Taaskasutusvõimalused ja materjalid. Loodusressursside säästlikkus. (0)

TAASKASUTUS

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 3
1. Taaskasutuse olemus 4
1.1. Taaskasutuse vajalikkus 4
2. Materjalide kasutamise võimalused 5
2.1. Paber ja papp 5
2.2. Tekstiil 5
3. Loodusressursside säästmine 8
3.1. Jäätmekäitlus 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Ma ei tea, kas see on või ei, aga oma nooruspõlve, sügavast vene ajast, mäletan üsna „rohelisena“. Olid aastad 1975 ja sealt edasi. Selgelt on meeles klaasist piimapudelid ja koorepurgid. Neid kasutati peale tühjaks saamist veel mitu aastat, et neis mahla või moosi säilitada .Toidunõusid ja aknaid pesti veega, mille sisse lisati vajadusel kas söögisoodat või äädikat . Lapid nõude pesemiseks olid marlist ja neid leotati soodavees, et korduvalt kasutada. Ka laste mähkmed olid marlist õmmeldud ja neid kasutati korduvalt. Mähkmetest veel niipalju, et minagi olen oma lastele õmmelnud marlist ja riidest mähkmeid. Loomulikult oli suur töö neid keeta ja triikida. Koolis sai ÜKT (ühiskondlikult kasulik töö) tundides kogutud makulatuuri, mis oli üsna loomulik tegevus. Riided, mis väikeseks- vanaks jäid, sai edasi antud teistele lastele. Lõngast kootud esemed harutati üles ja nendest kooti midagi uut. Võin öelda, et kasvasin üles lõngavihtide vahel, sest ema kudus müügiks koekirjalisi meeste kampsuneid. Ka nöörid ja paelajupid hoiti minu kodus alles. Nendega oli hea lõngavihte siduda kui värvimiseks läks. Arvan, et loodusele ei ole ma eriti liiga teinud, vähemalt minevikus mitte.

1. Taaskasutuse olemus

Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Taaskasutus aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket ning soodustab säästvat arengut. Taaskasutuse korral on ökosüsteemi aineringed suletumad ning osutub võimalikuks ökoloogiline tasakaal. Jäätmete taaskasutusmoodused on: jäätmete ringlussevõtt; energiakasutus ; bioloogiline ringlussevõtt ehk biokäitlus. Jäätmete taaskasutus on sama vana kui inimkond . Juba eelindustriaalsel ajal koguti Euroopas vanapronksi ja teisi metalle ümbersulatamise eesmärgil (1). Taaskasutati ka pärgamenti: vana kiri kraabiti maha ja saadud puhtale nahale kirjutati uus tekst peale. Jäätmete taaskasutust soodustas asjaolu, et isegi tihedalt asustatud piirkondades puudus jäätmekäitlussüsteem (2). 1813 leiutas Benjamin Law meetodi kaltsude kasutamiseks tekstiilitööstuse lähteainena. Seetõttu tekkisid maailma kaltsukaupmehed, kes ostsid rahvalt kokku vanu riideid . Kaltsukaupmehed liikusid ringi kuni Esimese maailmasõjani. Umbes samal ajal hakati koguma vanapaberit, et seda kasutada paberitööstuse toorainena. Taaskasutamine võimaldab ressursse märgatavalt säästa. Alumiiniumi taaskasutus nõuab kõigest 5% uue alumiiniumi tootmise energiast. Klaasi, paberi ja metallide korral on samuti energiasääst oluline (3).

1.1. Taaskasutuse vajalikkus

Igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk umbes 10 miljoni tonni võrra. Praeguste hinnangute järgi on prügiga kaetud 40 % meie maailmamerest ehk üks neljandik kogu maakera pinnast. Umbes pool sellest prügist arvatakse olevat laevadelt ja umbes pool maismaalt. Üks suuremaid ujuvaid prügimägesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel. See on umbes 680 tuhande ruutkilomeetri suurune ehk suurem kui Prantsusmaa. Igal aastal hukkub prügi söömise või sellesse takerdumise tõttu vähemalt miljon merelindu ja 100 000 merelooma. Hiljuti näiteks leiti Šoti rannikult surnud ja kaldale uhutud vaal, kelle kõhus oli 800 kilo plasti ja kilet . Plast ei biolagune, ei ühine loodusega. Aastate jooksul laguneb ta väikesteks tükkideks, mis meenutab kalade toitu planktonit. Uuringud näitavad, et ujuvate prügimägede ümbruses on plasthelveste osakaal kuus korda suurem kui planktoni oma. Plasti söövad kalad hukkuvad. Plasthelbeid uurides on kindlaks tehtud, et need sisaldavad mitmeid vähki tekitavaid aineid. On selge, et ühel või teisel viisil jõuavad nad ookeanidest ka inimeseni. Tänapäeva inimese organismis on umbes sada sellist sünteetilist keemilist ühendit, mida seal veel poolsada aastat tagasi ei olnud (4).

2. Materjalide kasutamise võimalused

Meie kauplustes on nii igapäevane ja tavaline, et kasutame plastikust kotte ja karpe Me isegi ei mõtle sellele kui ostame piimapaki Õnneks on hakatud juba rohkem pakenditele mõtlema Alles hiljaaegu kudus mu tuttav endale kilekottidest lõigatud ribadest vannitoa vaiba. Vaip sai uhke ja taaskasutus aus. Alati on kilekotte võimalik taaskasutada ja poekotiks sobib ka riidest õmmeldud kott .. Õmmelda võib kasutatud materjalist, mis iseenesest on jällegi taaskasutus.

2.1. Paber ja papp

Paber ja papp on biolagunevad materjalid. See tähendab, et prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaasist kui paljukirutud süsinikdioksiid. Eestis on praegu peamiseks paberjäätmete taaskasutamise võimaluseks põletamine katlamajades soojusenergia saamiseks. Lisaks kasutatakse vanapaberit kahes paberivabrikus ning soojusisolatsioonimaterjali tselluvilla valmistamiseks. Eraldi tasub panna ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmeid, nn tetrapakke. Neid kogutakse segapakendikonteinerisse ja suunatakse edasi Leetu, kus materjal töödeldakse spetsiaalses tehases ümber paberiks ja papiks (5). Alati on võimalus vanapaber ära anda. Internetis on piisavalt palju erinevaid aadresse. Räpina paberivabrik ,mis töötab Eestis vanapaberi baasil, võtab vastu vanapaberit otse inimeselt , paber tuleb ise kohale viia ja tore on see, et neil ei ole miinimummäärasid. Ka kohalikel omavalitsustel, majaühistutel on võimalus tellida vanapaberi äraveoks konteinereid. Koduses majapidamises , aga võiks igaüks proovida ise teha vanadest ajalehtedest või munarestidest pabermassi. Sellest saab vajalikud esemed ise teha. Mina olen pabermassist teinud kausse ja Haapsalu panoraami. Pabermassist esemeid võib ka värvida. Veel oleks hea teha anumaid , mida kevadel seemnete istutamisel vaja läheb. Jälle üks võimalus taaskasutamiseks.

2.2. Tekstiil

Prügi hulk kasvab aasta-aastalt erinevatel põhjustel. Kuna inimeste hulk aina suureneb ja samal ajal ka tarbimine suureneb, siis pole ka ime, et varsti ei ole meil ruumi elamiseks. Prügimäed on üsna ohtlikud oma erituvate gaaside poolest. Kuna prügis erituv metaan ja süsihappegaas on ohtlikud, siis võiks ju neid ka energia tootmiseks ära kasutada. Loodan, et minu lapsed või lapselapsed teevad selle teoks. Kui mõelda riietele mida me elujooksul ära kanname, siis see hulk on üsna kasin, sest tegelikult viskame me need lihtsalt ära mitte ei kanna ära. Selleks, et vähem riideid osta võiks pöörata tähelepanu riiete kvaliteedile ja materjalile. Kvaliteetne materjal kannatab ümber- töötlust paremini Alati võiks arvestada ka tootja looduse seisukohalt , mida toota ja mida vähem toota. Millist kangast valida? Puuvill on üks koledamaid intensiivpõllumajanduse näiteid, mille kasvatamisega kaasnevad niisutussüsteemid on üks suuremaid mageveetagavarade hävitajaid globaalses mastaabis. Lisaks on puuvillapõllud täis taimemürke ja –väetisi - näiteks Hiinas kastetakse puuvillapõlde taimemürkidega keskmiselt 20 korda aastas. Mürgivabalt ja vähema veega on kasvatatud mahepuuvill ( organic cotton), mida ka Eestis ökopoodides müüakse, mis on paraku hinnalt kallis. Lina. Ilus ja vastupidav materjal, mille tootmine säästab loodust. Ning toote meieni jõudmise kilometraaž on reeglina väiksem - lina kasvab ka Eestis ja lähinaabrite juures. Tööstuslik kanep on üks imematerjal, mida tuleks kasvatada palju rohkem: ei vaja see kasvamiseks erilist väetamist ega niisutamist, oma loomuliku pika pehme kiuga sobib see nii riiete, jalatsite kui ka paberi valmistamiseks samuti seob kanep pindalaühiku kohta neli korda rohkem süsinikdioksiidi kui puu! Mitmel maal on töösusliku kanepi kasvatus paraku keelatud ,kuigi sel puuduvad india kanepi narkootilised omadused. Kolmandik rõivastest on tänapäeval valmistatud polüestrist. See on materjal, mille tooraine on nafta ning mille tootmine on energiamahukas – tonni polüestri jaoks kulub 3-5 korda rohkem energiat kui tonni puuvilla tootmiseks. Aga olukord pole nii mustvalge . Välja on arvutatud, et polüesterrõiva ja puuvillarõiva peale kuluv energia võib ajapikku tulla umbes sama :polüestri värvimine on palju lihtsam, ning eriti suur vahe tuleb kodusel puhastamisel: polüester määrdub aeglasemalt ega vaja triikimist. Villaste riiete tootmine nõuab tunduvalt rohkem energiat kui mis tahes muude materjalide tootmine. Samas tagab villa suhteliselt kõrge hind selle, et villatoodete eluiga on pikk, neid kantakse tänu materjali vastupidavusele tavaliselt palju kauem kui muid kangaid. Samuti läheb villaste riiete puhastamisele vähem energiat(vett, pesuvahendeid).Nahktooted? Kui need on lihatööstuse kõrvalprodukt, siis on tegu teoreetiliselt üsna ökoloogilise valikuga, pealegi peavad ka nahktooted vastu aastakümneid. Paraku on enamik nahatööstusest oma tootmisprotsessi loodussõbralikuks muutmisel alles lapsekingades. Kasutatakse palju raskemetalle ja kemikaale, reostades vett ja õhku. Kui vähegi võimalik, tuleks valida naturaalne , värvimata materjalist tehtud rõivas. Kangavärvide tööstus on üks meie planeedi kõige mürgisemaid – kasutatakse kuni 8000 erinevat kemikaali ja aastas läheb loodusesse umbes 40-50 000 tonni puhastama väävlijääke (6).
Nii siis oleks paslik mõelda mida me ostame. Et hiljem ei peaks oma esemeid ära viskama on palju erinevaid võimalusi. Oleneb inimesest, kas ta annab need ära või teeb uue toote. Olen näinud väga toredaid õlakotte, mis on teksastest tehtud. On võimalik teha lapitekke ja lapikotte. Väga targalt ja osavalt on võimalik parandada vanade raamatute kaasi kangaga. Ise olen kudunud kaltsuvaipu . Vaibakudumisel on ka minu jaoks emotsionaalne tähendus, sest iga riideriba kudumis meenutab selle kandjat või meenub kantud ese. Alati on kaltsuvaip kordumatu ja uudne, olenema sellest, et ta on taaskasutatud materjalist.
kaltsuvaibad (autor Külli Läll))
Eestis läheb prügimäele umbes 60 miljonit mähet aastas. Pabermähkmeid kasutades suureneb ühe beebiga pere iga-aastane prügikogus umbes 600 kilo. Pabermähkmetega kulutad umbes viis korda rohkem raha kui pestavate mähkmetega. Probleem pole ainult prügimägede täituvus, vaid ka võimalikud terviseprobleemid , mida mähkmed tekitavad. Eksperdid soovitavad mähkmeid enne prügisse viskamist puhastada ja väljaheited WC-sse suunata, aga seda teevad vähesed. Nendest väljaheidetest võivad aga alguse saada haigusetekitajad, mis pinnavee või põhjavee kaudu võivad jõuda inimeste toidulauale (7). Alati on võimalik osta ökomähkmeid. Neid müüakse laias valikus tervisetoodete- ja mahekauba poodides. Kuid alati on kindlam õmmelda mähkmed ise. Selleks ei pea olema spetsialist. Kui mõnel tekib hirm, et laps on pidevalt märg, siis päris nii see ei ole sest müüakse ka spetsiaalseid pehmeid kilesid. Pealegi õpib laps üsna kiiresti potil käimise ära. Kui hoida last „pampersites“, siis tõenäoliselt ei õpi ka potil käimist nii lihtsalt ära.

3. Loodusressursside säästmine

Üks taaskasutusega haakuv teema on vesi .Vesi on tõeline loodusvara. Hoides ja säästes vett, hoiame ja säästame ka elu maakeral. Inimestel on erinev arvamus pudelivee suhtes. Mina olen põhimõtteliselt pudelivee vastane. Olen veendunud selles, et meil Eestis on piisavalt puhas vesi, et seda juua. Pudelivesi on ka väga kallis. Pealegi Eesti Keskkonnauuringute Keskus kontrollib elanikkonna joogivee puhtust. Ka taarat tekib pudelivee tarbimisel mõttetult palju. Teine veekasutus koht on vannivesi. Olen mõelnud ,et kasutusel olnud vannivett oleks mõistlik suunata WC potti. Arvan, et seda on võib-olla ka juba tehtud. Veel üks vee hoidmise võimalusi on vihmavee kogumine taimede kastmiseks. Tänapäeval maakodudes on see üsna levinud moodus vee kasutamiseks. Olen teel mõtetega vee taaskasutuse poole. Koduses majapidamises on alati võimalus taaskasutuseks. Kasvõi näiteks vanade küünalde üles sulatamine ja neist uute toodete tegemine. Rääkimata rõivaste ümber tegemisest. Materjali tootmine ja selleks energia hankimine põhjustavad ressursside ammendumist ja looduskeskkonna saastumist. Looduslikke , väikese energiasisaldusega ja ilma sünteetiliste lisanditeta materjale on reeglina kerge kasutuselt kõrvaldada ja nad sisenevad valutult aineringesse. Üksteisest raskesti eemaldatavaid materjale on raske taaskasutada ( liim - ja värvainetega töödeldud materjalid). Sünteetiliste materjalide lagundamine looduses on raskendatud ja rikub looduslikku aineringet. Taaskasutamine võimaldab vältida uue tooraine ammutamist loodusest ja töötlemisele kuluvat energiat. Kasutatud materjalide puhul tuleks eelistada nende taaskasutust, teisena ümbertöötlemist, kolmandana põletamist, Materjalide taaskasutusel tuleb teada nende koostist, et vältida võimalikku õhu-, vee- või pinnasesaastet või materjali ootamatut lagunemist (7). Enamik meist on hästi teadlikud taaskasutamise vajadusest ja me kasutame seda võimalust päris tihti (kuigi sageli takistab meid vajalike kogumispunktide puudumine lähiümbruskonnas). Hollandlased , austerlased, sakslased ja belglased taaskasutavad üle poole oma jäätmetest ning isegi Suurbritannias, kus taaskasutatakse vaid 18 protsenti jäätmetest, tegeleb mõningase taaskasutusega kolm neljandikku elanikkonnast. Aga saaksime teha veelgi rohkem. Üle 90 protsendi prügikasti sattunud materjalist oleks võimalik ümber töödelda. Et saaksime pidada oma elu jäätmevabaks, peaksime ka kõik selle taaskasutusse võtma.

3.1. Jäätmekäitlus

Jäätmete saatmine prügilate asemel jäätmekäitlusjaamadesse aitab säästa mitte ainult materjale, vaid ka tohutu hulga energiat. Energiahulk, mida saame hoolsate taaskasutajatena säästa, võib tulla üllatusena: ühe alumiiniumpurgi ümbertöötlemine säästab nii palju energiat kui kulub teleri töötamiseks kolme tunni jooksul. Uue alumiiniumi tootmine on väga energianõudlik protsess. Samamoodi on uue klaasi tootmine palju energiamahukam kui vana pudeli sulatamine. Tegelikult oleks kõige targem vana pudel uuesti täita ja kasutusele võtta.
Kui kogu see materjal, mille keskmine perekond aasta jooksul minema viskab, ümbertöötlemisele saata, säästaks piisavalt energiat, et 3500 korda dušši all käia. Ja ümbertöötlemine pole ainus lahendus. Veel tähtsam on meie tekitatud jäätmete vähendamine.(9)
Huvitavaid ümbertöödeldud kaupu on võimalik osta:
www.wornagain.co.uk
Taaskasutatud materjalidest jalatsid, vööd ja kotid . Näiteks vanade autode turvarihmadest ja ribadeks lõigatud jopedest saab voltida huvitavaid käekotte.
www.patagonia.com
Spordiriiete tootja, kes kasutab ümbertöödeldud plastpudeleid fliisi tegemiseks.
www.greenkarat.com
Firma, kes ostab kokku vana kulda, hõbedat ja juveele (kõigi nende kaevandamine reostab ohtralt keskkonda) ning töötleb need ümber uuteks eheteks.
www.naturalcollection.com
Mahlapakkidest tehtud kaantega märkmikud, plasttopsidest tehtud pliiatsid , vanadest autokummidest tehtud hiirematid ja pinalid, millele uhkusega peale trükitud „Ma olin vanasti autokumm “. Selliseid hiirematte müüakse ka Eestis vanas Tallinna Kaubamaja hoones , kaupluses „And“.
www.smencils.com
Ajalehtedest kokkupressitud pliiatsid.
www.eco-artware.com
Siin on müügil kunst : vanadest plaadiümbristest tehtud kott, vanadest maakaartidest tehtud ümbrikud, liiklusmärkidest tehtud võtmehoidjad ja muud omapärast – iga toode on teisest veidi erinev.
www.greatgreengoods.com
Lehekülg, mis koondab huvitavaid ökotooteid erinevatest poodidest . Kes võis arvata, et mahlakarpidest saab teha kotte, ajakirjadest peegliraame ja kassettidest rahakotte.
www.grenius.com
Ettevõtlike noorte asutatud Eesti-Portugali ühisfirma, mis toodab pakendijäätmetest disainerkaupu. Saadaval ka Tartu ja Tallinna poodides.

Kokkuvõte

Praegusel ajal kui kasutatakse ühekordseid toidunõusid, käterätte, isegi voodipesu, siis ikka ja jälle tekib mõte, et milleks? Harjumusel on suur jõud. Kuigi ma eelistan tavalisi käterätte ja ka riidest taskurätikuid, mis on minu praeguses kodus olemas, siis ikkagi on elamisse sisse tunginud paberist tarvikud . Kas see on mugavus, ajakohasus, eelistus - ei tea. Kui globaalsemalt mõelda, siis selleks, et mitte ise mattuda oma jäätmetesse, peaksime alustama endast. Valisin taaskasutuse teema, kuna see on mulle südamelähedane. Pean väga oluliseks elukeskkonda ja maad millel elame. Proovin olla eeskujuks nii oma kolmele pojale kui ka koolieelikutele, juhendades ja juhtides nende tähelepanu valikutele ja loodusele.

Kasutatud kirjandus

1 "The truth about recycling " "The Economist", 7. juuni 2007
2 Black Dog Publishing. "Recycle: a source book". ISBN 1904772366. London 2006
3 "The price of virtue" "The Economist", 7. juuni 2007
4 oceans. greenpeace .org
5 Epp Petrone „Roheliseks kasvamine“ 2007
6 Julia Hailes „The New Green Consumer Guide “
7 www.tervevalik.ee
8 http://www.disainioo.ee/et/meie/taaskasutus.html
9 Sian Berry „50 viisi kodu ja aia rohelisemaks majandamiseks“, Maalehe Raamat 2008
39