MEMO pronkssõdur (0)

Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema: Pronkssõdur „Aljooša”
Kellelt: 
Langenud sõdurite austamine ja nende kalmude väärikas hooldamine on 
tsiviliseeritud maailmale kohane ja lahingus karastatud sõjaveteranidele äärmiselt 
tähtis.  Kahjuks taastatud Eesti Vabariigi algaastatel tegemata jäänud töö on 
pronkssõdurist väljakujundanud kahjuks mingisuguse meie­teie poli  tilise  köieveo 
objekti. Selge on see, et vana pronkssõduri asukoht ei olnud kohe üldse talutav ja tuli 
sealt sobivamale kohale paigaldada; mitte õhata või muul viisil läbimõtlematult ja 
jõhkralt rahvavaenuliku käitumisega ära vedada  pimeduse  katte al , ni  nagu tehti 
sel e  Lihula  ausambaga läbipõrunud juhupoli tikute poolt. Ilmselge on ka see, et 
ri gijuhtide saamatuse, tahtejõu ja pädevusetuse absoluutsel  puudusel  ei ole 
pronkssõduri probleemi si ani ükski valitsus proovinudki kahjuks lahendada. Väärikas 
lahendus tuli nüüd leida neil, kes püssirohu vingu ja lahinguvälja laibalehka on 
haistnud, sest aeg on ka lõpuks ulatada käed leppimiseks ning kuulutada  vaherahu  
praeguse poli tkodusõja lõpetamiseks. Alustaks arusaamaga, et nendele, kes on 
sõjas surmaga silmitsi seisnud pole mingit selgitust sel eks vaja ja neile, kes mitte, 
pole ükski selgitus kül aldane. Selge on seegi, et nüüd kui oli nõuks võetud see kuju 
sealt eemaldada ei olnud valitsusel mingit taganemisteed. Kui oleks Eesti Vabari gi 
valitsus jätnud sel e teisaldamise poolikuks oleks see paistnud kui „ suurele  vennale” 
Venemaale alistumisena või näidanuks et oleme  senini  tema käpa al . Näiteks fakt, et 
140­miljonilise elanikonnaga Venemaa tundis ennast äkitselt solvatuna 
sel ise superriigi nagu Eesti ees, kus elab veidi üle miljoni inimese. Moskvat 
hämmastas asjaolu, et eestlased julgesid meenutada ajalugu.   Venelased  teevad 
näo, et meie  tulime  ja päästsime teid natsistliku võimu alt ning teie nüüd „lööte meile 
noa  selga ”. Kuid Rääkides natside käest vabastamisest, unustab  Moskva  fakti, et 
eestlaste, lätlaste, leedulaste ja poolakate jaoks tähendab see sadu tuhandeid 
deporteerituid, kümneid tuhandeid tapetuid. Meie jaoks kehastab  NSVL  just nimelt 
seda, aga mitte natsismist vabastamist.Tsiteerides Eesti Vabariigi Presidenti Hr. 
Toomas Hendrik Ilvest:  «Võib­ol a pole seda meeldiv kuulata, kuid meie teadvuses 
kehastab see sõdur deporteerimisi ja mõrvu, ri gi hävitamist, aga mitte vabastamist,» 
Mina nõustun täielikult Presidendiga. Ning ei ma ei saa aru Eestlastest kes sel e 
monumendi teisaldamise vastu olid. Kuid ma ei mõista kedagi hukka, igal indiviidil on 
õigus oma arvamusele.  
 Venemaa „pirtsutamine” nüüd sel e kuju kal al, et meie nüüd  paneme  teile transiidi 
keelud ja kohe, kohe laseme sõja val a näitab ainult Venemaa, eesotsas Vladimir 
Putiniga, harimatust, võimetust probleeme lahendada ning suutmatust  loobuda  oma 
privileegidest. Nüüd otsib põhjust siga keerata. 
Kogu seda  jama  oleks saanud vältida parema ajastusega. See tegu oleks tulnud juba 
si s ära teha kui jutt val a päästeti. Loodan et asi vaibub peagi ja pätid, sul erid ning 
kaagid saavad omad vitsad.