Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

"Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus"

heaoluriigi mudel. Ka haridussüsteemis võeti eeskuju suurematelt ja targematel. Lisaks sellele on üleüldse see süsteem pidevalt arenemas ja muutumas. Näiteks on hakatud vaatama ka ameerikaliku haridussüsteemi poole. Seal süsteemis puudub riiklik õppekava ja kontroll ning iga osariik õpetab seda, mida ta heaks arvab ja vajalikuks peab. Seda kas just selline süsteem just kõige parem on otsustagu igaüks ise. Harimatus on küll probleem, aga siiski liigub see aina paremuse poole. Eesti riik püüab seda reguleerida nii kohustusliku üheksa klassi haridusega kui ka tasuta haridusega. Rääkides kohustuslikust haridusest tagab ka meie riik tasuta nii põhihariduse kui ka paljudel juhtudel kesk- ja kõrghariduse. Robin Uspenski 11D

11.klass

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

............................................................... 13 3.2. Punalipp....................................................................................................................................18 3.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................20 3.4. Vooremaa 2007-2008 ..............................................................................................................21 4. Eesti uudised....................................................................................................................................24 4.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992................................

Eesti keel

45

doc

Andekas laps

........................ 20 2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused............................................22 3.teemaga seotud artiklid .............................................................................................25 3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha?...........................................................25 3.3Tähelepanu andekatele........................................................................................ 26 3.4Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori............................................. 27 3.5Edu alus: olla hingelt saarlane.............................................................................29 3.6Hariduspoliitikas tuleb muuta mõtteviisi............................................................ 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus..........................................................

Sotsiaalpedagoogika

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval

Eesti keel

47

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20

Asjaajamine

28

docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Levima hakkas rahvusromantiline ajalookäsitlus. ,,Liivimaa noorem riimkroonika" 1348 Bartholomäus Hoeneke Käsitleb 14. Sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles 1343. Aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Algtekst pole säilinud. Säilinud on hilisemad proosaümberjutustused. B. Teos valmis 14. Sajandil. Käsitleb 14. Sajandi I poole sündmusi. Kajastab sündmusi, millest põhiosa moodustab Jüriöö ülestõus 1343-45. Alamsaksa keeles. 1960- eesti keeles ilmunud. Sulev Vahtre kommentaaridega. Hiliskeskaeg Euroopas oli raske aeg nagu tollastest allikatest selgub. Inimene sõltus hetkel valitsevast kliimast. Kui mitu aastat järjest vili ikaldus, tuli näljahäda. Need kestsid ka siinmail peaaegu 19. Sajandini, kui hakati kasvatama kartulit. 14. sajandil tuleb sisse suur nälg. Algabki kroonika suure näljahäda kirjeldamisega. Nendest sündmustest on saanud inspiratsiooni Bornhöhe.

Ajalugu

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

Mis on kasvatus ja mis on haridus? Meie tänapäevases keelepruugis on kasvatuse ja hariduse selgepiiriline erisus kadunud, sest ingliskeelne education tähendab nii ühte kui ka teist. Seepärast pole midagi imestada, kui on kuulda arutlusi a la "koertekooli on vaja selleks, et koer oleks haritud". Loomulikult mõeldakse, et koeri tuleb dresseerida, et nad kuuletuksid korraldustele, kuid see ei ole koerte haritus! Haridust ja kasvatust ei saa ühte patta panna. Tuletame meelde eesti vanasõna: haridus ei riku matsi. Ka meie päevil võime kohata mitte ainult haritud matse ja kaabakaid, vaid ka vähese kooliharidusega dzentelmene. Mõistust haritakse ja iseloomu kasvatatakse. Kui jätame mõistuse harimise kõrval unarusse iseloomu vormimise, on tulemuseks viltukasvanud inimene. Klassikaline pedagoogika (näiteks Peeter Põld) peab kõlbelise, inimliku inimese kasvatamist kooli peaülesandeks. Sarnast arusaamist võime lugeda juba antiigi kuldajastust pärit tekstidest

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

60

docx

Mõtteterad

. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks.

Kirjandus

Kommentaarid (4)