Valgustuskirjandus (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Valgustuskirjandus

18. Saj vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja demograafilisele kirikuidealoogiale.

Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse.
Ülim väärtus inimene.
Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob.
Looduse ees on kõik võrdsed.
Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt
Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau .
Hakati koostama entsoklüpeediaid.

Prantsuse valgustuskirjandus

Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust.
Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine.
Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene.
Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse.
Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism , usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse.
Kirjandusliikides tõusis esikohale proosa. Tekkis uus kirjandusžanr - filosoofiline romaan või jutustus.
Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole.
Väärtustati mõtlemist, inimõigusi, teadust.
Arenesid loodusteadused , filosoofia, maadeavastused .
18. Saj. püüti luua ettekujutus ideaalsest riigist, et inimene saakas olla õnnelik
Meditsiin- hakati lahkama, et õppida inimesi ravima.
Filosoofiline proosa- Mõtteteadus läbi ilukirjanduse. (Nt. Voltaire)

Francois-Marie Arouet (Voltaire)(1694-1778)

Kirjutas poeeme, tragöödiaid, karakterkomöödiaid, ajalooliseid töid, filosoofilisi jutustusi ning romaane.
Mõju ulatus üle maailma
Mitmekülgne
Peamised teemad jutustustes olid barbaalsus, maailmas valitsev kurjus , arutus.
Kirjaniku seisukoht, et need( eespool nimetatud: barbaalsus jne) võidutsevad igal pool ja alati, lubades tal hüpata ühest paigast ja ajastust teise, ühendada ühendamatuid aegu ja ruume .
Tema filosoofia aluseks oli mõistus.
Maailma vaadati kõrvalt
" Mikromegas "- seob erinevad ajad ja ruumid.
18. Saj. nimetati Voltaire ajastuks , tema ideedest lähtuvalt.
( Narrid andsid läbi narruse abi ja nõu)

Jean- Jacques Rousseau ( 1712 -1778)

Kõige radikaalsemalt meelestatud prantsuse valgustaja .
Kirjutas traktaate.
Ühiskonnas kõige kõlbelisemaks ja terviklikumaks osaks pidas lihtrahvast.
Tal oli nii pooldajaid , aga ka ägedaid vastaseid.
"Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?"- tsivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudeolek viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni.
"Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle"- ebavõrdsus tekkis koos omandikirega ja kaasajal on selle keskseks avaldusvormiks ühiskonna enamiku rõhumine rikka vähemuse poolt.
Tema ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest.
"Julie e. Uus Heloise ", romantilisekallakuga kiriromaan , tolle aja menukaimaid armastusteemalisi teaoseid, on sentimentalistliku proosa klassikaline näide.
"Emile e. Kasvatusest "- on pedagoogiline romaan, kus Rousseau esitab oma kasvatusalased seisukohad: kui lasta lapsel rahulikult areneda, surumata maha tema loomust, siis tuleb temast õige inimene. Ta uskus , et headus on sünnipärane.

Inglise valgustuskirjandus

Valgustusideed pääsesid mõjule eelkõige proosas . Juhtivaks žanriks tõusis romaan.
- Danile Defoe (1661- 1731 )- esindas inglise valgustuskirjanduses keskklassi vaatepunkti, tuues inglise kirjandusse uue žanri , valgustusromaani(, milles olid ühte sulatatud seiklusromaan ja sotsiaal-filosoofiline romaan, nagu näiteks " Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused ")
- Robinsonaad - teos, mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Robinsonnaadides idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikust ja elujõudu.
- Jonathan Swith(1667-1745)- Inglise 18.saj filosoofide proosa on eeskätt seotud kuulsa satiiriku Jonathan Swithi nimega, tema peateoseks on "Gulliveri reisid ". Swith naeruvääristab enda ajalist ühiskonda ja kombeid.
- Samuel Richardson(1683- 1761 )- pani aluse perekonnaromaanile. Oma teostes kujutas ta alamasse keskklassi kuuluvaid inimesi. Olulisemad teosed: " Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa".
- Satiir- ühiskonna pahesid ja tauniv või paljastav väljanaermine; terav pilge.
- Sentimentalism - tundeküllane inimeste hingeelu ja moraalne puhtus, kujutati igapäevaelu, melanhoolsed mõtisklused, kaastunde äratamine.
- Idülliline loodus
- Isiksuse kujunemisel on tunnetel väga suur osa.
- Henry Fielding(1713-1754)- peateos "Tom Jones , ühe leidliku lugu", ta nimetab oma romaani "koomiliseks eeposeks".
- Laurence Sterne (1713-1768) oli silmapaistev romaanižanri arendaja . Tema teosed: "Tristram Shandy elu ja arvamused" ja "Tundlike teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia".
- Tobias George Smollett (1721- 1771 )- tema teosed: "Roderick Randomi seiklused" ja "Peregrine Picklei seiklused".

Saksa valgustuskirjandus

Saksamaa, kui ühtne, tugev Saksa riik.
Suurimaks kirjanikuks tunnistati Shakespear.
1780-1790- Saksa valgustuskirjanduse kõrgperiood. Tormi ja tungi periood.
Goethe , Scheller, Herder - lõid liikumise nagu Torm ja tung.
Eneseteadvuse tõstmine.
Historism - nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega.
Herderi arvates ei ole ilma keeleta maailma. Tänu keelele oleme vabad.
Goethe- Tormi ja tungi peategelane.
Johann Gottfried von Herder(1744- 1803 )- Sündis Preisimaal , vaeses peres, haris end lugedes piiblit. Oli Kanti õpilane. Ta oli Goethega sõber, nende kohtumisest sai alguse Tormi ja tungi liikumine. Ta tegeles poliitilise filosoofiaga ja valgustusega.
Daniel Defot(1661-1731)- Sündis Inglismaal, õppis Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias . Peitis end võlgnike eest. 1677 a. kirjutas teose: "An essay upon Projects". Teoseid on kokko 545. Tema teoseks on veel "Robinson Crusoe".
Torm ja Tung- (1780-1790) juhtivad kirjanikud -
- Herder- Tormi ja Tungi(edaspidi T ja T) liikumise vaimne isa, suurim poeet. Kohtumist Goethega peetakse T ja T alguseks.
- Goethe
- Schiller
T ja T oli saksa noorte emotionaalne protest isiksuse vaba arengut takistava vastu.
Johann Wolfang Goethe(1749-1832)- Saksa kirjanik ja loodusteadlane . Ta sündis heal järjel olevasse peresse. Õppis erinevates ülikoolides ning kohtus Herderiga. Tutvus Schilleriga. Tema teosed: "Noore Wertheri kannatused"(kiriromaan, õnnetu armastus) ja " Faust "(draama).
"Faust"- Värsstragöödia. Räägib taltsutamata uudishimust ja kustutamata teadmisjanust. 1808. a ilmus "Faust" I. Ta laiendab ja arendab oma algset motiivi. Teos sisaldab viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale.

Faust, kui peategelane, on rahutu teadlane .Raamatu peamõte : Otsib elu mõtet aga ei leia seda, sest inimeses mõistus on piiratud ning ei suuda mõelda laiemalt.(Vaatamata sellele, et ta on väga tark.) Ta ei ole tegutsev tegelane pigem kõrvaltvaataja. (Faust tegi Kuradiga lepingu. )

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

goethe torm herder voltaire rousseau swith Valgustuskirjandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Valgustuskirjandus

läbi Prantsusmaa ja Itaalia" Tobias George Smollett(1721-1771) ,,Roderick Randomi seiklused" ning ,,Peregrine Pickle'i seiklused" 7 Saksa valgustuse eripära Saksa kirjanduses oli romaan pikalt teisejärguline zanr pärast draamat. Sealne valgustuskirjandus, millele avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustajad, jõudis oma eesmärkideni alles 18.sajandi lõpu poole, rahvusteaduste tõusu ajal. 18.sajandi keskel oli saksa valgustuskirjandus seotud eelkõige Lessingi filosoofi, näite- ja vaimulikukirjaniku, kriitiku, draama- ja kunstiteoreetiku nimega. Saksa valgustuskirjanikud Friedrich Schillerit(1759-1805) on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajaks. Schiller õppis alguses õigusteadust, siis meditsiini, ent rohkem huvitasid teda filosoofia, ajalugu ja eriti kirjandus. Tema

Kirjandus

doc

Valgustuskirjandus - REFERAAT

VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda.

Kirjandus

docx

Valgustuskirjandus

tegemist on poliitilise satiiriga. Koosenb IV osast: I `'Liliputtide maa'' despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II `' Hiiglaste maa''-Gulliver ise väike sellel maal, kehastab valgustajate ideaali, st riigis peab valitsema mõistus ja tarkus, III `'Laputamaa'' keskajateadust mainib, IV `'Hiihnhnide maa''- hobused, kes olemuselt inimlikud, hariduse ja õppimise teel saadud riik. SAKSA VALGUSTUSKIRJANDUS · Valmistas ette saksa klassikalise filosoofia. Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant · `'tormi ja tungi'' liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 · draama kui näitsekirjanduse zanr väga tähtis koht · Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja · Ta oli draamateoreetik · Jätaks edasi Voltaire'i ideid · Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist

Kirjandus

docx

Valgustus Kirjandus - Küsimused

Valgustus kirjandus 1 Nimeta valgustusajastu sajand ning peamised tunnusjooned, mida väärtustati, milliseid saavutusi kasutati? 18. sajand. Vähenes inimeste usk jumalasse, hakkati väärtustama inimest, arvestati inimeste vajadustega. Harimatus ja vaimupimedus oli häda. Hariduse areng, edasiandmine. Usk inimese mõistusesse, inimloomuse headusesse. 2 Kes oli valgustuse mõiste sõnastaja, mida mõiste sisaldas, kes olid valgustajad? Valgustuse mõiste sõnastaja oli Immanuel Kant. Mõiste sisaldas, et valgustus on inimkonna vabanemine alalisusest. Valgustajad olid filosoofid, ajaloolased, teadlased, haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhiliseks muutus vaatlus ja eksperime

Kirjandus

doc

Valgustus

kultuuri ja hariduse saavutusi. Euroopa esimesed ajalehed-ajakirjad trükiti juba 17. saj. 18. saj sai ajakirjandusest tähtis ühiskondliku suhtlemise kanal, ajakirjandus asus aktiivselt levitama ka valgustusideid. Sellest ajast hakkas ajakirjandus kujundama ühiskondlikku arvamust. Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid, valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjanduszanr filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine. Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik-olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult

Kirjandus

doc

Konspekt, barokk, klassitsism, valgustus

Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627)  poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645)  proosasatiirid “Unenäod” (1627)  “Kelm Pablose elukäik”  kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koomilised lüh

Kirjandus

docx

Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-R ealism

oli palju võimalusi katsetada ja enda oma luua - 18. sajandil toimub ka suurem eemaldumine kristlikust maailmast, seega oli Voltaire ateistlik lähenemine teretulnud. - romaani tekkimisega kadus luule tahaplaanile, see muutus ühenäoliseks, kirjutati rohkem poliitilistel teemadel, pilkelaule, rokokkoo luuletusi. Veidi ka usulist luulet. INGLISE VALGUSTUSE ERIJOONED JA KIRJANDUS: - Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel - Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. - Inglise valgustuse eripäraks on see, et tegib tugev valgustuslik proosa. - kiriku- ja usulõhet (nagu Prantsusmaal mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. - eluvaade mõneti materjalistlik - silmatorkav teadushimu ja inimmõistuse jõud - olulisel kohal ajakirjandus (1711 The Tatler Joseph Addisson ja Richard Steele)

Maailmakirjandus ii

odt

Valgustusajastu

Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli a

Kirjandus

Rohkem sarnaseid