kohvitass, võta vanaisalt ära ajalooline romaan, peida vanatädi eest ära tema sukavardad ja koheselt näedki, et nad lihtsalt mitte ei armasta, vaid nad on nendest tegevustest või asjadest sõltuvuses. Mida siis sõltuvuseks nimetatakse? Sõltuvuseks nimetatakse meeleolu muutva aine korduvat kasutamist või tegevuse tegemist, ilma selle üle kontrolli omamata. Sõltuvuseks nimetatakse ka neuroogilist kahjustust, mis viib sõltuvusliku käitumiseni. Lisaks on sõltuvus seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvusse võib sattuda narkootikumidest, alkoholist, hasartmängudest, seksist, suitsetamisest, kanepist, pornost, suhetest, ostlemisest, kirurgilistest protseduuridest, magusa söömisest, internetimängudest, solaariumist, treeningust, selgeltnägijatest jne. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli
................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Sõltuvust võib defineerida kui püsivat ja vastupandamatut soovi millegi järele, hoolimata selle kahjulikust toimest. Sõltuvuse puhul muutub teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus jaguneb psüühiliseks, füüsiliseks, sotsiaalseks, seksuaalseks ja majanduslikuks sõltuvuseks. Millega on seotud sõltuvuse põhjused? Millest võib inimene sõltuvusse sattuda? Millised on märgid, mille järgi sõltlase ära tunneb? Mis mõjutab sõltuvuse tekkeks kuluvat aega? Arstide ja teadlaste sõnul on internet muutnud mingi protsendi rahvastikust samasugusteks sõltlasteks nagu narkomaanid. Sõltlased tuleks internetisõltuvuse küüsist päästa. Aga kuidas seda teha
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat: Sõltuvused Laur Langeproon Klass: 10 A Sõltuvused Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik
Sõltuvuskäitumine Sõltuvuskäitumine - käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või suhete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest ja/või hakkab see füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama inimest või teisi tema ümber. Sõltuvus hakkab sellest hetkest, kui see segab igapäevast elutegevust. Behavioral addiction (APA): A repeated behavioral leading to significant harm or distress. The behavioral is not reduced by the person and persists over a significant amount of time. ● Tekkimine - vastav käitumine muutub peamiseks ja kõige olulisemaks tegevuseks igapäevaelus ning domineerib mõtlemises, tunnetes ja käitumises. ● Meeleolu muutused - käitumise emotsionaalne mõjutamine, mis on inimese üle võimu
magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari enamlevinud sõltuvushäiret ja uurime süvitsi internetisõltuvus. Analüüsime kogutud info põhjal, inimeste internetikäitumis harjumusi ja sellega kaasnevaid probleeme. Mis on sõltuvus. Alates sünnihetkest kuni surmani oleme me üksteisest sõltuvad. Ei ole inimest, kes suudaks olla kõigist sõltumatu. Meil on vajadused ja paljustki käitume me oma vajaduspõhiselt. Kui vajadused on rahuldamata siis võivad hakata tekkima
Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist lõhustub seejärel ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohoolsed joogid mõjutavad sinu vere alkoholisisaldust (kui palju on alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt. See sõltub sinu soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest kas sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel ka suurem alkoholisisaldus. Maks vähendab vere alkoholisisaldust kiirusega 0,15 g/l tunnis. See tähendab, et 55 kg kaaluval naisel kulub 2,5 tundi, et vabaneda joogis sisalduvast 10 grammist alkoholist, samas kui 70 kg kaaluv mees vajab selleks 1,5 tundi. Mis juhtub, kui sa jood? Pärast esimest või teist jooki:
nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko- ja alkoholijoobes inimene ohtu nii enda kui ka teiste inimeste turvalisuse. Näiteks sõiduki juhtimine ebakaines olekus, kaklused massiüritustel, peretülide tekkimine, jne.
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 SÕLTUVUS......................................................................................................................3 1.1 Alkoholisõltuvus........................................................................................................ 3 1.2 Sõltuvus narkootikumidest.........................................................................................3 1.3 Hasartmängusõltuvus.................................................................................................4 1.4 Internetisõltuvus.........................................................................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8
Kõik kommentaarid