssiga pinnase üles kaevata ning sinna urineerida, et siis tekkinud loigus püherdada 5.Levik Levik
Vaevalt leidub keegi, kes ei ole näind alkohoolikut, ei teaks mõnda roolijoodiku ohvrit või ei oleks kuulnud lugusid noortest, kes ennast surnuks on joonud. Siiski ei takista see joomast veini õhtusöögi kõrvale või peol vähe kangemat napsu võtmast. Siiski ei ole see katastroof, sest ollakse teadlik ka nendest piiridest, mille raamesse jäädes ei põhjusta alkohol pöördumatut kahju. Inimestel on arenenud sisemine kontroll alkoholi tabimise üle, mis piirab seda ning ei lase harjumusel probleemseks muutuda. Kui inimloomusesele on omane, et olles teadlik aine halbadest omadustest ja võimalikest tagajärgedest, seda ikkagi tarvitatakse, miks peaks siis kanepiga teistmoodi olema? Sotsioloog Peeter Vihma uuris Itaalia ja Eesti kanepisuitsetamise sotsiaalset kontrolli. Ta leidis, et suhtarvuliselt on kasutajaid mõlemal maal ühepalju aga uimastikäitumine erineb. Itaalias on kanep muutunud noorte jaoks niiöelda normaalseks ja selle kasutamine on noorte endi seas avalik
Sest on olemas ka vabaabielud, mis nõuavad vähem püsivust ja samas ka raha. Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist armastust. Aga mis on üldse perekond? Perekond ei saa olla üks inimene, kuid öeldakse, et perekond on ühiskonna alus. Perekonda on vaja, kuna inimestel on lähedusvajadus; autonoomsusvajadus; kaitstusvajadus; respektivajadus, mis on pigem meestel – olla hinnatud, oluline ja tähtis;
eelnev ei saa olla mingit moodi objektiivne mõiste "armastus". Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist armastust. „Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all – kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!“-Piibel Armastus, kui õnnevalem
· Õiguslik tava · Õigusteadus (juristide arvamus) · Kohtu- ja halduspretsedent · Leping · Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid · Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist. - ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. erinevus!? Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Õiguse seos riigiga.- Käitumisreeglite kogum · Kehtestatud riigi poolt · Selles väljendub riigi tahe · Üldkohustuslike normide kogum · Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Õiguse seos poliitikaga.- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. · Riik on poliitilise võimu organisatsioon.
SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus
käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus
Kes võis arvata, et mahlakarpidest saab teha kotte, ajakirjadest peegliraame ja kassettidest rahakotte. www.grenius.com Ettevõtlike noorte asutatud Eesti-Portugali ühisfirma, mis toodab pakendijäätmetest disainerkaupu. Saadaval ka Tartu ja Tallinna poodides. 9 Kokkuvõte Praegusel ajal kui kasutatakse ühekordseid toidunõusid, käterätte, isegi voodipesu, siis ikka ja jälle tekib mõte, et milleks? Harjumusel on suur jõud. Kuigi ma eelistan tavalisi käterätte ja ka riidest taskurätikuid, mis on minu praeguses kodus olemas, siis ikkagi on elamisse sisse tunginud paberist tarvikud. Kas see on mugavus, ajakohasus, eelistus - ei tea. Kui globaalsemalt mõelda, siis selleks, et mitte ise mattuda oma jäätmetesse, peaksime alustama endast. Valisin taaskasutuse teema, kuna see on mulle südamelähedane. Pean väga oluliseks elukeskkonda ja maad millel elame
käitumist suhtlemises omavahel ja kollektiivselt Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid 1) moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Hinnatakse eetika kaudu (aus-ebaaus) 2) korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3)tava harjumusel põhinev käitumisreegel 4)religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone 5)välise kultuuri e kombestiku normid viisakusreeglid 6) õigusnormid 5. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida
ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis
ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. tava- harjumusel põhinev käitumisreegel. Kirjutamata seadused ja kombed. õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. See on sotsiaalne kord, mis reguleerib nimeste omavahelisi suhteid. tavaõigus- ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid on tekkinud rahva enese õigustundest
omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest.
seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis just sellele vastavad muljed. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Tegelikult kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on Hume'i arvates inimese mõistuse looming. Maailm sellisena nagu meie teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi. Induktsiooniprintsiibi kriitika: Kui A ja B on esinenud koos piisav arv kordi, siis juhtub A alati siis, kui juhtub B.Induktsiooniga siirdame juba aset leidnud sündmusi puudutavad teadmised tulevikus aset leidvaele sündmustele ja avardame nii oma teadmiste välja.
Lisaks nendele mitmesugustele rahatähtedele, oli juurde lisandunud ka väärtmärgid. Võõras valuuta ei saanud rahuldada veel nõnda noore iseseisva riigi rahakäibe vajadusi. Seetõttu hakati plaani pidama ja ettevalmistusi tegema oma "päris" raha emiteerimiseks. 2. mail 1919 kehtestati Eesti mark ainukese maksevahendina. Kui Soome ja Saksa rahatähed kaotasid peatselt kehtivuse, siis Vene rubla jäi siiski veel tükiks ajaks käibele. Oma osa selles oli nii 6 pikaajalisel harjumusel kui ka Eesti marga väärtuse kiirel langusel. Vene raha väärtus siiski langes samuti pidevalt ja see minetas oma tähtsuse 1921. aasta jooksul.5 2.2. Kuldkroon 1924-1928 1920. aastate esimesel poolel oli Eesti marga väärtus tunduvalt langenud. Eesti panga valuutatagavarad olid väikesed. Vajalik oli kiiresti läbi viia rahareform, kuna Eesti mark kujunes kindlaks rahaks siseriigis, ent rahvusvaheliselt seda maksevahendina ei tunnustatudki. 20. juunil 1924.a
parim tõestus. Inimene peab otsima endas tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning võimalik ühishüveline poliitika. Riik ei ole kunstlik ühendus, vaid koosneb armasus- jaa sõprussuhetel. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris ning see on tugev. Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) toetub omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning isamaa-armastusel, mis on sõpruse üheks vormiks. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed suhted. Hierarhilisus. Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustustega süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja
SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus
reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete sujektidega. Sotsiaalsete normide liigid ·Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. ·Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. ·Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. ·Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. ·Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). ·Õigusnormid. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ·ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom)
käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid: 1)Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2)Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. 3)Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. 4)Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5)Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). 6)Õigusnormid. 5. Avalik ja eraõigus- Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis
asjaga, mis avaldub erinevalt, või mitme eri asjaga. Seetõttu ei saa armastust üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumusel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Sõna armastus võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad eraldi sõnad, et eristada naise ja mehe vahelist armastust, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa või raha vastu jne. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust.
inimene peab otsima eneses tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning on võimalik ühishüveline poliitika riik ei ole kunstlik ühendus, vaid armastus ja sõprussuhted Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) sõprus on privaatsfääris, aga seda tugevam vahetusühiskond (majandus), kus inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid, toetub omakasule poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaaarmastusel Riik Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel universalism vs partikularism
hoolitsema nii enda kui teiste eest, ta peab leidma endas tasakaalu ja siis on see võimalik ka riigis, riik ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat, midagi, mida saab armastada. 6.Shoti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas).Sõprus on olemas, aga vaid privaatsfääris, mujal toimib vahetusühiskond kasu pärast, Poliitika põhineb kasul, harjumusel, usaldusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on teatud liiki sõprus. Armastus 1.Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis). Kui mees armastab naist, siis ta armastab naise ilu, mis on hüve, kuid ta armastab naises ainult tema ilu, ta peab aga õppima armastama kõike ilusat, mitte laskudes seksuaalse iha tagajärjel juhuste meelevalda armastades vaid ühe naise ilu. Igas inimeses on ka midagi koledat ja seega ei armasta naine meest tervikuna. Kehalisest ilust
võimalikuks ühishüvelise poliitika; riik on midagi enamat kui kunstlik ühendus. Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam; vahetusühiskond: inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid; poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, patriotismil. Sõprus on privaatsfääri suhe, ühiskond toetub omakasule, riik omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 15
Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus - ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt kahe töökollektiivi vahelised spordivõistlused,
inimene otsib endas tasakaalu, on tasakaal ka ühiskonnas, seeläbi ühishüveline poliitika võimalik. Riik ei ole kunstlik ühendus(vastupididselt Hobbesline ja Mandevillele), vaid midagi enamat – sõprussuhted ja armastus. 6. Šoti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris. Vahetusühiskonnas – kaubanduslikud suhted inimeste vahel (tooted, teenused,omakasu). Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on üks sõpruse vorme. Riik – omakasu+loomulik sotsiaalsus. Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskagne riik oli üles ehitatud hierarhilistel suhetel. Keskaegset riiki iseloomustasid isikulisus, hierarhilisus, killustumus, võimu jagunemine kuninga ja seisuslike esinduskogude vahel. Universaalvõimu esindasid paavst ja keiser. Keskaegselt universalselt riigilt mindi üle suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu
ühiselust Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6) Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) - sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam - vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid - poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning ka isamaa-armastusel (sõpruse üks vorme) 14
tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas nind võimalik ühishüveline poliitika. Riik ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat: armastus- ja sõprussuhted. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam. Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhtes inimeste vahel), vahetatakse teenuseid ja tooteid, toetub omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on üks sõpruse vorme. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. · Isikulisus: riik põhineb feodaalsetel suhetel, individuaalsetel sidemetel. Kehtib hierarhia. · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad vasallid. Koguvad makse, korraldavad kohtumõistmist. · Konglomeraatriigid: õiguslikult ja poliitiliselt on riigi osad erinevate süsteemidega.
kui ka teiste eest. Ta peab otsima iseeneses tasakaalu ja siis on tasakaal ka ühiskonnas ning võimalik ühishüveline poliitika(riik ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat- seda saab ka armastada) 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) * Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam * Vahetusühiskond-inimesed vahetavad teenusied ja tooteid. * Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning ka isamaa-armastusel. OTSUSTAMINE 1.Valitsejakoolituse teooria ja praktika varauusajal Rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlile Taust: aadli funktsiooni muutumine riigis. Sõdimine -> valitsemine ja kohtupidamine. Haridusvajadus Nt TÜ asutaja Johan Skytte õppis Kasselis Collegium Mauritianum'is, paljud Rootsi riigimehed Tübingeni Collegium Illustre's Ka ülikoolides retoorikaõpetus Mida õpetati? "Prudentia gubernatoria" e. valitsemiskunst:
Vastus: Õiguse mõiste - Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem-on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutusõigusharude ja intituutide kaupa . õigussüsteem on mingis riigis kehtivate õigusnormide süsteem. Õiguse allikad: ’ õiguslik tava ’ õigusteadus ’ kohtu- ja halduspretsendent ’ leping Tava erinemine õigusnormist- Tava on harjumusel põhinev käitumisreegel. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu. Vastus: Õigusnormi mõiste- riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega
jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi. Vastupidiselt levinud uskumusele, et metssead on räpased loomad, hoiavad nad ennast väga puhtana. Nende harjumusel mudas püherdada on mitu funktsiooni. See jahutab nende keha kuumadel suvepäevadel ning muda kaitseb neid omakorda kõrvetavate päiksekiirte eest. Muda aitab kaasa haavade ravimisele, mis võivad olla tekkinud nii võitluste käigus kui ka okkalises alustaimestikus liikudes. Äärmuslikel juhtudel, kui on kuiv periood, võib metssiga pinnase üles kaevata ning sinna urineerida, et siis tekkinud loigus püherdada.
- Moraalinormid – inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted, on seotud kõitumise eetilise hinnanguga. - Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on sätestatud korporatsiooni dokumentides, kohustuslikud liikmeskonnale ja nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. - Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel. - Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. - Välise kultuuri normid – reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. 3) Õigusnormi tunnused.
Riik ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat: põhineb armastus- ja sõprussuhetel. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Soti valgustajate kohaselt kuulub sõprus privaatsfääri, ent on seda tugevam. Inimeste vahel toimivad kaubanduslikud suhted (vahetusühiskond commertial society): inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Poliitika aga põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning ka isamaa-armastusel (mis on sõpruse üks vorme). Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Erinevalt uusaegsest riigist kehtisid keskaegses riigis · Isikulisus: riik põhines individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi- ) suhted. Hierarhilisus. · Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostasid piirkonnas vasallid.
Eelis: ühtne kord ja stabiilsus ühiskonnas Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooniga. Sotsiaalne norm- üldise sisuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM: Moraalinormid- mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid- käitumisreeglid, mis on kehtestanud organisatsioon oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemiseks selle sees ja suhetes teistega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel, lähedane moraalinormile. Sinna hulka käivad ka traditsioonid, kuid on vähem seotud emotsioonidega. Religioossed normid- usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga ja ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funtsioone. Välise kultuuri normid- e kombestiku normid regluleerivad indiviidi käitumise välist külge.
d. riik ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat: armastus- ja sõprussuhted 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) · Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam · Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) (ingl. k commercial society) inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid · Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning ka isamaa-armastusel (sõpruse üks vorme) Sõprus privaat- ja avalikus sfääris · Aristoteles ja Cicero: sõprus ühendab sujuvalt üksikuid indiviide ja linnriiki tervikuna, ei ole vastuolu nende vahel · Montaigne: vastuolu individuaalse sõpruse ja poliitika vahel · Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista) · Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil
kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane) Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Tavakeeles
või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu. Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Tava kui harjumusel põhinev põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga
Inimene peab otsima iseeneses tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning vimalik ühishüveline poliitika. Riik ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat: armastus- ja sõprussuhted. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus privaatsfääris, ent seda tugevam. Vahetusühiskond ehk kaubanduslikud suhted toetuvad omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on sõpruse üks vorme. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus ja hierarhilisus Killustumus Konglomeraatriigid Dualism 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Aquino Thomas: Poliitlilise elu põhivorm (communitas perfecta), mõistab kohut
soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) (ingl. k commercial võim (power). society)– inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Toetub omakasule Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel Universalism/ partikularism (sõpruse üks vorme) Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär partikularism Aristoteles ja Cicero: sõprus ühendab üksikuid indiviide ja linnriiki tervikuna, Keskaeg: universalistlik maailmapilt
mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalsete normide põhiliigid: · moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. · korporatiivsed normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. · tavad harjumusel põhinev käitumisreegel · religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone · välise kultuuri ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge · õigusnormid Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel
Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt moraalinormist ei soendu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui
korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid Käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. // Välise kultuuri ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid
liigitus? Moraalinormid, korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid – Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid – Käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava – Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid – Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. // Välise kultuuri ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid – Reguleerivad indiviidi käitumise välist
Inimene peab hoolitsema enda ja teiste eest, peab leidma endas tasakaalu, sest siis on harmoonia võimalik ka riigis. Riik pole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat (armastus- ja sõprussuhted), mida saab armastada. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest 3 eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on olemas vaid erasfääris, kuid sellevõrra on ta ka tugevam. Mujal toimib vahetusühiskond omakasu pärast. Poliitika põhineb kasul, harjumusel, usaldusel, aga ka isamaa-armastusel (teatud liiki sõprus). Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne ,,Pidusöögis") Kui mees armastab naist, siis ta armastab naise ilu. Kui mees amastab naises ainult ilu, peab ta õppima armastama ka kõike muud ilusat, laskumata seksuaalse iha tagajärjel juhuste meelevalda, armastades vaid ühe naise ilu tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid
annaabi.ee 
