Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Riigi kodaniku roll riigikaitses. Kati Kukk, 10.klass
Eesti riigis on meestel tava sõjaväest mitte käia, sellest kuidagi end vabastada, loota millelegi, mis ei kohustaks neid sinna minema. Kuid keegi ei mõtle sellele, kui toimubki rünnak/sõda, siis pole ju kedagi, kes võitleks ja oma kodumaa eest seisaks!
Mõned leiavad, et sõjaväes käimine on igale mehele kohustuslik, mina arvan ka nii. Vene ajal oli sõjavägi raske, kestis kaua, võõral maal. Mu isa käis ka Venemaal sõjaväes, rääkis sellest ükspäev just. Läks sinna täiesti ilma vene keele oskuseta, kahe aastaga sai keele täiesti selgeks. Rääkis, et seal sai igasugust kino ka tehtud. Habemeajamismasinatest ehitasid tatoveerimismasinad, joonistasid pildid ja tegid tatoveeringuid.
Tänapäeval pole see enam nii raske. Kui ka toimub sõjaline olukord, siis on vähemalt mehi, kes on valmis oma riigi eest välja astuma , neil on kogemused, oskavad varustust kasutada ja ka metsas ellu jääda. Igal aastal jätab sõjaväkke minemata paarkümmend kuni sada inimest, kui sõjavägi jäetakse vahele, vingerdatakse sealt kuidagimoodi ära, näitab see minu arvates nõrkust, hoolimatust, harimatust, sest ei saada kodumaa kaitsest aru. Siinkohal kiitus mu onule, kes käis ka sõjaväes paar aastat tagasi, läks sinna, oli paks tünn, tuli tagasi oli kuuspakiga noormees :D.
Arvatavasti pole motivatsiooni ka sõjaväkke minna, sest Eestit ei ohtusta otseselt keegi. Oleme ka NATO's, eks selle pärast arvatakse, et pole vaja ennast sõjaväega vaevata, keegi teine ikka kaitseb. Kuid kui on ohtlik olukord, siis pakuvad inimesed end küll abipolitseinikeks, see on positiivne.
Noortele on koolis õppeaine riigikaitse . Mulle see väga meeldib, sest olen kergelt poisilik tüdruk..mulle meeldivad autod, relvad ja sellega seonduv . Mu arvates peaks see aine olema kohustuslik. Mingid teadmised riigist ja selle kaitsega seonduvast peaksid ikka olema. Isiklikult ootan tunde, kus saab relvi kokku panna ja lahti võtta, tahaks osata seda, kuid metsas olemise ja seal süüa tegemise tunde ei oota küll, see minu arust natuke üle võlli. Isegi mu ema rääkis, et ka neil olid koolis sõjanduse tunnid , õppisid relvade käsitlemist jms. Ta ütles, et oli parim tüdruk relvakäsitlemises. Ju siis on see sõjaväeline värk meil peres veres, kõik on sellega kokku puutunud.
Kui vanemal ajal olid sõjad, siis haarasid kõik relvad kätte, kellel vähegi kätes jõudu oli! See näitas, kui palju inimesed oma kodumaast hoolisid. Eks on ka praegu nii, et kui relv on vaja kätte haarata, siis inimesed seda ka teevad. Need töllmokad, kes sõjaväes käinud pole, lihtsalt kahetsevad seda, sest ei oska midagi ette võtta.
Nimetu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heli kopter Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ENSV NÄIDEND
5
docx

ENSV NÄIDEND

ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tul

9.klass ajalugu
Riigikaitse õpimapp
66
docx

Riigikaitse õpimapp

Kose Gümnaasium Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, ku

Riigiõpetus
Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte
5
docx

Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte

,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi ­ see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
Nimetu
12
docx

Nimetu

KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n

Kategoriseerimata
Maskideball
16
doc

Maskideball

Maskide Ball Danielle ­ rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele ­ Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa ­ noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc ­ Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme ­ vana naine, ennustaja Eino ­ Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe ­ jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se

Kirjandus
Olav Ehala elulugu
19
doc

Olav Ehala elulugu

Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................

Muusika
Toompere - Kommunisti surm
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite

Teater




Kommentaarid (4)

j00nasc00l profiilipilt
j00nasc00l: Väga hästi kirjutatud super
17:49 26-03-2013
phizzle profiilipilt
Steven .: väga hea :)
22:17 01-02-2013
kaspera profiilipilt
kaspera: Oli abi :)
18:54 08-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun