Eesti maailmakaardil (3)

5 VÄGA HEA

Eesti maailmakaardil
Eesti, pindalaga 45 226 km pole just kõige väiksem riik,ei euroopas ega kogu maailmas. Siiski ei leia välismaalased tihti kaardilt Eesti asukohta , viidates Venemaale, et seal kuskil.
Peab tõdema seda, et viimaste aastate jooksul on Eesti populaarsus tõusnud, kuid seda suuremalt jaolt meeste silmis .Ja need pole enam ainult Soomlased . New York Times kuulutas Tallinna 2006. aasta peopealinnaks. Seesugused inimesed teavad Eestit kui maad , kus elab palju ilusaid ja kergemeelseid naisi ning kus on hea ja odav alkohol. Nii mõnigi inimene aga peab Eestit siiani vaeseks Ida-Euroopa riigiks, mis kunagi kuulus Nõukogude Liitu ja pole ilmselt tänaseni Venemaa mõju alt vabanenud.
Suvel kui käisin Saksamaal, ja olin vahetusõpilane, siis juhtus seal päris põnevaid situatsioone, kus pere tahtis õpilast pizzat sööma viia, arvates , et ega meie Eestlased pole pizzat näinudki. Või kui pere isa pakkus igal hommikul mulle raha, et äkki mul on vaja aga pole raha. Loomulikult minu silmis näitas see teadmatust Eesti kohta ja alusetuid eelarvamusi eestlaste vaesusest. Kas siis tõesti jääbki Eesti, inimeste silmis vaeseks sotsialistlikuks riigiks? Pigem arvan, et noortele ei avalda eriti pinget õppida pähe kus mingi imetilluke riik asub ja neil ongi ükskõik, kuna nad on õnnelikud, et teavad seda kus nende riik asub ja muu pole eluliselt tähtis. Ning meie silmis see näitab nende harimatust, sest ega ei taheta ju teada rahvastiku arvu eestis või kus mõni linnak asub, vaid kõige süütumat-kus asub Eesti?
Meie kodumaa loodus on juba väär vaatamist süda talvel rääkimata siis suvest . Kliima pärast eriti ei nuriseta, kuna kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Ja muidu aasta keskmine on+5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).
Eesti on ka üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast. Ning siin on üle tuhande järve, mõned suuremad, mõned väiksemad. Minu arust peaks silma ilu avarduma kaugemale kui ainult ilusad naised ja odavad hinnad.
Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga . Tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja massikultuur. Tehnika kohapealt tunnevad Eestit ka ainult tehnikud ja sedagi tehnika alaselt mitte laiemalt.
Ma arvan, et Eestis on kaunist loodust ja häid ning andekaid inimesi, kes võiks meie kodumaa jäädavalt maailmakaardile viia. Ja kuigi ma arvan, et meie riiki ei võeta praegu eriti tõsiselt, hakkab kõik juba paremuse poole minema. Eelkõige suudab riigi mainet parandada ikkagi rahvas.

.RTF Laadi alla originaalfail 1 lk · .rtf · 59 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisviljak Õppematerjali autor

essee

Sarnased õppematerjalid

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................

Uurimustöö

docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14

Ühiskonnaõpetus

docx

Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*

Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus.

Ühiskond

doc

Andekas laps

........................ 20 2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused............................................22 3.teemaga seotud artiklid .............................................................................................25 3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha?...........................................................25 3.3Tähelepanu andekatele........................................................................................ 26 3.4Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori............................................. 27 3.5Edu alus: olla hingelt saarlane.............................................................................29 3.6Hariduspoliitikas tuleb muuta mõtteviisi............................................................ 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus..........................................................

Sotsiaalpedagoogika

doc

Arvo valton

ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa

Kirjandus

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

............................................................... 13 3.2. Punalipp....................................................................................................................................18 3.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................20 3.4. Vooremaa 2007-2008 ..............................................................................................................21 4. Eesti uudised....................................................................................................................................24 4.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992................................

Eesti keel

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9

Psühholoogia

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

Vastanuid oli 106 ja mida nad loevad, näitab alljärgnev diagramm. 3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13. 7 Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja Hando Runneli mõte. Hea, et tänapäeval, mil räägitakse, et noored inimesed ei loe, nähtub, et nad siiski loevad. See rõõmustab. Nagu diagrammist selgub, loetakse kõige enam jutustusi, ehk siis koolitundide lugemisvaramusse kuuluvat ja romaane ning novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi juhul on saanud harjumus ilukirjandust ,,lausa neelata". Mis siin imestada jutustused,

Eesti keel

Rohkem sarnaseid