" (Jaak Jõerüüt) Tänapäeva riskide maailmas, kus inimest ümbritsevad lisaks tema tavapärasele elule, mured julgeoleku, terrorismi, iseseisvuse ja tuleviku ees. Sellises maailmas, mille oleme ise tänapäevaks kujundanud, kuuleme üha enam püssipaukude asemel diplomaatiat. Diplomaatia aga ei saa olla harimatu. Kas harimatuse tõttu võime taas kuulda sõja hoovas püssipauke oma kodumaal. Tavaliselt seostavad inimesed harimatust halvaga. Sellega kaasneb ühiskonnas tööpuudus, kuritegevuse kasv ja rahulolematus. Seetõttu ei suhtuta harimatutesse inimestesse hästi, sest nemad jäävadki tavaliselt elu hammasrataste vahele. John Hibben on öelnud ,,Haridus on võime õigesti tegutseda ükskõik millises olukorras". Sellest võib järeldada, et haritud inimesed tegutsevad harimatute inimeste eest. Harimatud aga vajavad abi, sest ei suuda ise toime tulla
Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Tähtsaim teos "Narruse kiitus" on filosoofiline satiir, mis lähtub elu dialektikast, lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Sellest seisukohast osutuvad naeruväärseiks dogmas ja ebajumalad, mis inimesed kummardavad. Erasmuse dialektilist mõtteviisi, erisuguste ja tihti vastandlike vaatepunktide
on lihtsalt ei piisa. Seega on hariduse omandamine ka veidike sunnitud , justkui oleks see ellujäämisinstinkt. Kahjuks ei suuda mõned inimesed endale tunnistada, et nad ei tea piisavalt. Need isikud on jõudnud arusaamale, et neile ei ole rohkem vaja ning arvavad, et saavad hakkama ka sellega, mis neil juba on, jäädes seejuures ilma rõõmudest, mida nad veel ei tunne. Targana sureb inimene, kes tunnistab oma harimatust ning püüab seda parandada. Haridus on keeruline sõna ning selle tähenduse peab iga inimene ise enesele selgeks tegema. Kindel on ainult üks – õppimise protsess ei lõppe enne surma. Selle kulgu ei tohiks takistada, sest nii võib jääda ilma mitmetest hüvedest, mis maailmal sulle pakkuda on. On inimesi, kes vannuvad alla enese harimise raskustele ning neid, kellel on omaseks saanud õppimise kunst ja, kes minu arvates surevad tarkadena. Siinkohal peaksime võtma aega, et
Rikkus ja vaesus inimeste eludes Sõnadel rikkus ja vaesus on väga palju erinevaid tähendusi, kuigi enamus seostavad neid sõnu siiski rahaga, aga on ka inimesi, kes mõistavad nende tähendust teisiti. Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad, et kui kuskilt saaks suurema summa raha, tuleb õnn nende õuele. Aga see ei ole nii. Raha ei tee inimesi õnnelikuks, väga paljud hea finantsolukorraga pered on tõeliselt õnnetud, sest
tatoveeringuid. Tänapäeval pole see enam nii raske. Kui ka toimub sõjaline olukord, siis on vähemalt mehi, kes on valmis oma riigi eest välja astuma, neil on kogemused, oskavad varustust kasutada ja ka metsas ellu jääda. Igal aastal jätab sõjaväkke minemata paarkümmend kuni sada inimest, kui sõjavägi jäetakse vahele, vingerdatakse sealt kuidagimoodi ära, näitab see minu arvates nõrkust, hoolimatust, harimatust, sest ei saada kodumaa kaitsest aru. Siinkohal kiitus mu onule, kes käis ka sõjaväes paar aastat tagasi, läks sinna, oli paks tünn, tuli tagasi oli kuuspakiga noormees :D. Arvatavasti pole motivatsiooni ka sõjaväkke minna, sest Eestit ei ohtusta otseselt keegi. Oleme ka NATO's, eks selle pärast arvatakse, et pole vaja ennast sõjaväega vaevata, keegi teine ikka kaitseb. Kuid kui on ohtlik olukord, siis pakuvad inimesed end küll abipolitseinikeks, see on positiivne.
kasu ka vene keele oskusest. Televiisori vahendusel olen näinud-kuulnud, kuidas välismaalastelt küsitakse, mida nad arvavad eestlastest. Tihti on vastusena kõlanud see, et eestlased on kinnised ning kalgid inimesed. Ma ei saa selle vastusega nõustuda, sest inimesi on mitmesuguseid ja kogu rahvust ei saa panna ühte patta. Tihtipeale ei teata ka, kus Eesti asub, kuid see näitab pigem inimese geograafilist harimatust. Eesti kodanikuks olemine tähendab minu jaoks: olemist osa ühiskonnast, kus igal inimesel on õigus oma arvamusele igas valdkonnas, puudutagu see riigi valitsemist või teisi kaaskondlasi, Eesti geoloogilise asukoha nautimist- siin ei ole looduskatastroofe ning ilm on aastaringselt imeline, suvel piisavalt soe, talvel piisavalt külm, uhkuse tundmist oma riigi üle- kui küsitakse kust ma pärinen, siis vastan uhkelt- Eestist! Mis paneb mind oma riigi üle uhkust tundma
raha, et äkki mul on vaja aga pole raha. Loomulikult minu silmis näitas see teadmatust Eesti kohta ja alusetuid eelarvamusi eestlaste vaesusest. Kas siis tõesti jääbki Eesti, inimeste silmis vaeseks sotsialistlikuks riigiks? Pigem arvan, et noortele ei avalda eriti pinget õppida pähe kus mingi imetilluke riik asub ja neil ongi ükskõik, kuna nad on õnnelikud, et teavad seda kus nende riik asub ja muu pole eluliselt tähtis. Ning meie silmis see näitab nende harimatust, sest ega ei taheta ju teada rahvastiku arvu eestis või kus mõni linnak asub, vaid kõige süütumat-kus asub Eesti? Meie kodumaa loodus on juba väär vaatamist süda talvel rääkimata siis suvest. Kliima pärast eriti ei nuriseta, kuna kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Ja muidu aasta keskmine on+5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).
Seega on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa, et meie ja isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel on halb eesmärk. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine võiks areneda ja suudaksime enda eest seista. Haritlased ei lase ennast ka manipuleerida, sest teevad õigel ja valel informatsioonil vahet. See kajastus ka kaitseväe juhataja kindralkuberner Ants Laaneotsa kõnes Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. See haritud isik rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele
kehastab see sõdur deporteerimisi ja mõrvu, riigi hävitamist, aga mitte vabastamist,» Mina nõustun täielikult Presidendiga. Ning ei ma ei saa aru Eestlastest kes selle monumendi teisaldamise vastu olid. Kuid ma ei mõista kedagi hukka, igal indiviidil on õigus oma arvamusele. Venemaa ,,pirtsutamine" nüüd selle kuju kallal, et meie nüüd paneme teile transiidi keelud ja kohe, kohe laseme sõja valla näitab ainult Venemaa, eesotsas Vladimir Putiniga, harimatust, võimetust probleeme lahendada ning suutmatust loobuda oma privileegidest. Nüüd otsib põhjust siga keerata. Kogu seda jama oleks saanud vältida parema ajastusega. See tegu oleks tulnud juba siis ära teha kui jutt valla päästeti. Loodan et asi vaibub peagi ja pätid, sullerid ning kaagid saavad omad vitsad.
See oli aeg, mil vabadus tähendas kergemat elu, mitte veel poliitilisi vabadusi, valikuvõimalusi, mis teevad elu elamisväärseks. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevases elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tuleb end harida, et meie kriitiline mõtlemine võiks areneda ja suudaksime enda eest seista. Haritlased ei lase ennast ka nii kergesti manipuleerida, sest suudavad teha õigel ja valel informatsioonil vahet. See kajastus ka kaitseväe juhataja kindralkuberner Ants Laaneotsa kõnes Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. See haritud isik rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste
eluga iseseisvalt toime tulla ja seda edukalt. Kuigi haridus vabastab ka raskemast tööst kasvatab see ka inimese eneseteadlikkust ja iseseisvust. Võib öeldagi, et haritumatel inimestel on suurem vastupanu välistele mõjuteguritele ning teiste arvamuse olulisus väheneb nende silmis tohutult. Seega võib haridus viia eliidi sekka ning harimatus saada hukatuseks. Näiteks peetakse Islamiriigi suurimaks kaasosaliseks harimatust, kuna väidetavalt on suurem osa dzihaadisõdureid kirjaoskmatud, kes ei suuda lugeda ning seetõttu usuvad oma liidrite valesid. Vastukaaluks võib haridus aga viia suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseni. Kuigi apartheidijärgsete probleemidega maadleb Lõuna-Aafrika vabariik tänini, on sel aga olnud ka helgemaid hetki. Näiteks parandas kogu riigi heaolu ja aitas lõpetada apartheidipoliitikat LAV-i endine president Nelson Mandela. Kuigi valge- ja mustanahaliste koosmajandamist on
Siit võib järeldada , et meedia on võimeline rikkuma inimese elu lõplikult. Inimesed on erinevad, seega võivad meedia kaudu kohtuda totaalselt üksteisele vastuolulised maailmavaated. Sellest kujunevad omakorda välja konfliktid. Lahkhelide tekkimine pole tegelikult sugugi halb, sest vaidlustest selgub ju kõige õigem tõde. Muidugi võivad kokkupuuted vahel ka sandisti lõppeda, kuid see näitab ainult osapoolte harimatust ning oskamatust omavahel suhelda. Olulisim osa meediast on loomulikult uudised. Meedia põhiroll inimkonna ees ongi rahva kiire informeerimine sündmustest maailmas. Ilma ajakirjanduse, televisiooni, raadio ja internetita oleks meie teadmised maailmas toimuvast väga minimaalsed ning külajututasemel. Seega on meedia meile oluline, saamaks aru, mis laias maailmas tegelikult toimub. Eesti on noor riik ja probleeme on tal nagu noortel inimestelgi pidevalt. Kuid me saame sellest üle.
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 2 POLITEIA (VII raamat514a-521 b) Platon Põhiidee: Parimad riigijuhid ja-rajajad oleksid oleksid need haritud ja valgustatud inimesed, kes ihkavad võimu kõige vähem. Nad oleksid õiglased ning tooksid rahva pimedusest välja. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Koopavõrdpilt kujutab harimatust ühiskonnas, vaimse arengu puudumist, eluaegset ühe koha peal sammumist. Sellistel ühiskonnaliikmetel puudub mitmekülgne nägemis- ja mõtlemisvõime ning nad ongi piltlikult aheldatud pimedasse koopasse, kust enam iseseisvalt väja ei pääse. · Nähes vaid varje, on asjade üldpilt puudulik-minimaalne ning täpne vaatlus,- eristusoskus puudub. Midagi eredat esimest korda vaadata on luasa valus ja eemaletõukav
"Kohtlane" peamisiteks teemadeks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Ta oli veendunud, et need võidutsevad igal pool ja alati. Prantsusmaal on valgustus olnud tähtsam kui ühesgi teises Euroopa riigis. Sealsed valgustajad, kes olid ühtlasi ka valgustusliikumise kõige väljapaistvamad eestvõitlejad,uskusid optimistlikult, et uut ühiskonda, mis arvestab inimese vajadusi, on võimalik ehitada mõistuse toel. Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimu pimedust ning nad uskusid, et hariduse ja teadmiste levitamine kindlustavad õnnelikuma elu. Voltaire oli üks nendest valgustajatest, kes selle eest võitles ning see on ka üks põhjustest, miks tema roll Prantsusmaa ajaloos nii suur on. Peale selle loetakse teda veel ka prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks. Voltaire eluküünal kustus 30.mail 1778.aastal, kui ta suri vähki. Pariisis keelduti teda
Lydia. Alates esimesest numbrist pöördus Postimees eestirahva mitte enam maa- vöi talurahva poole (,,Terre, armas Eesti rahwas!") Jannsen toonitas programmiliselt rahva elujöudu ning teiste rahvastega vördset arenemist. Ja haridusvöimelisust, usub eesti kultuuri ja kirjanduse tulevikku, nöitab, et töökuse ja osavuse poolest vöivad eeslasd sakslasi ületadagi. Ühtlasi manitseb ta haritud eestlasi mitte salgama oma rahvust, röhutades, et höbeneda ei tule oma pöritolu, vaid oma harimatust. Seega aitas Jannseni ajaleht kaasa rahvustunde äratamisele. 1863. asus Jannsen Tartusse, kus ta pani jörgmise aasta algusest köima uue ajalehe ,,Eesti Postimees", ollen ise nii toimetaja kui väljaandja. Jaanipäeval 1865 asutati Jannseni algatusel ja peamiselt Tartu kösitööliste toetusel meestelauluselts ,,Vanemuine". Seltsi tegevus ei piirdunud koorilauluharrastustega, vaid juba
Loomulikult pole võimalik kõiki asju peale tööd ajada, kuid kodu ei tohiks tööd liigselt segada. Tuleb leida kuldne kesktee nende kahe puhul. Samuti ei tohi tööl suhelda niimoodi nagu suheldakse kodustega. Raskeks läheb siis, kui on suhted kellegagi töölt, see hakkab segama keskendunud suhtumist. Väga oluline on teada, et sinatamine ei ole sobilik, kui just niimoodi pole varemalt kokku lepitud. Liiga semulik suhtlemine võõrastega näitab inimese harimatust ja keegi ei taha ennast harimatuna näidata. Kokkuvõtteks pean ütlema, et nõustun Manley Halli mõtteteraga: ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis." Eetikakoodeks on küll heatahte avaldus, kuid selle järgimine peaks olema kõigile kohustuslik. Loomulikult ei suuda mitte keegi täita kõiki punkte täielikult ja alati, kuid juba selle järgimine muudaks töökeskkonna sujuvamaks. Eksimusi juhtub kõigil ja jääb alati juhtuma. Kelleltki ei
Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikides tõusis esikohale proosa
"Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse (habanera, sequidilla). Kuulame: Habanerat GIUSEPPE VERDI (1813 1901) Itaalia helilooja. Teda aetakse tihti segamini Monteverdiga. Ta oli pärit harimatust külakõrtsmiku perest. Juba 7-aastaselt oli ta küla organisti abiline. 12-aastaselt sai ta ise selle küla organistiks, selleks ajaks oli ta teinud oma esimesed heliloomingulised katsed. 1832. aastal üritas ta saada sisse Milano konservatooriumisse; tal puudusid vajalikud teadmised. Ta jätkas eraõpinguid ning abiellus. 1839. aastal lavastati Milanos tema esimene ooper "Oberto", see võeti koheselt hästi vastu. Sellele järgnes paar ebaõnnestumist. Peatselt suri tema naine.
kodanluse vastseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale · Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Kõik see, mis inimesele õnne ja kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. · Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust, seega olid mõistuse ja teaduse arenemine, hariduse ning teadmiste levitamine need hoovad, mis pidid kindlustama õnneliku elu. · Esikohal: proosa, filosoofiline romaan või jutustus, draama, luule 5. Voltaire prantslasest valgustuskirjanik · "Zadig ehk Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") - Allegoorilise raamatu sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib
● Erasmus Rotterdamist katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, " pildikummardamist ". ● William Shakespeare Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit , mida saab jagada
midagi väärtusliku anda. Aga see on kindel, et haritud ja õpetatud inimesed, kui nad on ühtlasi särava ja loova vaimuga - mida kahjuks harva ette tuleb -, jätavad endast järele palju enam väärtuslikku kui need, kes on ainult särava ja loova vaimuga. Nad püüavad end selgemini väljendada ja neil on kirg oma mõtteid lõpuni mõelda. Ning - mis on kõige tähtsam - üheksal juhul kümnest on nad harimatust mõtlejast tagasihoidlikumad." · "Akadeemiline haridus annab sulle veel ühe eelise. Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse saad oma vaimsetest võimetest. Sellest, milleks sa oled suuteline ja milleks mitte. Mõne aja pärast on sulle selge, millist mõtteviisi omaks võtta. Ja sul ei tarvitse asjata aega raisata, et katsetada ideedega, mis sulle ei sobi, ei kõlba. Sa õpid tundma oma tõelist
9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist- katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". William Shakespeare- Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis. William Shakespeare'i
· arutu · naeruväärsed eputised · Tartuffe · Misantroop · Arst vastu tahtmist Pearõhk oli intriigidel ja elaval kõnel. Naeruvääristab kõrgest soost isikuid. 9. millal ja kus pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt esile? Valgustus oli valdav 18 saj Euroopas. Alguse sai Inglismaalt. 10. mille eest, vastu võitlesid valgustajad? Mis oli neile oluline? Valgustajad pidasid inimese hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust. Teiseks loomulik inimene ja looduse eest on kõik võrdsed. Nad kuulutasid vabadust ja võrtsust. 11. mis kallakuga oli valgustuskirjandus? Milline uus kirjanduszanr tekkis? Valgustajad olid filosoofilise kallakuga. Esikohale tõusis proosa. Uus kirjandus zanr filosoofiline romaan või jutustus. 12. nimeta tuntumad valgustajad Inglismaal (2), Saksamaal(2), Prantsusmaal (2) Inglismaal- Defoe, Swifti Saksamaal- Lessing, Goethe Prantsusmaal- Voltaire, Rousseau 13
EESTI ISESEISVUMINE Veebruarirevolutsioon Põhjused: sotsiaalsete probleemide süvenemine, sõda ja kriitiline poliitikaolustik: 1) sõjatehaste töölised nõudsid palgatõusu ja elamistingimuste parandamist 2) suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseerittud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega 3) Nikolai II lasi end mõjutada ,,harimatust talupojast" Rasputinist, mistõttu langes tema maine 4) korruptsioon 5) Esimese maailmasõja kaotuste ja raskuste tagajärjel nõrgenes tsaarivõimu kindlaim tugi sõjavägi Ajend: Petrogradis toimunud rahutused Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist 2) Venemaast sai vabariik e duum 3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus
Valgustatud absolutismi teooria kujunes tänu 18. sajandi ühiskondlikele oludele (haridustaseme kiire tõus ja harituse laiem levik, teadusliku maailmavaate sügavam kinnistumine, uued leiutised ja avastused ning "lihtrahva" tähtsuse tõus valitseva kihi silmis) ning eelnevalt välja kujunenud valitsemiskorraldusele, Paljude filosoofide ning mitmete tulevikku vaatavate riigimeeste arvates oli just haridus lahendiks ühiskonda painavatele probleemidele, nende taga nähti enamasti alamate harimatust, valgustamatust, aga ka kahjulikke riigipoolseid piiranguid. Seega tuli asja muutmiseks riiki oluliselt reformida, et tagada võimalikult ulatuslik haridus võimalikult suurele hulgale inimestele ning kaotada minevikust jäänud riigipoolsed takistused ühiskonna arenguks. Et seda aga teha, pidi uuendajal olema riigis täielik võim, kuna muidu oleks ju asjad erinevate huvigruppide, eriti traditsionalistliku aadelkonna vastuseisu tõttu, pidama jäänud. Nii
õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimesese kui isiksuse väärtust. Humanistid lõid uue ilmaliku maailmavaate, vabastades teaduse ja kultuuri kiriku raamidest. · Dante Agilhieri ,,Jumalik komöödia" · Francesco Petrarca · Giovanni Boccaccio ,,Dekameron" · Rotterdami Erasmus oli väga mitmekülgne: tõlkis antiikautorite töid, pani aluse piiblikriitikale, rõhutas inimese vaba tahet, taunis vaimulike harimatust, katoliku kiriku formaalust. ,,Narruse kiitus" · Machiavelli ,,Valitseja", kus jagas valitsejatele õpetusi. Peab olema tark ja osav diktaator, kellele on lubatud kõik vahendid (petmine, mõrv, reetmine). Makjavellism:sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. · Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik". Puudub eraomand, kõik teevad tööd,
Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Humanism - isiksuse vabadust taotlenud liikumine renessansiajastul Fanatism - fanaatikule omane kirglik andumus, pühendumus Fanaatik - millegi kirglik kaitsja v harrastaja Teoloogia usuteadus His scholarly name Desiderius Erasmus Roterodamus comprises the following three elements:
ka teoloogia · Algavast reformatsioonist jäi kõrvale · Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses · Luther eiras tahtevabadust täielikult · Inimene olevat mängukann jumala viha ja armu käes · Erasmus rõhutas inimese vaba tahet ja niisiis ka vastust oma tegude eest · Erasmus taunis vaimulike harimatust ning silmakirjalikkustning katoliku kiriku formaalsust (pildikummardamist) · Tema tuntuimaks teoseks sai 1509 ,,Narruse kiitus" · Autor laseb kõnelda narrusel, esitades selle varjus enda mõtteid, kord oma aja nähtusi pilates, samas aga neid ka inimlikult mõistes · Paljud teose ütlused said lendsõnadeks Ptk.30 Saksa reformatsiooni algus
maa- või talurahva poole. Jannsen usub eesti rahva elujõudu ning teiste rahvastega võrdset arenemis- ja haridusvõimelisust. Ta usub eesti kultuuri ja kirjanduse 6 tulevikku, näitab, et töökuse ja osavuse poolest võivad eestlased sakslasi ületadagi. Ühtlasi manitseb ta haritud eestlasi mitte salgama oma rahvust, rõhutades, et häbeneda ei tule oma päritolu, vaid oma harimatust. Seega aitas Jannseni ajaleht kaasa rahvustunde äratamisele. Jannsenile tegi neil aastail kaastööd ka rida ärkamisaegseid tegelasi nagu Kreutzwald, Hurt, Kuhlbars jt. Eriline koht kuulub tema ajalehes koolihariduse propageerimisele. Kuigi Jannsen jagab tollal valitsenud arusaama, et kool on kiriku taimelava, peab ta vajalikuks õpetuse andmist ka ilmalikes ainetes nagu geograafia, ajalugu, matemaatika, koorilaul jne.. Pidevalt antakse ajalehes informatsiooni uute koolide
[-] Ma ei taha öelda, et ainult haritlased või õpetlased võivad maailmale midagi väärtusliku anda. Aga see on kindel, et haritud ja õpetatud inimesed, kui nad on ühtlasi särava ja loova vaimuga - mida kahjuks harva ette tuleb -, jätavad endast järele palju enam väärtuslikku kui need, kes on ainult särava ja loova vaimuga. Nad püüavad end selgemini väljendada ja neil on kirg oma mõtteid lõpuni mõelda. Ning - mis on kõige tähtsam - üheksal juhul kümnest on nad harimatust mõtlejast tagasihoidlikumad." (lk 177-8) "Akadeemiline haridus annab sulle veel ühe eelise. Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse saad oma vaimsetest võimetest. Sellest, milleks sa oled suuteline ja milleks mitte. Mõne aja pärast on sulle selga, millist mõtteviisi omaks võtta. Ja sul ei tarvitse asjata aega raisata, et katsetada ideedega, mis sulle ei sobi, ei kõlba. Sa õpid tundma oma tõelist mõõtu ja vastavalt sellele rõivastad oma vaimu." (lk 178)
Keisril on õigus sekkuda kirikuasjadesse. KIRIKUISAD 3.-5. sajandini saavutab kristlik idee oma võidu paganliku idee üle. Sellest hoolimata paganlik idee ei hävine. 3.-5. saj on kristlased nõus mõttega, et kogu paganlik filosoofia on üle kristlikust filosoofiast. Ollakse nõus, et paganlikud eelkäijad on saavutanud filosoofias rohkem, kui kristlased. Probleem on selles, et see filosoofia on paganlik. Seistakse valiku ees: 1) hüljata paganlik pärand, mis oleks tähendanud harimatust; 2) harida ennast antiikaja teadmiste vaimus. Paganliku kirjanduse lugemine tekitab ohu sattuda selle mõju alla. Dilemma keskteeks on see, et otsustatakse õppida tundma antiikpärandit, et paganatega paremini võidelda, et teada nende relvi. Miks antiiki ei hüljata? Põhjus peitub selles, et paljud kirikuisad on saanud katoliku hariduse, mis teeb neist antiigi austaja. Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tugine mitte Piiblile, vaid kirikuisade arusaamale
keelde. Seda tõlget kasutas usupuhastuses ka Martin Luther. · Erasmus pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hakkas hiljem rakendama ka teoloogia. · Jäi algavast reformatsioonist kõrvale. · Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. · Luther eitas tahtevabadust täielikult, kuid Erasmus seevastu rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. · Ta taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, sealhulgas pildikummardamist. · Tema tuntumaks teoseks sai 1509. aastal kirjutatud ,,Narruse kiitus". · Autor laseb kõnelda Narrusel, esitades selle varjus omi mõtteid. · Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid. · ,,Narruse Kiituses" rõhutab ta, et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud
Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas ka vaimulike abielu. Rotterdami Erasmus. Geert Gerts. 1466. Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne. Piiblikriitika. Konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. Rõhutas inimese vaba tahet, vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust, silmakirjalikkust, katoliku kiriku formaalsust, pildikummardamist. ,,Narruse kiitus" 1509. Sõjavastased vaated. Johannes Reuchlin koos Roterdami Erasmusega peeti teda ,,Saksamaa kaheks silmaks." Oli vastu juudi pühade raamatute hävitamisele. Ulrich von Hutten üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee. Niccolo Machiavelli ,,Valitsejas" võttis sõna riigivalitsemise probleemistikus. Vaja oli tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks end aheldatuna moraalinormidega
oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. ,,Narruse kiitus" tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses" Valitseja" õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki
Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehaste ning elanikkonna kasv, raudteede vahendusel järjest laienenud sidemed maailmaga- kõik see kujundas Eesti umber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama. 1863
oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. „Narruse kiitus“ tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses“ Valitseja“ õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki
kapitalipanusest. Väliskapitali kaudu riiki tuleva kõrgetasemelise tootmistehnoloogia ülekandeefektide rakendamiseks majanduskasvu teenistusse vajatakse kvalifitseeritud ja õpivõimelist tööjõudu (Barro/Sala-I-Martin, 1995:265). Ebaühtlane tulujaotus, mis võib küll soodustada üksikute väga kõrge kvalifikatsiooniga tippteadlaste (-inseneride, -poliitikute) kujunemist, viib tööjõu üldise kvalifikatsiooni paratamatu allakäiguni. Vaesus taastoodab vaesust, harimatus harimatust. See nõiaring on tänases Eestis juba käivitunud ning kardetavasti ei ole kaugel aeg, mil koos välisinvesteeringutega tulevad kaasa ka uut tehnoloogiat kasutada oskavad spetsialistid. Muutunud on ka säästude ja investeeringute seos. Tõsiseid investeeringuid ei tehta tänapäeval enam omakapitali arvel (siis peaks tõepoolest kapitalilt teenitud tulu kapitaliomaniku kätte jätma). Arenenud kapitalituru kaudu 135
Peatamaks reforme seal. 1)A.GIDDENS- inglane, juhib Londoni poliitika ja majanduse instituuti. Üle 30 raamatu. Tony Blair oli tema tuntud õpilane, enam tsiteeritud teadlane. Giddens sarnane Weberiga. Poliitikateaduse oluline esindaja. Ka väga kriitiline Tänäepäeva maailmas on kadunud selged piirjooned ideoloogiate vahel. Teine populism-üha rohkem tehakse populismi abil poliitikat, mis näitab ühelt poolt moraali allakäiku ja teiselt poolt rahava harimatust. Populismiga kaasneb demagoogia.Üha rohkem poliitikat tehakse populismi abil. Toob välja selle aastatuhande probleemid ühiskonnas 1) turufundalism- kõikidele probleemidele lähendetakse turu reeglite järgi. 2) Uuest sültuvusest räägib-töönarkomaania 3) Tarbimissõltuvus 4) Ühiskonna kärjestumine- kannud on vaheseintega ja ei paista läbi, inimesed elavad kannudes ja nad ei tea is toimub teises kannus.
Peatamaks reforme seal. 1)A.GIDDENS- inglane, juhib Londoni poliitika ja majanduse instituuti. Üle 30 raamatu. Tony Blair oli tema tuntud õpilane, enam tsiteeritud teadlane. Giddens sarnane Weberiga. Poliitikateaduse oluline esindaja. Ka väga kriitiline Tänäepäeva maailmas on kadunud selged piirjooned ideoloogiate vahel. Teine –populism-üha rohkem tehakse populismi abil poliitikat, mis näitab ühelt poolt moraali allakäiku ja teiselt poolt rahava harimatust. Populismiga kaasneb demagoogia.Üha rohkem poliitikat tehakse populismi abil. Toob välja selle aastatuhande probleemid ühiskonnas 1) turufundalism- kõikidele probleemidele lähendetakse turu reeglite järgi. 2) Uuest sültuvusest räägib-töönarkomaania 3) Tarbimissõltuvus 4) Ühiskonna kärjestumine- kannud on vaheseintega ja ei paista läbi, inimesed elavad kannudes ja nad ei tea is toimub teises kannus.
Oma mõtteis igatses ta tagasi Holsteini ning kõike saksapärast. · Sellegipoolest krooniti pärijaks Peter Fjodorovitsi nime all ning annetati suurvürsti tiitel. · Kuna Jelizaveta aga mõistis, et suuremat asja valitsejat Peterist ei saa, soostus ta plaaniga leida kibekiiresti 15- aastasele Peterile naine, kes sigitaks talle järglase. Läbi selle lootis Jelizaveta päästa Venemaa juhmist ja harimatust keisrist- äkki on järglasel valitsemiseks kaasa antud paremad eeldused, kui isal. Kohtumine Jelizaveta ja Peetriga · Jelizaveta võttis külalised väga soojalt vastu, lootes enda ümber tekitada perekonna, mida tal polnud. · Peeter suhtus niisamuti külalistesse soojalt. Paraku võttis ta Sophiet rohkem kui sõpra ja mängukaaslast. Kopsupõletik · Sophie oli innukas õppija, kes oli ise siiralt huvitatud omandamaks vene keelt ning
Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele või nende rikkumisele? Seda me asumegi uurima. Missuguse otsuse ma peaksin selles küsimuses langetama? Niisuguse, mu härrad, mis sobib ausale inimesele, kes ei tea mitte midagi, aga peab endast sellegipoolest lugu. Tunnen, et on raske muuta seda, mis mul on öelda, vastuvõetavaks kohtule, mille ette mul tuleb astuda. Kuidas söandada teha etteheiteid teadustele ühe Euroopa õpetatuima kogu ees, ülistada harimatust kuulsas Akadeemias ja ühitada õppimispõlgust austusega tõeliste õpetlaste vastu? Olen neid vasturääkivusi ette näinud, ja need pole mult julgust röövinud. Ma ei ründagi teadust, ma kaitsen voorust vooruslike inimeste ees. Ausus on kõlbelistele inimestele veel kallim kui eruditsioon õpetatutele. Mida mul siis karta on? Mind kuulava nõukogu haritust? Olen nõus, aga see puudutab kõne ülesehitust, mitte kõneleja tundeid. Õiglased valitsejad
jääb see tänapäeva inimesele mõstetamatuks. Lapsed, kes on emotsioonidelt siiramad ning vastuvõtlikumad, tunnetavad maailma paremini, kui täiskasvanud, kes suruvad paljud oma meeleolud maha. Tihti ei suuda inimene leida iseennastki, seetõttu on tal millegi muu mõistmine raskendatud, eriti sellepärast, et kõik tunnetavad ning mõistavad maailma erinevalt. 59. Mida koopa allegooria sümboliseerib? Koopa allegooria sümboliseerib nii haritust kui harimatust. Inimesed, kes elavad koopas juba lapsestsaadik arvavad, et kogu maailm ongi selline, nagu neile näha. Nad usuvadki ainult nähtavat, varje. Nad on kinni sellises mõtlemises, sest kuna nad on elu aeg ühes keskkonnas, ei oskagi nad muud arvata. Nad on lihtsameelsed ning väheste teadmistega. 60. Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Nad on koopas kui vangid, ahelais, on ainult ühe koha peal ning vaatavad enda ette, ahelad ei lase neil liikuda
o Vang näeks, milline on elu väljaspool koobast ja kõik, mida ta senini uskunud oli muutuks, sest enne nad ei osanud koobastes arvatagi, et on olemas veel midagi enamat, kui see, mida nad senini kogenud olid. Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud? o Ei, sest korra valgust näinuna ei taha ta uuesti pimeduses elada. Kui inimene on kord mõistnud enda harimatust ja tundnud seda, mis tunne on tõde mõista, siis ei taha ta enam rumal olla. Isegi kui see tähendab, et tema uus elu tõde teades ei ole parem koopas olnust. Valgus ja kehvem elu on parem kui pimedus ja varjud. o Ei, sest talle meeldib see elu rohkem, mis on väljaspool koopaid. Kuid ta tahaks enda koopakaaslastele rääkida, milline on elu väljaspool koopaid, mida keegi neist enne ette kujutadagi ei osanud.
...............................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust, sotsiaalselt defrentseerumata ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskond kultuuri ja organisatsioone omavasse rahvusesse. uute ideede-suhtumiste ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehased ning laienenud sidemed maailmaga kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud
hakkama saada. Töö paremustamiseks remonditi töövahendeid traktoreid, kombaine jms. Suurendati seakasvatust, sest selle majandusharuga tegelemist soosis aeg. Metsamajanduses sooviti saavutada parimat. Eesti rahvas on haridust alati oluliseks pidanud. Ajaleheveergudel käsitleti kooli ja kodu ühte suunda vaatamise tähenduslikkust. Lapsed elasid oma elu ja nendele pakuti arenguks parimat. Küll aga ei suuda kool teha harimatust inimesest haritud kodanikku, sest kõik algab õppurist endast, tema kodust. See, milline elu on kodus, peegeldub hästi nooruki käitumismaneerides ja suhtlemises. Kool ei saa muuta kodusolevaid eeskujusid. Korraldati lektorite kursusi. Kohanimed: Laiuse, Kurista 2 korda, Jõgeva 4 korda, Rahva Hääle kolhoos, Adavere näidissovhoos, Põltsamaa, Saduküla, Tartu, Puurmani, Adavere, Järve, Valga, Mustvee. 3 5.3. Vooremaa 1991-1992 71
¤ Faehlmanni tööd muistendite kogumisel jätkas samuti TÜs arstiks õppinud Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803- 1882), kes koostas eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” (ilmus 1857-1861) ¤ “Kalevipoja” ilmumisel oli tohutu tähtsus rahvusliku eneseteadvuse kujunemisele: eestlane hakkas senisest enam oma seisundit analüüsima ning oma rahva tulevikule mõtlema ¤ 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi: paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskonda, kultuuri ja organisatsioone omavasse rahvusse ¤ aastaid 1860-1870 nimetatakse eestlaste rahvusliku ärkamise ajaks ¤ just neil aastail toimus rida sündmusi, mis kõik aitasid kaasa masside ärkamisele rahvuslikuks eneseteostuseks ¤ just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvuslikku liikumist algatanud jõud ¤ 1863. a
sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab
Akõnnid Toktogul Satõlganov81 (1864-1933; ,,Epohh", ,,Raskest minevikust"), Togolok Moldo82 (1860-1942; Poeem ,,Vabadus", 1916. aasta sündmustest), ülistasid nõukogude võimu. Esimese kirgiisikeelse ajalehe Erkin-Too (1924) esimeses numbris ilmus Aalý Tokambajevi83 (1904-1988) luuletus ,,Oktoobri epohh". Rahvaluule võtete kasutamise poolest tõusis esile Mukai Elenbajev84 (1905-1943), Noor kirjanik taunib luuletustes ,,Kultuurirevolutsioon", ,,Mind tüütab" kirjaoskamatust, tumedust, harimatust. Töölisklassi teemat käsitleb esimesena Comart Bökönbajev, kes kirjutab luuletustes ,,Kõzõl Kija", ,,Kok-Jangak" jt (1930) kaevuritest85. 30. aastatel loodi palju folklooriainelisi luuletusi. Tuntuim oli Alýkul Osmonovi86 (1915-1950),,Teadjamees Tolubai"87 (raamatuna siiski alles 1979), jäljendati Majakovskit. A. Tokombajev saavutas Majakovski hingestatuse luuletustes ,,Õhtud Moskva lähistel", ,,Brigadiri laulud". On iseloomulik, et luuletustes, mis on kirjutatud rahvaluule stiilis,
aspektiks oli ka Makkabite ülestõus- astus ka Antiochos IV. Hellenistlik programm tähendas väikesearvulise intellektuaalse eliidi revolutsiooni välismaiste jõudude toestusel ja oma rahva arvel. Too pööre pidi toimuma haridusreformina: Jeruusalemmas rajati 175 gümnaasium, kus hakati noorukeid treenima nii füüsiliselt kui vaimselt selleks, et nendest saaks uue hellenistliku ühiskonna väärtuslikud liikmed. See uus eliit pidi hakkama seisma kõrgemal laiast harimatust massist. Antiochos soodustas sellist liikumist, kuigi suuresti sõltus see initsatiiv hellenistlikest jeruusalemmlastest. Mõned aastad hiljem asendas Antiochos oma äranägemise järgi ülempreestri Jasoni teise, mitte Saadoki soost põlvneva preestriga, kelle nimi oli Menelaos ja kes trumpas üle oma konkurendi Jasoni, pakkudes kuningale kõrgmeat tribuuti. Antiochose vägivallategu ning
saades ühtlasi esimeseks täishõiveliseks e elukutseliseks ajakirjanikuks eesti ajakirjanduse ajaloos. Rajas 1865 Vanemuise seltsi, oli üldlaulupidude traditsiooni algataja (1869). 1880 tabas Jannsenit rabandus. Kaotanud mälu ja kõnevõime, elas oma poja Eugeni perekonnas Tartus, kus suri 13. juulil 1890. Vaated: Jannseni peamine eesmärk oli oma väljaannete kaudu rahvast harida ja selle abiga tema elujärge parandada: Häbeneda ei tule oma päritolu, vaid harimatust!; samas virgutas ta eestlaste rahvustunnet. "Õpetust ja juhatust anda, rahva haridust edendada, huvitust kirjanduse vastu tõsta, koolide asutamist edendada, puhtust majades, arusaamist põllutöös ja majapidamises, ainelise põlve tõstmist kõike seda loeb Jannsen esimesel joonel oma eeskavasse," kirjutas Anton Jürgenstein Postimehe albumis. Tema toimetatud Eesti Postimees sai rahvusliku ärkamisaja keskmeks, siin võideldi
annaabi.ee 
