Haridus teeb vabaks (0)

HARIDUS TEEB VABAKS Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed.
Nad saavad aru tänu oma teadmistele, mis on mingis olukorras õige ja vale. Seega nad 
teavad, kuidas tuleb teatud tingimustes käituda. Näiteks nad saavad võrrelda oma 
situatsiooni mõne teose juhtumiga või õppida ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber 
muutuvad. Reeglina inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. See 
tähendab, et on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa. Seda tuleb teha, et 
meie ja meie isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel võib olla halb 
eesmärk. „Haridus teeb vabaks“ – see väljend kuulub Vana-Kreeka filosoofile Epictetusele. Kui 
kirjutada Interneti otsingusse „only educated are free“ (ainult haritud inimesed on vabad), 
saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof Epictetus (55 – ca 135), kes nii ütles, sündis 
orjana, oli pealegi veel füüsilise puudega – ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga kuna ta õppis 
filosofeerima ning hakkas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati ta lõpuks raskest 
orjatööst. Väljend, „Haridus teeb vabaks” peegeldas otseselt Epictetuse enda elukäiku. 
Tänu haridusele sai ta vabaks raskest füüsilisest tööst, kivide tassimisest, maaharimisest. 
Haridus kergendas elu väga praktiliselt. Küllap mõistsid hariduse ja vabaduse seost samal viisil ka eesti talupojad. Nad tulid linna 
õppima mitte ainult teadmiste pärast, vaid ka selleks, et raskest maatööst vabaks saada. 
Vaba inimene mõtleb, kirjutab, ta ei künna ega kaeva kraave. See oli aeg, mil vabadus 
tähendas kergemat elu, mitte veel poliitilisi vabadusi, valikuvõimalusi, mis teevad elu 
elamisväärseks. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad 
elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevases 
elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis 
purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides 
ära kasutada. Seetõttu tuleb end harida, et meie kriitiline mõtlemine võiks areneda ja 
suudaksime enda eest seista. Haritlased ei lase ennast ka nii kergesti manipuleerida, sest suudavad teha õigel ja valel 
informatsioonil vahet. See kajastus ka kaitseväe juhataja kindralkuberner Ants Laaneotsa 
kõnes Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. See haritud isik rõhutas, 
et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste 
kaitsetahtele. Ta ütles ka, et viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie
kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu 
puhul. Nii peame meiegi omandama teadmisi, mis aitaks meil vahet teha õigel ja valel 
teabel. Haridus on tähtis nii üksikisikutele kui ka riikidele, sest ta annab kodanikujulgust, tahte- ja 
mõttevabadust, kriitilise mõtlemise ja oskuse end ning oma riiki kaitsta. Aga me ei saa 
omandada seda kõike, kui oleme harimatud. Seega on, mille nimel pingutada ja raamatuid 
lugeda.