Kokkuvõte raamatust Katariina Suur: Naise portree. (0)

Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Katariina Suur
Retsensiooni materjal
Esimene osa: Saksa printsess
Saksa keisrinna

Katariina/ Sophie ema ei teinud oma tütrest sugugi välja. Tema ainsaks eesmärgiks tema puhul oli panna tütar mehele, mille vastu Sophiel polnud midagi.
Tekkis lootus, et temast võiks saada Rootsi kuninganna naitudes Karl Peter Ulrichiga, kes oli Peeter Suure ainus elusolev lapselaps .
Sophie kurameeris neljateistkümneselt oma ema venna Georg Ludwigiga ja oleks temaga äärepealt abiellunudki, kui poleks saabunud kirja Sankt - Peterburgist .

Kutse Venemaale

Venemaal oli nende sugulane Jelizaveta 1741 aasta detsembris haaranud riigipöörde käigus võimu. Holsteinidele langes tema eriliselt soosiv suhtumine.
Johanna vend oli määratud saama Rootsi kuningaks. See sai teoks tingimusel, et Karl Friedrich Ulrich loobub Venemaa troonile saades Rootsi troonist.
Friedrich II ja Jelizaveta pooldavad endi läkitatud kirjades Sophie ja Peter Ulrichi abielu.
1744 alustavad Johanna ja Sophie incognito reisi Venemaale.

Friedrich II ja reis Venemaale

Peatüki esimene pool seletab lahti kuningas Friedrichi II tagamaad , milles sõda Austriaga päädis tema erilise soosingu Sophie kasuks. Tal oli vaja liitu Venemaaga, et tagada Preisi riigi kestmajäämine. Ka tema kiirustas tagant Johanna ja Sophie reisi, kuna Vene keisririigi asekantsler Bestužev (tuntud Preisi riigi vastane) tegi kõva lobitööd ning avaldas ka Jelizavetale survet , et Peter Ulrich abielluks Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August III tütre Maria Annaga.
Jõuavad jaanuari lõpuks (Juliuse kalendri järgi) Sankt- Peterburgi. Seal panevad Preisi ning Prantsusmaa saadikud Johannale kohustuseks Bestuževile vastu seista ning Sophiet igati esinduslikust küljest välja näidata.
9ndaks veebruariks jõuavad Moskvasse, kus pidid toimuma Peter Ulrichi 16-nda eluaasta pidustused.

Keisrinna Jelizaveta

Peatükist selgub , et Jelizaveta ei pretendeerinudki tegelikult troonile, vaid tegi seda puhtalt olude sunnil. Vastasel korral oleks teda ennast oodanud nunnaks kloostrisse saatmine või ühes lähedastega tagakiusamine.
Esimeseks troonipärijaks sai Katariina I ehk Peeter I abikaasa. Suri 1727 aastal.
Katariina I surma järel krooniti keisriks 11- aastane Peeter II, kes oli Peeter I pojapoeg. Paraku suri 3 aastat hiljem rõugetesse. Järgmiseks troonipärijaks pidigi tegelikult olema Jelizaveta, kuid ta ise leidis, et on selleks liiga noor ning polnud pärilusest huvitatud.
Venemaa Ülemsalanõukogu valis järgmiseks troonipärijaks Kuramaa hertsoginna Anna. Valitses 11 aastat ning suri 1740 -ndal aastal.
Troonipärijaks sai kõigest 2- kuune Ivan VI, tema regendiks Anna Leopoldovna.
Anna Leopoldovna sai regendi ametit pidada 13 kuud, mil Jelizaveta sooritas Preobraženski polgu kaardiväelaste toel veretu riigipöörde.

Kuidas Peter Ulrichist Vene suurvürst tehti
Lehekülgedel 22 (viimane lõik) ja 58 valitseb vürst Adolf Friedrichi tiitlinimetustes vastuolu.

Karl Peter Ulrichi noorusaeg Holsteinis oli väga raske. Isa temast suuremat ei hoolinud ning teda õpetama määratud Otto Brümmer osutus karmikäeliseks ja vägivaldseks inimeseks , kes rikkus oma meetoditega ka Peter Ulrichi vaimse tasakaalu.
1742 aasta jaanuaris oli ta Jelizaveta kutsel saabunud Sankt- Peterburgi, kus asuti teda koheselt koolitama tulevaseks Venemaa keisriks.
Paraku oli poiss juhm ning tema õpingud kulgesid suure vaevatähe all. Kõigele lisaks ei huvitanud teda absoluutselt ükski asi, mis oli seotud Venemaaga. Oma mõtteis igatses ta tagasi Holsteini ning kõike saksapärast.
Sellegipoolest krooniti pärijaks Peter Fjodorovitši nime all ning annetati suurvürsti tiitel .
Kuna Jelizaveta aga mõistis, et suuremat asja valitsejat Peterist ei saa, soostus ta plaaniga leida kibekiiresti 15- aastasele Peterile naine, kes sigitaks talle järglase. Läbi selle lootis Jelizaveta päästa Venemaa juhmist ja harimatust keisrist- äkki on järglasel valitsemiseks kaasa antud paremad eeldused, kui isal.

Kohtumine Jelizaveta ja Peetriga

Jelizaveta võttis külalised väga soojalt vastu, lootes enda ümber tekitada perekonna, mida tal polnud.
Peeter suhtus niisamuti külalistesse soojalt. Paraku võttis ta Sophiet rohkem kui sõpra ja mängukaaslast.

Kopsupõletik

Sophie oli innukas õppija, kes oli ise siiralt huvitatud omandamaks vene keelt ning tutvudes õigeusu liturgiaga. Talle sai omaseks ärgata keset ööd üles ning kõndida märtsikuises külmas paljajalu mööda marmorpõrandat, korrates samal ajal venekeelseid sõnu. Külma tõttu haigestus aga kopsupõletikku.
Sophie vaagis ligi kuu aega hinge, kuni lõpuks toibus. Vahepeal oli õukond ta omaks võtnud tema vene keele ja õigeusule pühendumuse tõttu.
Peatüki lõpus sai isalt lõpuks loa vahetada usku. Friedrich II pidi Christian Augustit selleks päris korralikult töötleda laskma .

Vaheltlõigatud kirjad

Kui Preisi ja Prantsuse saadik saatsid konstantselt kirju oma valitsejatele, mainides nõnda ära ka Johanna, oli Beštužev neid kõik see aeg vahelt lugenud ning kopeerinud.
1944 aasta juunis andis ta need edasi Katariinale lugemiseks. Neis oli mainitud palju ka tema enda vastu suunatud märkuseid, mistõttu La Chetardie saadeti kohe riigist välja. Preisi saadik vähem kui aasta jooksul ning Johanna pidi lahkuma pärast tütre pulmi .
Beštuževist sai Venemaa keisririigi kantsler .

Usuvahetus ja kihlus

28. juuni 1744 võttis Katariina õigeusu omaks.
29. juuni 1744 toimus kihluspidu Peetriga.

Palverännak Kiievisse ja transvestiitide ballid
Lehekülgedel 87 ja 88 valitseb ebakõla palverännakule teele asumise osas ja Razumovski mõisa jõudmisel.

Üsna mitteoluline peatükk, kuna räägib vaid palverännakust, mis sooritati üheskoos Kiievisse ning mainitakse ära ka õhtused ballid ja muud üritused, millel käidi.
Jelizaveta saab ooperietenduse vaheajal esimest korda Katariina peale armukadedaks ning laimab teda avalikult teiste ees suurte kulutuste tõttu (mis tegelikult ei olnud teab, mis suured).

Rõuged

Peetrit tabasid reisil Moskvast Sankt- Peterburgi rõuged, millest paranemiseks kulus tal üle kuu aja. Paraku oli haigus tema nägu väga palju moonutanud, mistõttu tekkis Peetril endal vaimne ebatasakaalutus. Nähes Katariina reaktsiooni esmakohtumisel pärast paranemist, hakkasid ka nemad seetõttu üksteisest kaugenema. Peeter hakkas kõige tulemusena harrastama eraklikku eluviisi, Katariina muutus rohkem vastupidiseks. Õnnetud olid siiski mõlemad.

Laulatus

Jelizaveta oli plaaninud laulatust, mis oleks suursugusem, kui need on Prantsuse õukonnas ning mis annaks kõneainet veel pikaks ajaks tervele Euroopale
Laulatus lükati kaks korda selle mastaapsuse tõttu edasi, kuid lõplikuks kuupäevaks jäi 21. august 1745.
Kõik läks plaanipäraselt, välja arvatud, et Peeter polnud valmis Katariinale last andma ja nii tervelt 9 aasta vältel

Johanna läheb koju

Kuna laulatus oli teoks saanud, pidi Johanna Venemaalt lahkuma. Suursugususe märgiks kuhjas Jelizaveta ta kingitustega üle enne lahkumist .
Küll aga jõudis Johanna karistus talle hiljem järgi. Tema oli see, kes pidi kuningas Friedrich II- le andma üle kirja, milles preisi saadik soovitati tungivalt tagasi kutsuda. See haav jäi Friedrichile eluks ajaks hinge ning pärast Johanna abikaasa surma, kui Johanna sai oma alaealise poja regendiks, liitis kuningas Anhalt- Zerbsti Preisimaa valdustega.
Johanna pages elu lõpuni Pariisi.

Teine Osa: Piinav abielu
Žukova afäär

Enne laulatust oli Jelizaveta Katariina õukonda lisanud väikese seltskonna noori tüdrukuid. Nendest Katariina lemmikuks kujunes Maria Žukova, kes paistis silma oma elava loomu ja jutukuse poolest.
Kui Katariina oli naasnud Johannat saatmast, oli Maria kadunud. Jelizaveta väitis, et see olla Johanna sooviks enne lahkumist, milleleta lihtsalt vastu tuli. Tegelikult oli kogu Maria perekond saadetud eemale ning ära tõugatud tõenäoliselt Jelizaveta enda poolt.
Sellest sai alguse Katariina pidev tagantkiusamine, see tähendab et keegi ei tohtinud saada talle liiga lähedaseks. Õigupoolest väljendus selles ka Jelizaveta kadedus ja soov juhtida asju nii nagu tema seda tahtis. Näiteks ei tohtinud keegi pidudel näha välja ilusam, kui oli seda tema.

Piiluaugud

Peatükk räägib edasi Katariina ja Peetri elust ning nendevahelistest suhetest Jelizavetaga.
Kord oli Peeter puurinud Jelizaveta söögituppa oleva ukse sisse piiluaugud, kust oma kaaskonnaga jälgis sealpool toimuvat. Kui Jelizaveta sellest teada sai, pahandas ning sõimas ta Peetrit suure vihahoo saatel.
Peatüki teine pool räägib, kuidas Tšernõšovite kolmik sai Katariina ja Peetriga liiga lähedasteks ning ka nemad kadusid ükspäev salapäraselt.

Valvekoer

Katariinale ja Peetrile määrati järelvaatajaks ja niiöelda valvekoeraks Maria Semjonovna Tšoglokova. Tema sai selleks inimeseks, kes pidi Jelizavetale kandma ette kõik vähegi tavatud sündmused. Nii jäi see järgmiseks seitsmeks aastaks.
Põhimõtteliselt Katariinal enam oma elu polnud ja Tšoglokova oli selleks, kes pidi selle tagama.

„Ta polnud ju kuningas”

Katariina isa suri 1747-ndal aastal. Jelizaveta andis talle loa vaid nädal aega leinata, sest Katariina isa polnud siiski kuningas. Üleüldse keelati tal oma isa surma mainimine teistele.
Peetri järelevaatajaks määrati Monsieur Tšoglokov, kes oli sama range kui tema abikaasa. Sundis Peetrit ühtelugu vallandama talle vähegi lähedasemaid inimesi, mistõttu jäid mõlemad Katariinaga oma ruumidesse isoleerituks.

Magamistoas

Pärija sigitamise asemel eelistas Peeter öösiti voodis mängida mängusõduritega. Tema vastumeelsus Katariina suhtes võis olla psühholoogiline (Peetri raske elu) või füüsiline (fimoos), ka nende kahe kombinatsioon on võimalik.

Maja kukub kokku

1748 aasta kevadel külastasid keisrinna ja teised krahv Razumovski maamõisa Sankt- Peterburgi lähedal. Olles hommikulvalgusega magama heitnud, hakkas maja paar tundi hiljem kokku varisema. Kõik tähtsamad ninad said majast välja, kuid töölisi ja teenijaid sai varingus ka surma.
Katariina oli olukorrast šokeeritud, kuid see ärritas keisrinnat, kes viitas, et tegemist polnud miskit tõsisemat laadi õnnetusega.
Põgusalt mainitakse ära ka, et Katariinal polnud küll võimalust saata ametlikult isiklikku laadi kirju vanematele, kuid tal õnnestus seda teha läbi erinevate toetajate . Sellele aitas kaasa õukonnategelaste üleüldine vastumeelsus Tšoglokovide pihta, mis koondas kõik ülejäänud nende vastu.

Suvised lõbud

Monsieur Tšoglokov pettis oma naist ning armukese rasestumise tõttu jäi sellega ka vahele. Seepeale lootsid kõik, et nad eemaldatakse õukonnast, kuid Mademoiselle Tšoglokova palus keisrinnalt oma abikaasale armu laste pärast ning nad jäeti oma ametikohtadele.
Kuna Tšoglokovide suhtesse oli nüüdsest kiil löödud, ei suutnud nad enam Peetri ja Katariina üle nii ranget kontrolli kehtestada. Katariina nautis sel suvel tavapärasest rohkem vabadust. Tema peamiseks kireks sai ratsutamine .

Vallandamised õukonnast

Madame Krause asendati Madame Praskovja Vladislavova´ga, kuna too oli triumfeerinud Tšoglokovade üle, kui neid ähvardas õukonnast ärasaatmine.
Jelizaveta ihuarst Armand Lestocq pagendati Siberisse, kuna süüdistati Friedrich II heaks luuramises.

Moskva ja maa

Terve 1749 aasta veetsid keisrinna, Katariina ning Peeter Moskvas ning selle ümbruses. Jelizavetat oli aasta algul tabanud mingisugune salapärane tõbi, mis oleks võinud hinge viia, kuid ta paranes sellest siiski. Peeter lõi aga haiguse ajal kartma , et temast võiks Jelizaveta surma korral saada valitseja.

Tšoglokov saab endale vaenlase ja Peeter elab üle vandenõu

Tšoglokov ja Bestužev olid harjumatult palju koos, mistõttu võid eeldada, et nende läbisaamine on hea. Paraku suutis Peeter nad omavahel tülli ajada ning need kaks meest jäid eluaegseteks surmavaenlasteks.
Peeter oli hakanud hästi läbi saama jäägritega, kes hoolitsesid tema kenneli eest. Jäägrite kaudu sai ta teada, et keski leitnant Jakov Baturin tahab temaga koos jahile minna ning on tema suur pooldaja . Peeter saigi temaga kokku, kuid põgenes hirmust kui Baturin tema jalge ette langes. Hiljem Baturin vahistatid ning ta tunnistas üles, et oli plaaninud keisrinna tappa, palee põlema pista ja suurvürsti keisriks upitada. (Ilmselgelt tunnistas ta seda piinapingil olles)

Saun enne lihavõtteid ja kutsari piits

Õigeusk nõudis, et paastu esimesel nädalal käivad usklikud armulauaks valmistudes saunas . Kombeks oli, et mehed ja naised käivad seal koos. Peeter ja Madam Tšoglokova läksid seetõttu kõvasti riidu, kuna Peeter keeldus sauna minemast. Talle oli vastu kõik venemeelne ja eriti saun.
Peeter tõmbas kogemata kutsari piitsaga endale vastu nägu, nõnda et haav oli hästi näha. Kuna ta ei julgenud Jelizavetale põhjust öelda ja sellise näoga ei saanud avalikkuse ette ilmuda, siis palus ta abi Katariinalt. Katariinal õnnestuski teda aidata niiviisi, et keegi sellest aru ei saanud.

Austrid ja näitleja

Peatükk puudutas Jelizaveta armuafääre, kus kaks võistlejat omavahel konkureerisid ning milles üks kadett nimega Beketov pidi Šuvalovile alla vanduma.
Peetrit püüti Taani saadiku poolt meelitada vahetamaks Holsteini Oldenburgi piirkonna vastu. Vahetus oleks näiliselt olnud kasulik Venemaale, kuid Peeter keeldus siiski pärast pikka kaalutlust tehingust ning katkestas läbirääkimised.

Lugemine, tantsimine ja reetmine

Katariina tegeles ohtralt raamatute lugemisega. Sooviga saada selgeks vene keel, luges ta kõik kättesaadavad venekeelsed raamatud läbi. Lemmikuks oli talle aga prantsusekeelne lugemine.
Johanna oli saatnud Katariinale kaks imeilusat kangast kingituseks. Oma kammerteenri ees mainis Katariina, et need on nii ilusad, et võiks keisrinnale kinkida ning palus teenril sellest vaikida, kuna ta tahtis seda isiklikult teha. Kammerteener rääkis aga asja edasi ja Madam Tšoglokova kõrvu jõudes, kinkis ta kangad ise Jelizavetale. Katariina sai seepeale maruvihaseks ning andis teenrile kõrvakiilu, millele järgnes korralik sõim.

Kolmas osa: Võrgutamine, emadus ja vastasseis
Saltõkov

1751 aasta septembris määras keisrinna Peetri teenistusse kolm noort aadlimeest: Lev Narõškin, Sergei Saltõkov ja Pjotr Saltõkov. Sergei leidis kavala viisi, kuidas hoida monsieur Tšoglokov tegevuses, mil ta ei suutnud ümbruskonnal silma peal hoida, nimelt kirjutas ta luuletusi, mille valmimisel kõik teda kiitsid ning lisa nõudsid. Omakasupüüdlik Sergei kasutas Tšoglokovi tähelepanu kõrvalejuhtimist selleks, et võrgutada Katariina, mis õnnestuski kuskil 1752 aasta septembris.
Samal hetkel oli madam Tšogolkova keisrinna tähelepanu juhtimisel haaranud initsiatiivi, et õpetada Peetrile armuvõlusid. Selleks oli palgatud üks lesk , kellel oli selliseks kunstiks piisavalt kogemusi.
Mõistes, et seitse aastat pole vilja kandnud, et saada pärija, pöördus madam Tšogolkova Katariina poole, soovitades tal abieluväliselt tutvuda armukunstiga. Pooldas Sergei Saltõkovit ning ei teinud takistusi nende kohtumistel. Peetril endal oli suhteliselt suva, et ta sarvekandjaks tehti.
1752 aasta detsembris Katariinal esimene nurisünnitus ning 1753 aasta juuni lõpul teine nurisünnitus.
1753-ndal aastal hakkasid soojenema oluliselt ka Katariina suhted Bestuževiga. Kõik sai alguse Sergei Saltõkovi palvest , et Katariina kostaks Bestuževile tema eest.
1754 -nda aasta aprilli lõpul suri monsieur Tšoglokov.
Samal aastal oli Katariina vihkamisest madam Tšoglokovi vastu saanud sõbrasuhe. Viimane usaldas temale oma armukese saadetud kirju näidata ning Katariina hoidis kiivalt saladust.

Pärija sünd

Pärast mosieur Tšoglokovi surma vahetati tema roll Aleksandr Šuvaloviga, ka madam Tšoglokova roll vahetati- krahvinna Šuvaloviga.
1754 aasta 20. septembril sündis Katariinal poeg, kelle nimeks pandi Paul. Kohe pärast sünnitust võttis Jelizaveta imiku enda hoole alla ning Katariinat tema lähedusse ei lasknud. See tekitas viimases aga suurt masendust, mistõttu hakkas Katariina jällegi rohkem aega pühendama raamatutele. Tema suureks eeskujuks sai Voltaire , kelle valgustatud ideed said Katariinale omaseks.
Poja sünni puhul sai Katariina Jelizavetalt kingiks 100 000 rubla ning mõned närused ehted.
Sergei Saltõkov oli saadetud pärast pärija sündi sündmusest teatama Rootsi õukonda. Kui ta sealt viie kuu pärast naasis, saadeti ta kohe edasi Venemaa saadikuna Hamburgi. Vahepealsel kodus veedetud ajal vältis ta Katariinat, mis oli vihjeks Saltõkovi tüdimusest.

Kättemaks

Kuna Katariina oli oma ülesande Venemaa ees täitnud- andnud pärija- otsustas ta oma suhtumist muuta ning ei lasknud kellelgi ennast solvate ja halvasti kohelda. Tema esimeseks märklauaks olid Šuvalovid. Seepeale hakkasid nood abi otsima suurvürstilt, kuid Katariina suutis ka tema paika panna.
Peeter lasi Venemaale tuua ühe Holsteini väeosa, mis põhjustas aga teatavaid intriige. Vene sõduritele oli selline teguviis vastukarva, veel enam et nemad pidid nende laagrisse ka toitu viima. Peeter ise veetis aega vaid nendega laagris olles ning igapäevaseid rividrille korraldades, hoolimata teiste arvamusest ja nõuannetest.

Inglise saadik

1755-nda aasta suve alguses kohtus Katariina Inglise saadiku Sir Charles Hanbury Williams ´iga. Mõlemad olid vaimustunud üksteise rafineeritusest ning intelligentsusest. Neist said aja jooksul head sõbrad ning vestluskaaslased.
Hanbury Williams oli saadetud Venemaale eesmärgiga uuendada algselt 1742 aastal sõlmitud lepingut, mil Venemaa oli lubanud toetada kullamaksete vastu Inglismaad mistahes kontinentaalses sõjas. Keisrinna ja Peeter ei tahtnud sellest suurt midagi kuulda, seetõttu leidis Hanbury väljundi Katariina näol.
Selle tarbeks oli Inglismaa toetuse najal hakatud Katariinale ka raha laenama ja andma. Talle avati eraldi krediidikonto Inglise konsuli juures. Katariina teadis sellega seotud ohte, kuid nii tegi Venemaal terve õukond.

Diplomaatiline maavärin

Kui Friedrich II kuulis , et Venemaa- Inglismaa lepet kavatsetakse uuendada, sõlmis ta Inglismaaga kohe eraldi leppe, milles lubas Hannoveri kuurvürstkonnast eemale hoida ning toetada üksteist sõjas. Varem oli Friedrich sellisest leppest keeldunud.
Allians Preisimaaga läks Inglismaale maksma liidu Austriaga ning Vene leppe uuendamise. Sellest kuuldes taandus ka Prantsusmaa oma liidust Preisimaaga.
Tekkis täiesti uus veel kuus kuud varem mõeldamatu vastasseis. Ühelt poolt Inglismaa ja Preisimaa, teisalt Prantsusmaa, Venemaa ja Austria.

Poniatowski

Stanislaw Poniatowski oli pärit Poola kõige mõjukamast venemeelsest perekonnast. Oli valgustusajastule kohaselt haritud ning palju reisinud meest. Lisaks tuleb välja, et range kasvatuse tõttu ka süütu.
Hakkas ettevaatlikult Katariinaga kurameerima. Alguses kirjateel, hiljem Lev Narõškini pealekäimisel ja juhatusel ka temaga kohtudes. Lõpuks saigi temast Katariina armuke .

Surnud rott , eemalviibiv armuke ja riskantne ettepanek

Lev korraldas ka edaspidi Katariinale keelatud kohtumisi Poniatowskiga. Toimusid vastastikused öised ning salajased külaskäigud.
1756 aasta juulis pidi Poniatowski koduste nõudmisel lahkuma, kuna teda peeti avalikuks Friedrich II toetajaks, eriti kui viimane oli samal aastal vallutanud Poola kuningale kuuluva Saksi kuurvürstiriigi. Algselt pidi ta ära olema paar nädalat, kuid aeg venis pikemaks ning Katariina alustas võitlust tema tagasitoomise nimel. Ta tegi seda läbi Bestuževi.
Kuna Jelizaveta tervis oli viimasel ajal oluliselt halvenenud, asus Bestužev enda volituste vastaselt koostama dokumenti, mis pidi sõnastama keisrinna surmajärgsed ümberkorraldused. Katariina pidi olema Peetri kõrval tegelik valitseja ning Bestužev väga oluline juhtfiguur erinevatel tähtsatel ametitel. Katariina jäi selles osas ettevaatlikuks.

Katariina heidab Brockdorffile kinda ja korraldab peo

Kuna Brockdorffi mõju Peetri üle oli liialt kasvav ning sundis teda ebaõiglusele, hakkas Katariina tema vastu avalikult “sõdima”. Ühtlasi pöördus ta ka Ivan Šuvalovi poole, et paluda keisrinna audientsi samal teemal.
Samal ajal hakkas Katariina ajama Peetri eest ja tema nõusolekul Holsteini alast puudutavat dokumentatsiooni ja otsuseid.
1757 aasta suvel korraldas Katariina suurvürsti lepitamiseks tema auks peo, mis läks kogu rahvale väga hinge selle suurejoonelisuse ning võluvuse poolest. Peeter oli vaimustuses.

Apraksini taganemine

1757 aasta maikuu keskel asus kindral Apraksin lõpuks teele Preisimaa vastu sõtta 80 000 mehelise väe eesotsas. Vallutas Memeli ning liikus edasi Königsbergi poole, kui taganes järsku rahvale näiliselt paaniliselt ja ilma põhjuseta tagasi Memeli kindlusesse.
Bestužev palus Katariinal Apraksinile kirjutada, kuna üleüldine rahva ja liitlaste pahameel taganemise pärast mõjus rängalt Venemaa ja selle juhtfiguuride reputatsioonile.
Šuvalovite ja Prantsuse saadiku survel tagandas Jelizaveta Apraksini ning määras uueks väeülemaks Wilhelm Fermori, kes tulevikus vallutas ka Königsbergi. Ühtlasi proovis ta puhtaks pesta Apraksini nime.
Apraksin võeti uurimise alla, kuid pärast kolme aastat tema kohta tõendeid ei leitud. Otsuse väljakuulutamisel kukus Apraksin kokku ja suri enne kui jõudis kuulda viimaseid otsustavaid sõnu “vabaks lasta”.

Katariina tütar

1757 aasta 9-ndal detsembril sünnitas Katariina tütre. Ka see laps võeti Jelizaveta isikliku hoolitsuse alla ja eraldati emast. Siiski sai keisrinnalt tasuks 60 000 rubla.
Tütar sai nimeks Anna. Suri 15-kuuselt.

Bestuževi langus

Bestuževi vastu tegutsesid väga agaralt Šuvalovid ning asekantsler Mihhail Vorontsov, keda omaltpoolt õhutas takka veel Prantsuse saadik L´Hopital. Väidetavalt olid nad leidnud tema kirjad koos Katariina kirjadega ning palju muid asju, mida tema vastu ära kasutada. Tema olla ka peamiseks süüdlaseks Apraksini taganemisel.
Bestužev võeti vahi alla. Ülekuulamisel tuunistas ta Katariina kirjade olemasolu üles, kuid nende sisu polnud kuigi oluline. Otseseid süütõendeid Bestuževi vastu siiski ei leitud.

Õnnemäng

Katariina palus teadlikult keisrinnal end koju saata, lausa anus seda. Tegelikult ta seda ei tahtnud, aga eesmärk oli panna paika Peeter ja ebaõiglus temaga käitumise osas. Asjasse oli seotud ka Katariina ja Jelizaveta pihiisa Dubjanski, kes andis Katariinale edaspidi nõu kuidas käituda.

Konfrontatsioon

Keisrinna kutsus Peetri ja Katariina enda jutule, kus püüdis nende olukorda lahata. Lõppeks jäi tema näiline poolehoid Katariinale, kellega leppis kokku ka eraviisilise kohtumise, kus vesteldi nelja silma all kogu olukorrast.

Menage a quatre

Jelizaveta oli nõudnud Poniatowski Venemaalt lahkumist, kuid viimane venitas asjaga nii kaua kui võimalik. Ka tema öised külaskäigud Katariina apartementi sagenesid.
Ühel öösel pidasid teel koju aga Peetri käsilased Poniatowski kinni ning vangistasid. Seal käskis Peeter tal ausalt öelda, kas on maganud tema naisega, mille peale Poniatowski valetas. Hiljem ilmus Aleksandr Šuvalov, kes mõistis, et olukorrast võib saada rahvusvaheline skandaal ning laskis poolaka vabaks.
Peeter oli olukorraga rahul, kuna tundis end olukorda domineerivat.
Hakati neljakesi õhtuti kokku saama (Peetri poolt Jelizaveta Vorontsova), mil söödi õhtust ning pärast mindi oma teed. Selline vastastikuselt kokkulepitud abielurikkumine oleks aga põhjustanud rahvusvahelise skandaali, kui oleks kauem kestnud. Poniatowski mõistis, et peab lahkuma. Katariina leppis sellega.

Neljas osa: Aeg on käes
Panin, Orlov ja Jelizaveta surm

Kui oli mõista, et keisrinna Jelizavetat pole enam kauaks , hakkasid Katariina ümber koonduma liitlased ise. Üks lipitsejatest oli Ivan Šuvalov, kes lootis nõnda oma ameti ja koha õukonnas säilitada.
Katariina heaks sõbraks ja liitlaseks sai ka diplomaadist krahv Nikita Panin, kes oli olnud Bestuževi protežee. Tegu oli haritud ja liberaalsete vaadetega isikuga , kes oli veendunud, et Peeter keisriks ei sobi.
Teiseks liitlaseks oli sõjakangelane ja hilisem Katariina armuke Grigori Orlov. Orlov oli pärit pikkade traditsioonidega sõdurite suguvõsast, millel oli suur populaarsus kaardiväe seas. Sama staatust ja poolehoidu jagasid tema neli venda.
Kolmas liitlane oli vürstinna Jekaterina Daškova – Peetri armukese Jelizaveta Vorontsova armuke. Vürstinna oli küll ainult 16 aastat vana, kui oma ea kohta väga haritud ning valgustatud. Oli päritolult küll venelane, kuid suhtles prantsuse keeles. Ka Peeter ja Jelizaveta üritasid järjepidevalt teda oma lähikonda meelitada, kuid viimane pidas neid liialt rumalaks.
Jelizaveta haiguse süvenedes kuulutas Peeter juba avalikult, kuidas kavatseb lahutada ning abielluda Jelizaveta Vorontsovaga. See oli märguandeks teistele tegutseda.
Katariina oli samal ajal jäänud Orlovist rasedaks ning omistanud raseduse varjamiseks tubase eluviisi, kuna enam ei saanud valetada last Peetri omaks.
1761 aasta suveks oli selge, et Friedrich II ei suuda enam pikemalt liitlastele sõjas vastu panna. Kuna aga Jelizaveta oli väga haige ning ülejäänud Euroopa oli teadlik Peetri preisihullusest, kes oleks sõja jalamaid lõpetanud, hoiti hinge kinni, et Jelizaveta veel vastu peaks. Paraku suri ta 1761 aasta 25- ndal detsembril, jättes trooni Peetrile ajal, mil olukord lahingutandritel võis veel muutuda.

Peeter III põgus valitsus

Jelizaveta matustest Peeter suuremat sorti välja ei teinud ja käitus isegi piinlikult. Katariina seevastu näitas üles suurt austust , pälvides ka teiste tähelepanu.
Alguses ajas Peeter siiski mõõdukat poliitilist joont. Näiteks alandas soolamaksu ning lõpetas kohustusliku riigiteenistuse.
Friedrich II- ga tegi Peeter kohe rahu, andes lepingu tingimuste dikteerimise preislastele. Ühtlasi andis 1762 aasta kevadel ta osa oma armeest Preisimaa käsutusse, et sõdida Austria vastu. Seepeale pööras Peetrile selja ka Prantsusmaa katkestades diplomaatilised suhted.
Õigeusu kirikut asus Peeter reformima Preisimaa eeskujul, sama tegi ta sõjaväega.
Oma valitsusaja lõpul esitas ta taanlastele ultimaatumi, et saada tagasi 1721 aastal kaotatud Schleswigi piirkond. Läbirääkimisi ta tõsiselt ei võtnud ning kui sõda pidi just algama , toimus riigipööre. 1762 aasta suvel haaras trooni Katariina II.
Peeter oli oma tegevusega välja vihastanud Vene riigi armee , õigeusu kiriku ning Austria ja Prantsusmaa oma liitlaste näol, seega oli tema troonile püsima jäämine selgelt ebakindel.

Dura!

11. aprillil 1762 sündis Katariinal tema eraapartemendis saladuskatte all poeg. Tema nimeks sai Aleksei Grigorjevitš, hilisemalt krahv Bobrinski.
Vabanenud rasedusest, mis oli tema võimalusi piiranud, sai ta üles astuda avalikult ning hakata tegutsema.
Kui Peeter III korraldas aprilli lõpul banketi, sõnas ta selle algusjärgus ka toosti keisriperekonna auks. Kõik tõusid peale Katariina. Peeter vihastas seepeale ning pärast mõningat arupidamist karjus ta üle rahva Katariinale “Dura!”. See andis mõista, et Katariinal tema kõrval tulevikku pole.
Etteteadlikult hakkasid konspiratoorid pärast seda Katariina nimel sõduritele veini ja raha jagama. Vaikimisi otsiti poolehoidu kõikide kaardiväe üksuste käest.
27. Juuni õhtul arreteeriti kapten Passek, kes oli üks konspiraatoritest. See oli märgiks, et tegutseda tuleb kohe. Aleksei Orlov kihutas Katariinat Peterhoffist Sankt- Peterburgi tooma . Teepeal liitusid nendega ühteviisi kaardiväepolgud ning vandusid Katariinale truudust.
Nõnda sõitsid nad Kaasani Jumalaema katedraali juurde, kus Novgorodi peapiiskop kuulutas ta valitsejaks ning ta poja Paul Petrovitši troonipärijaks. Edasi viis tee Talvepaleesse, kus ootasid truudusevannet andma Senati ja Püha Sinodi liikmed. Sealt pandi erinevatesse väeosadesse teele ametlikud teadanded Katariina keisrinnaks kuulutamisest ning marsiti edasi 14 000 kaardiväelase eesotsas Peetrit vangistama.
Pärast mitmeid vahejuhtumeid oli Peeter sunnitud tingimusteta alistuma. Tema ainsaks palveks oli, et ta saaks koos Jelizaveta Vorontsovaga Holsteini naasta, millega Katariina II ka nõus oli.

Me ei saa isegi aru, mida me tegime

Vangistatud Peeter III- ndale anti võimalus valida mõis, milles ta ajutist vangistust soovib kuni tema tarbeks kohandatakse ruumid Schlüssenburgi kindluses. Tema valikuks oli rahulik Ropša mõis.
Sinna jäi ta seitsmeks päevaks kitsasse ruumi vangistusse, kuni ülemvangivalvur Aleksei Orlov, leitnant Barjatinski ja teised ohvitserid ta endaga ühisele lõunale kutsusid.
Samal õhtul kell kuus saabus Katariinale teade, et Peeter on surnud. Asjaolud jäid kahtlaseks. Kiri ise vitas, et Katariina polnud näiliselt asjaga seotud.
Paraku heitis see intsident Katariinale kahtlusevarju kogu Euroopa silmis , millest tal ei õnnestunud kogu oma valitsusajal vabaneda . Surma püüti küll panna meditsiiniliste põhjuste arvele, kuid inimestele jäid omad arvamused.
Peetri surm oli tegelikult Katariinale kasulik, kuna teda oleks saanud ära kasutada hilisematel trooni nõudmistel, mis võisid tekkida.
Peetri jäänused maeti Nevski kloostrisse, kuna ta polnud kroonitud keiser .

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 4 allalaadimist

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #1

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #2

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #3

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #4

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #5

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #6

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #7

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #8

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #9

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #10

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #11

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #12

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #13

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #14

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree #15

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SanderVonSander Õppematerjali autor

Kokkuvõte sisaldab raamatu esimest nelja osa. See tähendab Katariina elulugu kuni tema troonile tõusuni ja Peeter III kukutamiseni. Väga asjalikult ja kokkuvõtvalt koostatud materjal ülikooli tasemel.

Katariina Suur keisrinna Jelizaveta Peeter III Venemaa ajalugu

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat Katariina II

Ta õppis usinalt vene keelt, ajalugu ja kultuuri – seda kõike Jelizaveta ja õukonna rõõmuks. Sophie õigeusku astumine oli määratud 1745.aasta 28.juunile. Siis võttis Sophie vastu uue usu juba sisemisest veendumusest, osaledes tseremoonial loomuliku väärikusega, pälvides sellega keisrinna ja õukonna tunnustuse. Sellest hetkest alates oli tema nimi Jekaterina Aleksejevna (Katariina), ning ta võttis vastu Venemaa suurvürstinna tiitli. Järgmisel päeval toimus Katariina kihlumine Peetriga. Selleks oli Jelizaveta näinud palju vaeva ning korraldanud suurejoonelise idamaises stiilis kihluspeo – ainuüksi sõrmused maksid juba 50 000 taalrit. Nooruke suurvürstinna puistati hinnaliste kingitustega üle. Jelizaveta määras ka Katariinale isiklikud õukondlased ja ka suhted Peetriga olid algul head. Katariina ei pidanud teda küll ideaalseks abikaasaks, kuid kavatses teda ise vormida. Noorpaari õnne pani tõsiselt proovile 1744. aastal Peetri haigestumine

10.klassi ajalugu

doc

Katariina II valitsemiseaeg Venemaal

Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745. Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofidega, näiteks Voltaire'ga. Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutustel ning abielu ei olnud tundeabielu, kumbki abikaasa omas nn favoriite. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis

Ajalugu

docx

Kokkuvõte Katariina II elust

klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter

Ajalugu

wps

Katariina I

d'Alembert'I, D.Diderot' ja Voltaire'iga, kirjutas artikleid, komöödiaid ja lastejutte ning andis 1769-70 välja satiiriajakirja. Hiljem vastustas ta progressiivseid ideid, jälitas vene eesrindliku ühiskonna mõtte pooldajaid (N.Novikovi, A.Radistsevit jt.) ja toetas Euroopa tagurlust, kes püüdis lämmatada Suurt Prantsuse revolutsiooni. Allikas rahvasuu: Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises pakases) külma vett peale, et nad jäätuksid surnuks. Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga

Ajalugu

docx

Referaat Katariina II

Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Päritolu Katariina II sündis 1729. aastal Preisimaal väikevürsti perekonda. Tema sünninimi oli Sophie Friederike Auguste von Anhalt-Zerbst-Dornburg. Ta oli hästi kasvatatud, kaunis, haritud ja heade kommetega tütarlaps. Tema isa oli Christian August, Anhalt-Zerbest'i prints, kes valitses territooriumi koos oma vendadega. Katariina II ema oli Joanna Elisabeth, Holstein-Gottorp'i printsess, keda iseloomustatakse, kui ambitsioonikat naist, kes proovis alati erinevate meetoditega kõrgemat positsiooni ühiskonnas saavutada. Katariina II oli viie-lapselises peres vanim laps. 1744. kutsus Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I Katariina II enda juurde. Tsaarinna leidis, et Katariina II-st saaks hea naine oma õepojale Pjotri Fjodorovits'ile, tulevasele Peeter III, kuna

Ajalugu

doc

Katariina II

1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega

Ajalugu

odt

Katariina II

Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga

Ajalugu

doc

Katariina II Valgustatud Valitseja

Tallinna Polütehnikum TA-O9 Referaat Katariina II Valgustatud Valitseja (02.05.1729-17.11.1796) Katrin Adamson Tallinn 2009 2 Sisukord: o Sissejuhatus 3 o Elukäik 4 o Võimuletõus ja valitsemisviis 5 o Katariina II ja Eesti 7 o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16 o Kasutatud kirjundus 17 3 Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma

Ajalugu

Rohkem sarnaseid